¹Issand, sina oled mu Jumal, ma tahan sind ülistada, su nime kiita, sest sa oled teinud imet, su otsused muistsest ajast on õiged ja kindlad.

¹ Ya Rabbi, nin no ga ti ay Irikoyo. Ay ga ni beerandi, ay ga ni maa saabu, Zama ni na dambara hariyaŋ te, Za doŋ saaware-saawarey nooya naanay toonante ra.

²Sest sa tegid linna kivivaremeks ja kindlustatud linna rusuhunnikuks. Võõraste kants ei ole enam linn, seda ei ehitata iialgi üles.

² Zama ni na gallu bare ka ciya laabu gusam. Ni na gallu kaŋ gonda birni bambata ciya kurmu, A ciya yawey faada, manti gallu no koyne, A si cina mo koyne hal abada.

³Seepärast austab sind vägev rahvas, aga julmade paganate linnad kardavad sind.

³ Woodin sabbay se no dumi gaabikooni ga ni beerandi. Ndunnya dumey kaŋ sinda bakaraw gallo ga humburu nin.

⁴Sest sa oled kindluseks viletsale ja pelgupaigaks vaesele ta kitsikuses, ulualuseks raju eest, varjuks palavuse eest; on ju julmade viha otsekui raju, mis raputab müüri,

⁴ Zama ni ciya tuguyaŋ do talkey se, Tuguyaŋ do alfukaaru se a kankamo ra. Koruyaŋ do beene hari beeri se, Bi kaŋ ga boro wa korni mo. Zama borey kaŋ yaŋ sinda bakaraw funsuyaŋ korna ga hima beene hari kaŋ ga cinari kar,

⁵otsekui lõõsk põuaajal. Sina vaigistad võõraste möllu, otsekui palavus pilve varjus vaikib julmade võidulaul.

⁵ Da sanda nangu kogo ra korni. Ni ga mebarawey kosongo zabu, Mate kaŋ cine buru yuumay ga korni zabu. Yaadin cine no ni ga borey kaŋ sinda bakaraw yaŋ din doono dangandi nd'a.

⁶Ja vägede Issand valmistab sellel mäel kõigile rahvaile võõruspeo rammusate roogadega, võõruspeo laagerdatud veiniga, üdirammusate roogadega, pärmi pealt selitatud veiniga.

⁶ Tondi kuuku woone boŋ no Rabbi Kundeykoyo ga batu te, }waari batu, ŋwaari kaŋ gonda ji da londi, da duvan jisanta kaŋ i hanse hal a boori, batu wane.

⁷Ta hävitab sel mäel loori, mis looritab kõiki rahvaid, ja katte, mis katab kõiki paganaid.

⁷ Daabiro kaŋ go ga jama kulu daabu, Rabbi g'a halaci tondi kuuku woone boŋ, Kaŋ ga ti bangumo kaŋ daaru ndunnya dumey kulu boŋ.

⁸Ta neelab surma ära igaveseks ajaks. Ja Issand Jumal pühib pisarad kõigilt palgeilt ning kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt. Jah, Issand on rääkinud!

⁸ A ga buuyaŋ gon hal abada. Rabbi, Koy Beero ga mundi tuusu moydumey kulu gaa. A ga wowi hibandi ka kaa nga jama gaa mo ndunnya kulu ra, Zama Rabbi no ka woodin ci.

⁹Ja sel päeval öeldakse: 'Vaata, see on meie Jumal, keda me ootasime, et ta meid päästaks. See on Issand, keda me ootasime, hõisakem ja tundkem rõõmu tema päästest,

⁹ Han din hane binde boro ga ne: «Guna, woone wo iri Irikoyo no. Iri n'a batu, a g'iri faaba mo. Woone wo Rabbi no kaŋ iri batu. Iri ma farhã ka bine kaani te a faaba ra.»

¹⁰sest Issanda käsi viibib sellel mäel.' Aga Moab tallatakse maha ta omas paigas, otsekui tallataks õlekubu virtsalompi.

¹⁰ Zama tondi kuuku woone boŋ no Rabbi ga nga kamba dake. A ga Mowab taamu-taamu nga cey cire mo, Sanda mate kaŋ cine i ga subu nda birji taamu-taamu care ra.

¹¹Ja kui ta selle sees sirutab oma käsi otsekui ujuja ujudes, alandatakse ta suurelisus ikkagi, hoolimata ta käte kunstist.

¹¹ Mowab ga nga kambey salle a bindo ra, Sanda mate kaŋ cine ziiko ga nga kambey salle ka zi. Rabbi g'a boŋbeera zeeri, Baa kaŋ a kambe gonda gonitaray.

¹²Jah, kindel linn, ta laseb langeda su kaitsvad müürid, alandab, paiskab maha põrmu.

¹² Ni wongu fu cinari gaabikooney mo, Rabbi g'i zeeri, A m'i kanandi, a m'i ye ganda kala laabo ra.