1Häda sulle, hävitaja, kes ise oled hävitamata, reetur, keda ei ole reedetud! Kui oled hävitusega valmis, hävitatakse sind, kui oled reetmise lõpetanud, reedetakse sind.
1 Kaari nin kaŋ ga halaciyaŋ te, Boro kulu mana halaciyaŋ te ni se mo baa ce fo! Kaari nin amaana ŋwaakwa, Boro kulu mana ni amaana ŋwa mo! Da ni na halaciyaŋ te ka ban, Gaa no ni mo ga halaci. Da ni na amaana ŋwa ka ban, Gaa no ni mo, i ga ni amaana ŋwa.
2Issand, ole meile armuline, me ootame sind! Ole meie käsivars igal hommikul, ole meie abi kitsikuse ajal.
2 Ya Rabbi, ma gomni te iri se, iri goono ga ni batu. Ma ciya iri gaabo susubay kulu, M'iri faaba taabi alwaati ra.
3Su kõuehääle eest põgenevad rahvad, kui sa tõused, hajuvad paganad
3 Kosongo maayanta, kala dumey ga zuru, Ni beerandiyaŋo waate ndunnya dumey ga say-say.
4ja saak kahmatakse meie käest, otsekui ahmaksid röövputukad; rohutirtsude rünnaku sarnaselt tormatakse selle kallale.
4 Borey g'araŋ wongu arzaka haabu ka ku sanda mate kaŋ cine do-bi ga haabu ka bisa. Sanda mate kaŋ cine do ga sar, Yaadin cine no i go ga sar wongu arzaka boŋ.
5Issand on kõrge, sest ta elab kõrgel, tema täidab Siioni õiguse ja õiglusega.
5 Rabbi ga beeri zama beene no a go da goray. A ga Sihiyona toonandi nda cimi ciiti da adilitaray.
6Tema on su aegade tagatis, abi küllus, tarkus ja tunnetus; Issanda kartus - see on Siioni rikkus.
6 Ni zamana ra no a ga ciya tabbatandiyaŋ hari, Da faaba nda laakal da bayray yulwante, Rabbi humburkumay mo ga ciya jama arzaka.
7Vaata, Arieli elanikud kisendavad õues, rahu saadikud nutavad kibedasti.
7 Guna, Assiriya wongaari beerey go kwaara fondey ra ga hẽ. Diyey kaŋ yaŋ goono ga amaana ceeci go ga hẽeni korno te.
8Maanteed on tühjad, teekäijat ei ole, leping on tühistatud, tunnistajad on hüljatud, inimestest ei hoolita.
8 Fondo beerey goono ga goro koonu, dirakoy ban, Ibare na sappa feeri, A donda gallu beerey, a mana boro saal.
9Maa leinab, närbub, Liibanon häbeneb, närtsib; Saaron on saanud kõnnumaaks, Baasan ja Karmel varistavad lehti.
9 Laabo goono ga te bine saray, A goono ga lakaw. Liban mo, haawi n'a di, a go ga yangala. Saruna te sanda taasi beero batama cine. Basan da Karmel na ngey kobtey kokobe.
10Nüüd ma tõusen, ütleb Issand, nüüd ma tahan olla kõrge, nüüd ma ülendan ennast.
10 Yaa no Rabbi ci: «Sohõ binde ay ga tun ka kay, Sohõ ay g'ay boŋ beerandi, ay ga beeri mo sohõ.
11Kuluheinast olete rasedad, kõrsi toote ilmale, teie hingeõhk on tuli, mis teid sööb.
11 Araŋ ga kun da du, araŋ ga buunu hay. Araŋ fulanzama ya danji no kaŋ g'araŋ ŋwa.
12Jah, rahvad põletatakse lubjaks, otsekui maharaiutud kibuvitsad süüdatakse nad tulega.
12 Ndunnya dumey mo ga hima sanda kaaru kaŋ i ton, Sanda karjiyaŋ kaŋ borey beeri, Kaŋ yaŋ i ga ton da danji.»
13Kuulge, kaugelviibijad, mida ma olen teinud, ja juuresolijad, tundke mu väge!
13 Ya araŋ kaŋ yaŋ ga mooru, Wa maa haŋ kaŋ ay te. Ya araŋ mo kaŋ yaŋ ga maan, w'ay hino seeda.
14Patused Siionis värisevad, vabin valdab jumalatuid: 'Kes meist saaks elada hävitavas tules? Kes meist saaks elada igavesel leel?'
14 Sihiyona ra zunubikooney goono ga humburu. Borey kaŋ wangu Irikoy goono ga jijiri, ka ne: «Iri ra may no ga hin ka goro danji kaŋ ga ŋwa banda? Iri ra may no ga hin ka goro tonyaŋo kaŋ ga duumi banda?»
15See, kes elab õiguses ja räägib tõtt, kes põlgab rõhumisest saadavat kasu, kes raputab käsi, et keelduda meeleheast, kes topib kõrvad kinni, et mitte kuulda veretööst, ja kes suleb silmad, et mitte näha kurja,
15 To, boro kaŋ goono ga dira adilitaray ra, Kaŋ ga cimi salaŋ mo. Boro kaŋ ga donda zamba riiba, Boro kaŋ ga nga kambey kokobe zama i ma si ciiti bareyaŋ nooru ta se, Boro kaŋ ga nga hangey lutu kaŋ ga naŋ nga ma si maa boro wiyaŋ saaware, A ga nga moy daabu mo kaŋ ga naŋ nga ma si laala guna.
16see elab kõrgustikel, ligipääsmatud kaljud on temale varjupaigaks; temale antakse ta leib, temale on vesi kindlustatud.
16 Nga no ga goro beeray nangu bambatey ra. A tuguyaŋo do mo tondey ra nangu gaabikooney no. A ga soobay ka du nga ŋwaaro, A haŋyaŋ haro mo tabbatante no.
17Su silmad saavad näha kuningat ta ilus, saavad näha ihaldusväärset maad.
17 Ni moy ga Koyo guna nga booro ra, I ga laabo kaŋ ga mooru gumo fonnay mo.
18Su süda meenutab hirmsaid asju: kus on nüüd kirjutaja, kus on vaagija, kus on tornide lugeja?
18 Ni bina ga soobay ka humburkumay harey fintal ka ne: «Man n'a go, nga kaŋ ga lasaabu? Man gaa neesikwa? Man bora kaŋ na cinari kuukey kabu-kabu?»
19Enam sa ei näe jultunud rahvast, rahvast, kelle segast kõnet sa ei taipa, kelle kogelevast keelest sa ei saa aru.
19 Ni si di dumo din kaŋ bine ga waasu, Ndunnya dumo kaŋ sanni ga gaabu, Kaŋ ga mebaraw ciine te kaŋ boro kulu si hin ka faham nd'a.
20Vaata Siionit, meie pidupäevade linna! Su silmad näevad Jeruusalemma, rahulikku paika, liigutamatut telki, mille vaiu ei tõmmata iialgi välja ja mille nööridest ei kista ainsatki katki.
20 Ma Sihiyona guna, iri jama batey gallo. Ni moy ga di Urusalima, laakal kanay kwaara, Kuuru-fu no kaŋ si gana. A kangayey si dagu hal abada, A korfey ra mo baa afolloŋ si pati.
21Sest seal on Vägev: meiega on Issand nagu laiade jõgede ja vooluste kogumik, sellel ei kulge sõudelaev ja seda ei ületa võimsaimgi alus.
21 Amma Rabbi ga goro iri banda noodin koytaray darza ra. A ga ciya iri se nangu kaŋ gonda isayaŋ da gooruyaŋ kaŋ ga tafay. Noodin hiyey kaŋ gonda kayyaŋ wala wongu hiyaŋ si bisa.
22Sest Issand on meie kohtumõistja, Issand on meie käsuandja, Issand on meie kuningas, tema päästab meid.
22 Zama Rabbi no ga ti iri ciitikwa, Rabbi no ga asariya no. Rabbi no ga ti iri Koyo, Nga no g'iri faaba.
23Su köied lõtvuvad, ei pea paigal mastipuud ega lase purjel paisuda. Siis jagatakse suurt saaki, jalutudki võtavad noosi
23 Ni korfey yogol, Hal i si hin ka hiyo tuuri tiksa gaay a ma boori, I si hin ka hi zaarey feeri mo. Saaya din no borey ga wongu arzaka boobo fay, Baa fanakey ga wongu arzaka ku.
24ja ükski elanik ei ütle: 'Ma olen nõder!' Rahvale, kes seal elab, antakse süü andeks.
24 Kwaara ra goroko kulu si ne nga sinda baani. Borey kaŋ yaŋ goono ga goro noodin mo, I zunubey ga du yaafayaŋ.