¹Kui kuningas Hiskija seda kuulis, siis ta käristas oma riided lõhki, kattis ennast kotiriidega ja läks Issanda kotta.

¹ Waato kaŋ bonkoono Hezeciya maa woodin binde, a na nga bankaarayey tooru-tooru, a na bufu zaarayaŋ haw nga gaa, a koy ka furo Rabbi windo ra.

²Ja ta läkitas kojaülema Eljakimi, kirjutaja Sebna ja preestrite vanemad, kotiriided seljas, prohvet Jesaja, Aamotsi poja juurde,

² A na Eliyacim kaŋ ga faada almayaaley dabari mo donton, nga nda Sebna kaŋ ga tirey hantum da alfagey ra dottijo zeeney, i go ga daabu nda bufu zaarayaŋ. I koy annabi Isaya Amoz izo do.

³et need ütleksid temale: 'Nõnda ütleb Hiskija: See päev on ahastuse, sõitluse ja teotuse päev. Jah, lapsed on küll jõudnud emakasuudmeni, aga sünnituseks ei ole jõudu.

³ I ne a se: «Hezeciya ne: Zaari woone ya taabi nda wowi nda donda-caray zaari no, zama izey to hayyaŋ, gaabi mo si no kaŋ g'i hay.

⁴Vahest Issand, su Jumal, kuuleb siiski ülemjoogikallaja sõnu? Tema isand, Assuri kuningas, läkitas ta teotama elavat Jumalat, ja nõuab aru nende sõnade pärast, mida Issand, su Jumal, on pidanud kuulma. Tee siis palvet selle jäägi pärast, kes veel on olemas!'

⁴ Hambara Rabbi ni Irikoyo ga maa Rabsake sanney, nga kaŋ a koyo Assiriya bonkoono donton a ma Irikoy fundikoono kayna, hala Rabbi ma kaseeti a gaa sanno kaŋ nga, Rabbi ni Irikoyo maa din sabbay se. Ni binde, ma ni jinde sambu ka te adduwa jare woone kaŋ cindi se.»

⁵Kui kuningas Hiskija sulased tulid Jesaja juurde,

⁵ Bonkoono Hezeciya tamey binde kaa Isaya do.

⁶siis ütles Jesaja neile: 'Öelge oma isandale nii: Nõnda ütleb Issand: Ära karda sõnade pärast, mida sa oled kuulnud, millega Assuri kuninga poisid mind on teotanud!

⁶ Isaya mo ne i se: «Ya-cine no araŋ ga ci araŋ koyo se: Rabbi ne: Ni ma si humburu sanney kaŋ ni maa din kaŋ yaŋ Assiriya bonkoono zankey n'ay kayna d'a.

⁷Vaata, ma panen temasse niisuguse vaimu, et kui ta kuuleb kuulujuttu, siis ta läheb tagasi oma maale ja ma lasen ta langeda mõõga läbi tema oma maal.'

⁷ A go, ay ga biya fo daŋ a ra, a ga maa baaru fo, a ma ye mo nga laabo ra. Ay mo ga naŋ takuba m'a zeeri noodin a laabo ra.»

⁸Ja ülemjoogikallaja pöördus tagasi ning leidis Assuri kuninga sõdivat Libna vastu; sest ta oli kuulnud, et too oli Laakisest edasi läinud.

⁸ Rabsake mo ye ka koy Assiriya bonkoono do. A n'a gar a goono ga wongu nda Libna kwaara, zama a maa baaru kaŋ a tun Lacis.

⁹Aga kui Sanherib kuulis kõneldavat Tirhakast, Etioopia kuningast: 'Ta on välja tulnud, et sõdida sinu vastu', siis seda kuuldes läkitas ta käskjalad Hiskija juurde, öeldes:

⁹ A maa Etiyopi bonkoono Tirhaka baaru kaŋ ne: «A fatta nga ma wongu nda nin.» Kaŋ Assiriya bonkoono maa mo, a na diyayaŋ donton Hezeciya gaa ka ne:

¹⁰'Rääkige nõnda Hiskijaga, Juuda kuningaga, ja öelge: Ära lase ennast petta oma Jumalast, kelle peale sa loodad, arvates, et Jeruusalemma ei anta Assuri kuninga kätte!

¹⁰ «Ya-cine no araŋ ga salaŋ Yahudiya bonkoono Hezeciya se d'a, araŋ ma ne a se: ‹Ni Irikoyo kaŋ gaa ni ga de din ma si ni halli ka ne Urusalima si furo Assiriya bonkoono kambe ra bo.›

¹¹Vaata, sa oled ju kuulnud, kuidas Assuri kuningad on talitanud kõigi maadega, neid sootuks hävitades. Ja sind peaks päästetama?

¹¹ A go, ni maa mate kaŋ Assiriya koyey te laabey kulu se k'i halaci parkatak. Ni binde, ni ga yana no?

¹²Kas rahvaste jumalad päästsid neid, keda mu isad hävitasid: Goosani, Haarani, Resefi ja Telassaris olevaid edenlasi?

¹² Ndunnya dumey din kaŋ yaŋ ay kaayey halaci, sanda Gozan, da Haran, da Resef da Eden izey kaŋ yaŋ go Telassar ra, i de-koyey n'i faaba no?

¹³Kus on Hamati kuningas ja Arpadi kuningas, Sefarvaimi linna, Heena ja Ivva kuningas?'

¹³ Man Hamat bonkoono, da Arpad bonkoono, da Sefarbayim gallo wano, da Hena nda Abba wano?»

¹⁴Kui Hiskija oli võtnud käskjalgade käest kirja ja oli seda lugenud, siis ta läks üles Issanda kotta; ja Hiskija laotas selle Issanda ette.

¹⁴ Hezeciya binde na tira ta diyey kambe ra k'a caw. Hezeciya ziji mo ka koy Rabbi windo ra ka tira feeri Rabbi jine.

¹⁵Ja Hiskija palvetas Issanda poole, öeldes:

¹⁵ Hezeciya na adduwa te Rabbi gaa mo ka ne:

¹⁶'Vägede Issand, Iisraeli Jumal, kes istud keerubite peal! Sina üksi oled kõigi maa kuningriikide Jumal, sina oled teinud taeva ja maa.

¹⁶ «Ya Rabbi Kundeykoyo, Israyla Irikoyo, ciiti malaykey boŋ ra gorokwa, ni hinne no ga ti ndunnya mayrayey kulu Irikoyo. Nin no ka beene nda ganda te.

¹⁷Pööra, Issand, oma kõrv ja kuule, ava, Issand, oma silm ja vaata! Kuule kõiki Sanheribi sõnu, millega ta on läkitanud teotama elavat Jumalat!

¹⁷ Ya Rabbi, ma ni hanga jeeri ka maa. Ya Rabbi, ma ni moy fiti ka guna. Ma maa Sennakerib sanney kulu kaŋ yaŋ a samba zama nga ma Irikoy fundikoono kayna se.

¹⁸See on tõsi, Issand, et Assuri kuningad on rüüstanud kõiki rahvaid ja nende maid

¹⁸ Daahir, ya Rabbi, Assiriya bonkooney na laabey nda ngey batamey kulu halaci.

¹⁹ja on heitnud tulle nende jumalad; kuid need ei olnud jumalad, vaid olid inimeste kätetöö, puu ja kivi, ja seepärast nad võisid neid hävitada.

¹⁹ I n'i toorey mo catu danji ra, zama manti irikoyyaŋ no, amma borey kambe goy yaŋ hinne no, tuuri nda tondi yaŋ no. Woodin se no i hin k'i halaci.

²⁰Aga nüüd, Issand, meie Jumal, päästa meid tema käest, et kõik maa kuningriigid tunneksid, et sina, Issand, oled ainus!'

²⁰ Sohõ mo ya Rabbi iri Irikoyo, m'iri faaba Sennakerib kambe ra hala ndunnya mayrayey kulu ma du ka bay kaŋ ni hinne no ga ti Rabbi.»

²¹Siis Jesaja, Aamotsi poeg, läkitas Hiskijale ütlema: 'Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Et sa mind oled palunud Assuri kuninga Sanheribi pärast,

²¹ Isaya Amoz izo mo donton Hezeciya gaa ka ne a se: Yaa no Rabbi, Israyla Irikoyo ci: «Za kaŋ ni na adduwa te ay gaa Assiriya bonkoono Sennakerib ciine ra,

²²siis on sõna, mis Issand tema kohta kõneleb, niisugune: Neitsi, Siioni tütar, põlastab sind, pilkab sind; Jeruusalemma tütar vangutab su taga pead.

²² sanno kaŋ Rabbi ci a boŋ neeya: Sihiyona ize wandiya donda nin ka donda-caray haari te ni se. Urusalima ize wayo na boŋ saku-saku ni banda.

²³Keda sa oled laimanud ja teotanud ja kelle vastu sa oled kõrgendanud häält? Kõrgele oled tõstnud oma silmad Iisraeli Püha vastu.

²³ May no ni kayna, May no ni donda din? May gaa no ni na ni jinde sambu hala ni na ni boŋ sambu ka beene guna? To, Israyla wane Hananyankoyo no.

²⁴Sa laimasid oma sulaste läbi Issandat ja ütlesid: 'Ma tõusin oma vankrite hulgaga mägede harjadele, Liibanoni kaugemaisse kurudesse; ma raiusin maha ta kõrged seedrid, ta valitud küpressid, ma tungisin ta suurimasse kõrgusse, ta tihedaimasse metsa.

²⁴ Ni na ni tamey daŋ i ma Koy Beero wow. Ni ne: ‹Ay torkey kunda no ay kaaru nd'a hala tondi kuukey boŋ, Hala yongo Liban carawey gaa. Ay ga sedre* beerey da sipres* suubanantey mo beeri ka zeeri. Ay ga furo saaji tuuri zugu booba ra, Hala lunku-lunkey ra.

²⁵Ma kaevasin kaevusid ja jõin vett, ja ma kuivatasin oma jalataldadega kõik Egiptuse jõed.'

²⁵ Ay fansi ka hari haŋ mo. Ay ce taamey no ay na Misira isey kulu koogandi nd'a.›

²⁶Kas sa pole kuulnud, et mina olen seda valmistanud ammusest ajast, kavatsenud muistseist päevist peale? Nüüd olen mina lasknud sündida, et sa võisid purustada kindlustatud linnu varisenud kivihunnikuiks,

²⁶ Haba? Ni mana maa baaru za gayyaŋ? Ay no ka woodin waadu za waato zamaney ra, Ay n'a te mo. Sohõ mo ay n'a toonandi kaŋ ga ti ni ma gallu cinari-beeri-koyey halaci k'i ciya laabu gusam.

²⁷et nende elanikud olid jõuetud, täis hirmu ja häbi, olid nagu rohi väljal, haljad taimekesed, nagu hein katustel või idatuule ees kõrbev vili.

²⁷ Woodin sabbay se no i gorokoy ciya hina kayna koyyaŋ, I biney pati, i haaw, I go sanda saaji subu cine, sanda kobto tayo, Sanda subu tayo kaŋ go garu boŋ cine kaŋ ga kukure za a mana beeri.

²⁸Ma tean su istumist ja astumist, su minekut ja tulekut, ka su raevutsemist minu vastu.

²⁸ Amma ay wo ga ni gora bay, Da ni fattayaŋ, da ni furoyaŋo, Da ni futay beero ay gaa mo.

²⁹Aga et sa raevutsed mu vastu ja su ülbus on ulatunud mu kõrvu, siis ma panen konksu sulle ninna, suulised suhu ja viin sind tagasi sedasama teed, mida mööda sa tulidki.

²⁹ Ay gaa futa kaŋ ni te sabbay se binde, Zama ni boŋbeera baaru kaaru hal a furo ay hangey ra, Kal ay m'ay darb'izo daŋ ni niina ra, D'ay alzamo mo ni meyo ra, Ya ni bare ka ye nda nin fonda kaŋ ni gana ka kaa din ra.

³⁰Ja see olgu sulle, Hiskija, märgiks: sel aastal tuleb süüa isekasvanud vilja ja teisel aastal järelkasvu, aga kolmandal aastal te külvate ja lõikate ning istutate viinamägesid ja sööte nende vilja!

³⁰ Ya nin Hezeciya, woone no ga ciya ni se alaama: Haran araŋ ga jaraw ŋwa, Yeesi mo kala woodin jarawo, Jiiri hinzanta mo kal araŋ ma duma ka wi. Araŋ ma reyzin kaliyaŋ tilam, Araŋ m'i nafa ŋwa mo.

³¹Ja Juuda soost pääsenute jääk juurdub taas alt ja kannab vilja pealt.

³¹ Yahuda dumo jara kaŋ cindi kaŋ du ka yana mo ga ye ka te kaaji ganda, a ma ize te beene.

³²Sest Jeruusalemmast tuleb välja jääk ja Siioni mäelt pääsenu. Seda teeb vägede Issanda püha viha.

³² Zama Urusalima ra no jara kaŋ cindi din ga fatta, Borey kaŋ yana ga fatta Sihiyona tondo ra. Rabbi Kundeykoyo anniya no ga woodin te.

³³Seepärast ütleb Issand Assuri kuninga kohta nõnda: Sellesse linna ta ei tule ja ta ei ammu siia nooli; ta ei tule selle ette kilbiga ega kuhja selle vastu piiramisvalli.

³³ Woodin sabbay se, Yaa no Rabbi ci Assiriya bonkoono boŋ: A si kaa gallu woone ra, A si hangaw hay a ra, A si kaa a jine nda koray, A si laabu tulluwa te a se mo.

³⁴Sedasama teed, mida mööda ta tuli, läheb ta tagasi ja sellesse linna ta ei tule, ütleb Issand.

³⁴ Fonda kaŋ a gana ka kaa d'a din, Nga no a ga gana ka ye koyne. A si kaa gallu woone do. Yaadin no Rabbi ci.

³⁵Sest ma kaitsen seda linna, et seda päästa iseenese pärast ja oma sulase Taaveti pärast.'

³⁵ Zama ay no ga te gallu woone se kosaray, Y'a faaba ay boŋ se d'ay tamo Dawda mo sabbay se.»

³⁶Ja Issanda ingel läks välja ning lõi Assuri leeris maha sada kaheksakümmend viis tuhat meest; ja kui hommikul vara üles tõusti, vaata, siis olid need kõik surnud.

³⁶ Kala Rabbi malayka fatta ka koy Assiriyancey wongu marga ra ka boro zambar zangu nda wahakku cindi gu wi. Waato kaŋ borey tun susubay za da hinay, kala soojey din kulu go buukoyaŋ.

³⁷Siis Assuri kuningas Sanherib asus teele, läks tagasi koju ja jäi Niinevesse.

³⁷ Assiriya bonkoono Sennakerib binde tun ka ye nga ce banda ka goro Ninawiya kwaara.

³⁸Aga kord, kui ta kummardas oma jumala Nisroki templis, lõid ta pojad Adrammelek ja Sareser tema mõõgaga maha ning põgenesid ise Araratimaale. Ja tema poeg Eesar-Haddon sai tema asemel kuningaks.

³⁸ A ciya mo, waato kaŋ a goono ga sududu nga de-koyo* Misrok se tooro windo ra, kal a izey Adrammelek da Sarezar n'a beeri nda takuba. I zuru ka yana ka koy Ararat laabo ra. Sennakerib ize Esar-Haddon no ka koytara ŋwa a nango ra.