¹Aga nõnda ütleb nüüd Issand, kes sind, Jaakob, on loonud, ja kes sind, Iisrael, on kujundanud: Ära karda, sest ma olen sind lunastanud, ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt!

¹ Amma sohõ, nin Yakuba, nin Israyla, Yaa no Rabbi ci, nga kaŋ na ni taka, Nga kaŋ na ni te, A ne: Ma si humburu, zama ay na ni fansa*. Ay na ni ce mo da ni maa, ni ya ay wane no.

²Kui sa lähed läbi vee, siis olen mina sinuga, ja kui sa lähed läbi jõgede, siis ei uputa need sind; kui sa käid tules, siis sa ei põle ja leek ei kõrveta sind.

² Waati kaŋ ni ga harey daŋandi, ay go ni banda. Waati kaŋ ni ga isey daŋandi mo, i si ni gon. Waati kaŋ ni ga gana danji bindi ra, a si ni kukure, Danji beela mo si di ni gaa.

³Sest mina olen Issand, su Jumal, Iisraeli Püha, su Päästja; su lunahinnaks ma annan Egiptuse, sinu asemel Etioopia ja Seba.

³ Zama ay no ga ti Rabbi ni Irikoyo, Israyla wane Hananyankoyo, ni Faabakwa. Ay na Misira no a ma ciya ni fansayaŋ hari, Etiyopi da Seba mo ga ti ni banandi.

⁴Et sa mu silmis oled kallis ja auline ja et ma sind armastan, siis annan ma sinu asemel inimesi ja su hinge eest rahvaid.

⁴ Zama ni gonda darza ay do, Ni ya beerandiyaŋ hari no, ay ga ba nin mo. Woodin se no ay ga Adam-ize yaŋ nooyandi ni se, Jamayaŋ mo, ay g'i no ni fundo sabbay se.

⁵Ära karda, sest mina olen sinuga, ma toon su soo päikesetõusu poolt ja ma kogun sind päikeseloojaku poolt.

⁵ Ma si humburu, zama ay go ni do. Ay ga kande ni banda i ma fun wayna funay haray, Ay m'i margu ka fun d'ey wayna kaŋay haray.

⁶Ma ütlen põhjamaale: Anna! ja lõunamaale: Ära keela! Too mu pojad kaugelt ja mu tütred maailma äärest,

⁶ Ya ne azawa kamba se: «Yeti!» Dandi kambe mo, ya ne a se: «Ma si gaay! Kande ay ize arey ka fun d'ey nangu mooro, Ay ize wayey mo ma kaa ka fun hala ndunnya me.»

⁷kõik, keda nimetatakse minu nimega ja keda ma oma auks olen loonud, kujundanud ning valmis teinud!

⁷ I afo kulu ay maa go a gaa, Ay n'a taka mo ay darza se, Ay n'a cina, oho, ay n'a te.

⁸Too välja pime rahvas, kellel siiski on silmad, ja kurdid, kellel siiski on kõrvad!

⁸ Wa danawey kaa taray, zama i ga du mo. Da lutey mo, zama i ga ye ka maa.

⁹Kõik paganad on kogunenud ühte ja rahvad on kokku tulnud. Kes neist saaks jutustada niisuguseid asju ja kuulutada meile endisi sündmusi? Toogu nad oma tunnistajad ja õigustagu endid, las need kuulda ning öelda: 'See on tõsi!'

⁹ Ndunnya dumey kulu margu care banda, Jamayaŋ mo margu care do. I ra may no du ka woodin bangandi ka muraadey kaŋ yaŋ jin ka bisa din cabe iri se? I ma kande ngey seedey ka du ka ngey boŋ hanandi. Wala mo i ma maa ka ne: «Cimi no.»

¹⁰Teie olete minu tunnistajad, ütleb Issand, ja minu sulane, kelle ma olen valinud, et te teaksite, usuksite minusse ja mõistaksite, et mina olen see: enne mind ei ole olnud ühtegi jumalat ega tule ühtegi pärast mind.

¹⁰ Yaa no Rabbi ci: Araŋ no ga ti ay seedey, d'ay tamo mo kaŋ ay suuban, Zama araŋ ma bay, araŋ m'ay cimandi mo. Araŋ ma faham mo kaŋ ay no ga ti NGA. Irikoy fo mana jin ka te ay se, Ay banda mo afo si bara.

¹¹Mina, mina olen Issand, ei ole muud päästjat kui mina.

¹¹ Ay ya day, ay no Rabbi, Ay baa da banda Faabako si no.

¹²Mina olen teatavaks teinud, päästnud ja kuulutanud, aga mitte mõni võõras teie hulgas; teie olete minu tunnistajad, ütleb Issand, et mina olen Jumal.

¹² Ay no ka ci, ay no ka faaba, ay mo no ka fe. Irikoy yaw fo mo si no araŋ game ra. Woodin sabbay se binde araŋ no ga ti ay seedey. Yaadin no Rabbi ci. Ay mo no ga ti Irikoy.

¹³Ka edaspidi olen ma seesama ja ükski ei päästa minu käest. Mina teen, ja kes saaks seda takistada?

¹³ Oho, za sintina ka kaa sohõ, ay no. Afo mo si no kaŋ ga kaa ay kambe ra. Ay no ga goy, may mo no g'a bare?

¹⁴Nõnda ütleb Issand, teie lunastaja, Iisraeli Püha: teie pärast ma läkitan Paabelisse, ja toon alla kõik põgenikud, ka kaldealased, käratsedes laevadesse.

¹⁴ Yaa no Rabbi ni Fansakwa, Israyla wane Hananyankoyo ci: «Araŋ sabbay se no ay donton Babila gaa. Ay na Kaldancey kulu zumandi i ma kaa da zuray hiyaŋ ra, Kaŋ ga ti i ndunnya kaani ŋwaayaŋ waney.

¹⁵Mina, Issand, olen teie Püha, mina, Iisraeli Looja, olen teie kuningas.

¹⁵ Ay no ga ti Rabbi, araŋ wane Hananyankoyo, Israyla Takakwa, araŋ Bonkoono.»

¹⁶Nõnda ütleb Issand, kes tegi tee merre ja jalgraja võimsasse vette,

¹⁶ Yaa no Rabbi ci, nga kaŋ na fondo feeri teeko ra, A na fondayze mo feeri hari beerey ra.

¹⁷kes tõi välja vankrid ja hobused, väe ja vägevad mehed; need lamavad üheskoos ega tõuse enam, nad on vaibunud, kustunud otsekui taht.

¹⁷ Nga kaŋ ga wongu torko nda bari kaa taray, Da wongu jama nda hin. I ga kani care banda, I si ye ka tun mo koyne. I fundey fun pat! Wongu n'i wi mo sanda mate kaŋ boro ga fitilla wi.

¹⁸Ärge tuletage meelde endisi asju ja ärge pange tähele, mis muiste on sündinud.

¹⁸ Rabbi ne: Wa si fongu nda waato jirbey, Araŋ ma si laakal mo da haŋ kaŋ te za doŋ.

¹⁹Vaata, mina teen hoopis uut: see juba tärkab, kas te ei märka? Ma teen kõrbessegi tee, tühjale maale jõed.

¹⁹ A go, ay ga muraadu taji fo te kaŋ ga zorti sohõ. D'a te mo araŋ si jaŋ ka bay. Baa saaji ra ay ga fondo te, Isayaŋ mo ga te taasi beerey ra.

²⁰Mind austavad metsloomad, ðaakalid ja jaanalinnud, sest ma annan kõrbes vett, jõgesid tühjal maal, et joota oma valitud rahvast.

²⁰ Ganji hamey g'ay beerandi, Zoŋey da taatagayey g'ay beerandi, Zama ay na hari no saajo ra. Ay na isayaŋ mo no taasi beerey ra. Zama ay ma haŋyaŋ hari no ay jama se, Ay wane suubanantey nooya.

²¹Rahvas, kelle ma enesele olen valmistanud, peab jutustama minu kiidetavusest.

²¹ Jama wo kaŋ ay te ay boŋ se, Ngey no g'ay sifaw dede.

²²Aga ei ole sina, Jaakob, mind kutsunud, ei ole sina, Iisrael, minu pärast vaeva näinud.

²² Kulu nda yaadin, ya Yakuba, ni mana ay ce. Amma nin, ya Israyla, ni farga nda ay.

²³Sina ei ole mulle toonud oma põletusohvrite lambaid ega ole mind austanud oma tapaohvritega; mina ei ole sind pannud orjama roaohvriga ega ole vaevanud viirukiga.

²³ Ni mana kande ay se feejiyaŋ, Ay sargayey kaŋ i ga ton se. Ni mana ay beerandi mo da ni sargayey. Ay wo, yana ŋwaari sargay dake ni boŋ, Yana ni fargandi mo ka ne ni ma kande dugu.

²⁴Sina ei ole mulle ostnud raha eest kalmuseid ega ole mind küllastanud oma tapaohvrite rasvaga, vaid sa oled mulle tüli teinud oma pattudega, oled mind vaevanud oma süütegudega.

²⁴ Ni mana kaana day ay se da nooru, Ni man'ay kungandi mo da ni sargayey maano, Amma ni na ni zunubi jarawo dake ay boŋ, Ni n'ay fargandi mo da ni goy laaley.

²⁵Mina, mina olen see, kes kustutab su üleastumised iseenese pärast ega pea meeles su patte.

²⁵ Ay no, oho ay no ga ni taaley tuusu ay bumbo sabbay se. Ay si ye ka fongu ni zunubey gaa koyne.

²⁶Tuleta mulle meelde, käigem isekeskis kohut, räägi sina, et sa võiksid õigeks saada.

²⁶ M'ay fongandi, iri ma kande iri sabaabey, Ma kande ni koba, hala ni ma du ka hanan.

²⁷Su esiisa tegi pattu ja su eestkõnelejad astusid üles mu vastu.

²⁷ Ni kaay sintina na zunubi te. Ni annabey mo na taali te ay se.

²⁸Seepärast ma teotasin pühamu vürste, jätsin Jaakobi hävima ja Iisraeli laimualuseks.

²⁸ Woodin sabbay se, Kal ay ma Nangu Hananta jine borey ziibandi. Ay ma Yakuba ciya laaliyaŋ hari, Israyla mo ma ciya wowi hari.