¹Kuningas Hiskija neljateistkümnendal aastal tuli Assuri kuningas Sanherib kõigi Juuda kindlustatud linnade kallale ja vallutas need.

¹ A ciya mo, Bonkoono Hezeciya jiiri way cindi taacanta ra Assiriya bonkoono Sennakerib ziji ka kaa ka Yahuda gallu cinari gaabikooney kulu wongu, a n'i ŋwa mo.

²Ja Assuri kuningas läkitas Laakisest Jeruusalemma kuningas Hiskija vastu ülemjoogikallaja suure väehulgaga, kes jäi peatuma Ülatiigi veejuhtme juurde, mis on Vanutajavälja maantee ääres.

² Assiriya bonkoono binde na Rabsake donton a ma fun Lacis ka koy Bonkoono Hezeciya do Urusalima. A koy mo nga nda wongu marga kunda boobo. A binde kay bango hari fonda jarga, wo kaŋ go beene kaarukoy fari fonda gaa haray.

³Siis läksid välja tema juurde Eljakim, Hilkija poeg, kes oli kojaülem, kirjutaja Sebna ja nõunik Joah, Aasafi poeg.

³ Kala Eliyacim Hilciya izo, kaŋ ga faada almayaaley dabari fatta ka koy a do, nga nda Sebna kaŋ ga tirey hantum, da Yoha, Asaf izo kaŋ ga tirey gaay.

⁴Ja ülemjoogikallaja ütles neile: 'Öelge ometi Hiskijale: Nõnda ütleb suurkuningas, Assuri kuningas: Mis lootus see on, mida sa hellitad?

⁴ Rabsake mo ne i se: «Sohõ araŋ ma ci Hezeciya se: Yaa no bonkooni beero, Assiriya bonkoono ci: ‹Deyaŋ hari woofo dumi gaa no ni goono ga jeeri?

⁵Sa arvad, et paljad sõnad annavad võitluseks nõu ja jõu? Kelle peale sa loodad, et oled mulle vastu hakanud?

⁵ Ay ga ci ni se kaŋ ni saawara da ni wongu gaabo kulu sanni yaamoyaŋ no. May no bora binde, kaŋ gaa ni goono ga jeeri kaŋ se ni murte ay gaa?

⁶Vaata, sa loodad Egiptuse, tolle murtud pillirookepi peale, mis tungib pihku ja puurib selle läbi, kui keegi selle peale toetub. Niisugune on vaarao, Egiptuse kuningas, kõigile, kes tema peale loodavad.

⁶ A go, ni goono ga jeeri goobo wo gaa kaŋ kwaari ceero no, kaŋ ga ti Misira. Da boro jeeri haya din dumi gaa, kal a ma furo bora kamba ra k'a gooru. Yaadin cine no Misira bonkoono Firawna bara nd'a boro kulu kaŋ ga jeeri a gaa se.

⁷Või kui sa mulle ütled: Meie loodame Issanda, oma Jumala peale!, kas pole siis mitte tema see, kelle ohvrikünkad ja altarid Hiskija kõrvaldas, öeldes Juudale ja Jeruusalemmale: Selle altari ees peate te kummardama!?

⁷ Amma da ni ne ay se araŋ ga de Rabbi araŋ Irikoyo gaa -- manti nga no Hezeciya n'a sududuyaŋ nangey d'a sargay feemey hibandi? A ne mo Yahuda nda Urusalima se: Feema woone jine no araŋ ga sududu.›

⁸Nüüd aga vea ometi kihla mu isandaga, Assuri kuningaga: mina annan sulle kaks tuhat hobust, kui sa suudad hankida neile ratsanikke!

⁸ Sohõ binde, ay ga ni ŋwaaray, ma caaca nd'ay koyo Assiriya bonkoono: ay ga ni no bari zambar hinka, da nin wo, ni do haray ni ga hin ka kaarukoyaŋ dake i boŋ.

⁹Kuidas sa siis saaksid tagasi tõrjuda asevalitseja, ühe mu isanda vähimaist sulaseist? Aga sa loodad Egiptuse, tema sõjavankrite ja ratsanike peale.

⁹ Mate binde no ni ga te ka yaarukom folloŋ bare ka ye banda ay koyo bannyey ra, baa i kulu ikayna? Ni goono ga jeeri Misira gaa. To, ni ga du wongu torko nda bari-kariyaŋ noodin?

¹⁰Kas ma siis nüüd Issandata olen tulnud selle maa vastu, et seda hävitada? Issand ise ütles mulle: Mine sinna maale ja hävita see!'

¹⁰ Ay mo sohõ, ay tun ay ma laabo wo halaci se, kaŋ nda manti Rabbi yaddayaŋ boŋ no? Rabbi no ka ne ay se ay ma koy ka laabo wo wongu k'a halaci.»

¹¹Siis ütlesid Eljakim, Sebna ja Joah ülemjoogikallajale: 'Räägi ometi oma sulastega aramea keelt, sest me mõistame seda, aga ära räägi meiega juudi keelt müüri peal oleva rahva kuuldes!'

¹¹ Waato din gaa Eliyacim da Sebna nda Yoha ne Rabsake se: «Iri ga ni ŋwaaray, ma salaŋ iri, ni bannyey se da Suriyance sanni, zama iri ga maa woodin. Ma si salaŋ iri se da Yahudancey sanni borey kaŋ go birni cinaro boŋ hangey ra.»

¹²Kuid ülemjoogikallaja vastas: 'Kas mu isand on mind läkitanud kõnelema neid sõnu ainult su isandale ja sinule? Küllap ka müüri peal istuvaile meestele, kes koos teiega peavad sööma oma rooja ja jooma oma kust!'

¹² Amma Rabsake ne: «E! Ay koyo n'ay donton nin da ni koyo hinne do no, hal ay ma sanni woone yaŋ ci? Manti borey kaŋ go ga goro birni cinaro boŋ yaŋ gaa mo no a n'ay donton, i ma ngey wuri ŋwa, i ma ngey hari-mun haŋ mo araŋ banda?»

¹³Ning ülemjoogikallaja astus ette ja hüüdis valju häälega juudi keeles ning ütles: 'Kuulge suurkuninga, Assuri kuninga sõnu!

¹³ Kala Rabsake kay noodin ka ce da jinde beeri Yahudancey sanni ra ka ne: «Wa maa koy bambata, Assiriya bonkoono sanney!

¹⁴Nõnda ütleb kuningas: Ärge laske endid Hiskijast petta, sest tema ei suuda teid päästa!

¹⁴ Yaa no bonkoono ci: Wa si ta Hezeciya m'araŋ halli, zama a si hin ka araŋ faaba bo.

¹⁵Ärgu pangu Hiskija teid lootma Issanda peale, öeldes: Issand päästab meid kindlasti ja seda linna ei anta Assuri kuninga kätte!

¹⁵ Hezeciya ma si naŋ mo araŋ ma de Rabbi gaa ka ne: Daahir Rabbi g'iri faaba hala gallo wo ma si furo Assiriya bonkoono kambe ra.

¹⁶Ärge kuulake Hiskijat, sest Assuri kuningas ütleb nõnda: Tehke minuga alistusleping ja tulge välja mu juurde, siis te võite süüa igamees oma viinapuust ja igamees oma viigipuust ja juua igamees oma kaevust vett,

¹⁶ Wa si hangan Hezeciya sanney se fa, zama yaa no Assiriya bonkoono ci: Wa amaana te da ay, wa fatta mo ka kaa ay do. Boro kulu ma nga reyzin nyaŋo nafa ŋwa, boro kulu ma ŋwa nga jeejay nyaŋo gaa, araŋ boro fo kulu ma haŋ nga bumbo dayo gaa,

¹⁷kuni ma tulen ja viin teid maale, mis on teie maa sarnane, vilja ja veini maa, leiva ja viinamägede maa.

¹⁷ hal a ga to alwaati kaŋ ay ga kaa k'araŋ sambu ka konda araŋ laabu fo ra kaŋ ga hima araŋ laabo. A gonda ntaasu nda reyzin hari, laabu no kaŋ gonda ŋwaari nda reyzin kaliyaŋ.

¹⁸Asjata ässitab teid Hiskija ja ütleb: Issand päästab meid! Kas on muude rahvaste jumalaist mõni päästnud oma maa Assuri kuninga käest?

¹⁸ Wa haggoy Hezeciya ma si koy ka araŋ candi nda sanniyaŋ ka ne: ‹Rabbi g'iri faaba.› Ndunnya dumey de-koyey ra gonda wo kaŋ na nga laabo boro folloŋ faaba Assiriya bonkoono kambe ra no?

¹⁹Kus on Hamati ja Arpadi jumalad? Kus on Sefarvaimi jumalad? Kas need päästsid Samaaria minu käest?

¹⁹ Man Hamat da Arpad de-koyey? Man gaa Sefarbayim de-koyey? Waatifo no i na Samariya faaba ay kambe ra?

²⁰Kes kõigist nende maade jumalaist on päästnud oma maa minu käest, et Issand peaks päästma minu käest Jeruusalemma?'

²⁰ Laabey din kulu de-koyey ra, woofo no ka nga laabo faaba ay kambe ra, hala Rabbi mo ma Urusalima faaba ay kambe ra?»

²¹Aga nad vaikisid ega vastanud temale sõnagi, sest niisugune oli kuninga käsk, kes oli öelnud: 'Ärge vastake temale!'

²¹ Amma jama dangay siw! I mana tu a se da baa sann'ize folloŋ, zama bonkoono lordi ka ne i ma si tu a se.

²²Siis tulid kojaülem Eljakim, Hilkija poeg, ja kirjutaja Sebna ja nõunik Joah, Aasafi poeg, Hiskija juurde, riided lõhki käristatud, ja kandsid temale ette ülemjoogikallaja sõnad.

²² Waato din gaa Eliyacim Hilciya izo kaŋ ga faada almayaaley dabari, da Sebna kaŋ ga tirey hantum, da Yoha, Asaf izo kaŋ ga tirey gaay, i ye ka kaa Hezeciya do da ngey bankaarayey toorante* yaŋ ka Rabsake sanney ci a se.