¹Rahvad, astuge ligi kuulma, ja rahvahõimud, pange tähele! Kuulgu maa ja need, kes seda täidavad, maailm ja kõik, kes seal võrsuvad!

¹ Ya araŋ, dumi cindey, Wa maan zama araŋ ma maa. Ya dumey, wa hanga jeeri. Laabey nda haŋ kaŋ go i ra kulu ma maa, Ndunnya da hay kulu kaŋ ga fun a gaa mo ma maa.

²Sest Issandal on raev kõigi rahvaste ja viha kõigi nende väehulkade vastu: ta on pannud need vande alla, ta on andnud need tapetavaiks.

² Zama Rabbi dukur ndunnya dumey kulu se, A futu mo i kundey kulu se. A g'i halaci parkatak, a g'i nooyandi wiyaŋ se.

³Kes neist maha lüüakse, visatakse ära, nende laipadest tõuseb lehk, nende verest nõretavad mäed.

³ Borey g'i buukoy furu taray, i buukoy fumbo ga tun, Tondi kuukey mo ga tay d'i kurey.

⁴Kõik taevaväed kaovad, taevad keerduvad kokku otsekui rullraamat: kogu nende vägi variseb, nagu variseb viinapuust leht või viigipuust kuivanud mari.

⁴ Beene kundey kulu ga manne. Beene batama mo ga kunkuni sanda tira cine, I kundey kulu mo ga suugu sanda mate kaŋ cine reyzin kobto ga lakaw d'a fun nya gaa ka kaŋ, Sanda mate kaŋ cine jeejay kobto kogo ga kokobe ka fun jeejay nya gaa.

⁵Sest mu mõõk on joobunud taevas, vaata, see langeb alla Edomi peale, minu poolt neetud rahva peale kohtumõistmiseks.

⁵ Zama ay, Rabbi, ay takuba haŋ beena ra kal a kungu. A go mo, a ga kaŋ Edom boŋ, Ay jama kaŋ ay laali din boŋ.

⁶Issanda mõõk on verine, tilgub rasvast, tallede ja sikkude verest, jäärade neerurasvast, sest Issandal on ohver Bosras ja palju tapmist Edomimaal.

⁶ Rabbi gonda takuba kaŋ kungu nda kuri, A naasu mo nda maani kaŋ a ŋwa. Feej'izey nda hincin izey kurey, Feeji gaarey dumayzey maano no a kungu nd'a, Zama Rabbi gonda sargay Bozra ra, Da wiyaŋ boobo mo Edom laabo ra.

⁷Metshärjadki langevad koos nendega, härjavärsid koos sõnnidega: nende maa joobub verest ja muld muutub rasvast rammusaks.

⁷ Haw-biyey ga zulli ka zumbu Edomancey banda, Ngey nda yeejey da daasey. Yaadin cine no i laabo ga kungu nda kuri, i bulungo mo ga maani koonu yeeri.

⁸Sest see on Issanda kättemaksupäev, tasumisaasta riiu eest Siioniga.

⁸ Zama Rabbi gonda banayaŋ zaari, Banandi jiiri no Sihiyona sanno sabbay se.

⁹Edomi jõed muutuvad tõrvaks, muld väävliks, ja ta maa on otsekui põlev tõrv.

⁹ Edom goorey ga bare ka ciya sanda deeli cine, A kusa ga ciya sufar*, A laabo mo ga ciya deeli kaŋ go ga di da danji.

¹⁰See ei kustu ööl ega päeval, igavesti tõuseb selle suits. See jääb laastatuks põlvest põlve, iialgi ei käi keegi sealtkaudu.

¹⁰ Danjo si bu mo cin da zaari, A dullo ga soobay ka ciciri duumi. Zamana ka koy zamana a ga ciya koonu, Boro kulu si gana a ra hal abada abadin.

¹¹Puguhani ja siil pärivad selle, öökull ja kaaren elutsevad seal; selle üle veetakse tühjuse mõõdunöör ja paljasoleku lood.

¹¹ Amma bangu farka nda kuunu ga nango ŋwa, Kuku nda gaaruyaŋ mo ga goro a ra. Rabbi ga halaciyaŋ korfo nda yaamo deedandiyaŋ tondi salle a boŋ.

¹²Seal ei ole enam ülikuid, et kedagi kuningaks kuulutada, ja kõik ta vürstid saavad otsa.

¹² I g'a boro beerey ce ka kond'ey mayra do, Amma baa afolloŋ si noodin. A wane mayraykoyey kulu mo ga ciya yaamo.

¹³Tema paleedes kasvavad kibuvitsad, linnustes nõgesed ja ohakad; see saab ðaakalite asukohaks ja jaanalindude pesitsuspaigaks.

¹³ Karji nyayaŋ ga fatta a faadey ra, Yo karji nda ngarfu ga te a gallu birnikoyey ra. A ga ciya zoŋoyaŋ nangoray, taatagayyaŋ windi mo no.

¹⁴Kurjad vaimud kohtuvad seal sortsidega ja sikujalgne paharet hüüab seltsilist. Tõesti, seal viibib tont ja leiab enesele puhkepaiga.

¹⁴ Ganji hamey ga kubay da sakali noodin, Saaji hinciney mo ga ngey caley ce noodin. Oho, kuku beeri ga goro noodin ka du nga boŋ se fulanzamyaŋ do.

¹⁵Seal pesitseb süstmadu, muneb, haub pojad välja, ja kogub oma varju alla. Tõesti, sinna kogunevad raisakotkad, igaüks oma paarilisega.

¹⁵ Noodin no gondi mo ga nga fiti cina ka gunguri dam, A ma fambu, a ma nga izey margu nga biyo ra. Oho, noodin no gabu wayey ga margu, Afo kulu nda nga cale.

¹⁶Uurige Issanda raamatust ja lugege: ükski neist ei ole puudu, ükski neist ei ole teist kaotanud, sest tema on oma suu kaudu andnud käsu ja tema Vaim on need kogunud.

¹⁶ Wa ceeci Rabbi tira ra ka caw: Hayey din, baa afo si gaze i ra. I afo kulu mo si jaŋ nga cale, Zama Rabbi meyo no ka lordi te, A Biya mo no k'i margu.

¹⁷Tema on neile liisku heitnud, tema käsi on selle neile mõõdunööriga jaotanud: nad pärivad selle igaveseks, nad elavad seal põlvest põlve.

¹⁷ A na kurne te ganji hamey din se, A kamba mo no ka laabo fay-fay i se da deedandiyaŋ korfo. I g'a mayra ŋwa hal abada, Zamana ka koy zamana no i ga goro a ra.