1Vaata, kuningas hakkab valitsema õigluses ja vürstid asuvad juhtima, nagu on kohus.
1 Guna, han fo koy fo ga mayray te adilitaray ra, Mayraykoyyaŋ mo ga may da cimi ciiti.
2Siis on igaüks neist otsekui pelgupaik tuule või ulualune vihmahoo eest, otsekui veeojad põuases paigas, otsekui võimsa kalju vari märga igatseval maal.
2 Boro fo ga ciya sanda tuguyaŋ do haw kaŋ ga faaru sabbay se, Da kosaray hari mo beene hari bambata sabbay se, A ga ciya sanda laabu kogo ra hari zuruyaŋ, Wala tondi bambata bi laabu kaŋ gonda farga ra.
3Siis pole nägijate silmad suletud ja kuuljate kõrvad panevad tähele.
3 Borey kaŋ ga di moy si te kubay-kubay, Borey kaŋ yaŋ hangey ga maa ga laakal ye.
4Läbematute süda õpib tundma tõde ja kogelejate keel ruttab selgesti rääkima.
4 Cahante bine ga faham da bayray, Jijey mo deeney ga bare ka salaŋ hal a ma boori.
5Jõledat ei hüüta enam õilsaks ja petist ei nimetata auliseks.
5 Boro si ye ka ne saamo ya boro hanno no koyne. Baciilu mo, i si ye ka ne a se gomnikoy.
6Sest jõle räägib jõledust ja ta süda taotleb nurjatust, et teha jumalavallatust ja rääkida Issanda kohta valet, et näljast hinge lasta nälgida ja janusele keelata jooki.
6 Zama saamo ga soobay ka saamotaray sanni te, A bina mo ga laala goy te zama nga ma soobay ka ganayaŋ-jaŋay goy te se, Ka taali ci mo Rabbi boŋ. A ma harayze ganji ŋwaari, A ma jaw maako ganji hari mo.
7Petise relvad on kurjad, ta kavatseb häbitegusid, et hävitada hädalisi valekõnega, isegi kui vaene räägib õigust.
7 Baciilu wongu jinayey ya laala wane yaŋ no, A ga dabari laalo yaŋ te zama taabante ma halaci da tangari sanniyaŋ, Baa alfukaaru na cimi ci.
8Aga õilis kavatseb õilsaid asju ja jääb püsima õilsate asjade juurde.
8 Amma boro hanno ga muraadu hanno yaŋ soola, Muraadu hanney gaa mo no a ga sandandi.
9Muretud naised, tõuske üles, kuulake mu häält; hooletud tütred, kuulake mu kõnet!
9 Ya araŋ wayborey kaŋ yaŋ go bine kaani goray ra. Wa tun ka kay ka maa ay jinda. Ya araŋ wandiyey kaŋ si saal, Wa hanga jeeri ay sanney se.
10Veel aasta ja mõned päevad, siis te, hooletud, värisete, sest viinamarjalõikusel on lõpp, korjamist enam ei tule.
10 Ya araŋ wayborey kaŋ si saal, Ne ka guna jiiri fo nda jirbiyaŋ no araŋ ga taabi haŋ, Zama reyzin wiyaŋ ga gaze, borey si dundum mo.
11Vabisege, muretud, värisege, muretud, värisege, hooletud, riietuge lahti, võtke endid alasti ja vöötage niuded!
11 Ya araŋ wayborey kaŋ yaŋ go bine kaani goray ra, Araŋ gaahamey ma jijiri. Ya araŋ kaŋ yaŋ si saal, Wa soobay ka taabi haŋ. Wa bankaaray kaa, wa bara koonu, Wa bufu zaara haw araŋ cantey gaa.
12Siis lüüakse endile vastu rindu toredate põldude pärast, viljakate viinapuude pärast,
12 W'araŋ gandey di fari hanney sabbay se, Da reyzin nya kaŋ ga hay sabbay se,
13minu rahva põllumaa pärast, mis kasvatab kibuvitsu ja ohakaid, jah, kõigi lusthoonete pärast selles ülemeelikus linnas.
13 D'ay borey laabo mo se kaŋ karji nyayaŋ da tuuri karjikoyyaŋ ga zay a ra. Oho, wa hẽ mo gallu farhanta ra windey kulu se kaŋ yaŋ gonda bine kaani.
14Sest palee jääb maha, linna lärm lakkab, templiküngas ja vahitorn muutuvad igavesti kõledaiks väljadeks, metseeslitele rõõmuks, karjadele karjamaaks,
14 Zama borey ga fay da bonkoono faada. Gallu kaŋ gonda boro boobo, i ga fay d'a kurmu. Ofel da batandiyaŋ jidan bisey ga ciya tondi guusu yaŋ hal abada, Da ganji farka wayey farhã hari, Da alman kurey kuruyaŋ do.
15kuni meie peale valatakse Vaim ülalt. Siis saab kõrb viljapuuaiaks ja viljapuuaeda hakatakse pidama metsaks.
15 A ga ciya kurmu hal alwaati kaŋ cine Rabbi ga nga Biya dooru a ma fun beene ka kaa iri boŋ. Saajo mo ga ciya fari kaŋ ga te nafa, Faro kaŋ ga te nafa mo, I g'a lasaabu sanda saaji tuuri zugu cine.
16Siis elab õigus kõrbes ja õiglus võtab aset viljapuuaias.
16 Waato din gaa no cimi ciiti ga goro saajo ra, Adilitaray mo ga goro faro kaŋ gonda nafa din ra.
17Ja õigluse vili on rahu, õigluse tulemuseks püsiv rahulik elu ning julgeolek.
17 Adilitaray nafa ga ciya laakal kanay. Adilitaray alhakko mo ga ciya bine ra baani da deyaŋ timmante kaŋ sinda sikka hal abada.
18Ja mu rahvas elab rahu eluasemel, kindlais elamuis ning häirimatuis hingamispaigus,
18 Gaa no ay borey ga goro laakal kanay nangoray ra, Nangoray tabbatante yaŋ ra, Da fulanzamyaŋ nanguyaŋ kaŋ sinda laakal tunay ra.
19kui sajab rahet, mets langeb maha ja linn vajub madalusse.
19 Baa kaŋ gari ga te kaŋ ga saajo tuuri zugey zeeri, A ga gallu mo zeeri parkatak,
20Õnnelikud olete teie, külvajad kõigi vete ääres, kes te võite härja ja eesli jalga lasta vabalt joosta.
20 Kulu nda yaadin araŋ ya albarkanteyaŋ no, Araŋ kaŋ yaŋ goono ga duma hari meyey gaa nangu kulu, Araŋ goono ga yeeji nda farkay boy mo i ma koy ka kuru.