¹Nüüd aga kuule, Jaakob, mu sulane, ja Iisrael, mu valitu!

¹ Amma sohõ, ya ay tamo Yakuba, Ya Israyla kaŋ ay suuban, ma maa.

²Nõnda ütleb Issand, sinu Looja, emaihus valmistaja, sinu aitaja: Ära karda, mu sulane Jaakob, ja Jesurun, mu valitu!

² Yaa no Rabbi kaŋ na ni te, A na ni taka za gunda ra, nga kaŋ ga ni gaa mo, A ci ka ne: Ya ay tamo Yakuba, Nin, Yesurun kaŋ ay suuban, Ma si humburu,

³Sest ma valan janusele vett ja kuivale voogusid; ma valan sinu soo peale oma Vaimu ja su järglaste peale oma õnnistuse,

³ Zama ay ga hari dooru nangey kaŋ jaw boŋ da hari zuru gooru yaŋ mo nangu koogey boŋ. Ay g'ay Biya zumandi ni banda boŋ d'ay albarka mo ni dumo boŋ.

⁴et nad võrsuksid kui roogude vahel, otsekui remmelgad veeojade ääres.

⁴ I ga zay subey ra, Sanda kuubu kaŋ go hari zuru fondo gaa.

⁵Üks ütleb: 'Mina kuulun Issandale', teine nimetab ennast Jaakobi nimega, kolmas kirjutab oma käe peale: 'Issanda oma' ja võtab enesele aunimeks Iisrael.

⁵ Boro fo ga ne: «Ay ya Rabbi wane no.» Afo mo ga Yakuba maa sambu. Afo mo ga woone hantum nga kambe gaa: «Rabbi wane no.» A ga maa gaaru daŋ nga boŋ se da Israyla maa.

⁶Nõnda ütleb Issand, Iisraeli kuningas, ja tema lunastaja, vägede Issand: Mina olen esimene ja viimane, ja ei ole muud Jumalat kui mina.

⁶ Rabbi sanno neeya: Israyla Koyo kaŋ g'a fansa ga ti Rabbi Kundeykoyo. A ne: Ay no sintina, Ay no bananta mo. Ay baa da banda Irikoy kulu si no.

⁷Kes on minu sarnane? See hüüdku, jutustagu sellest ja kandku mulle ette! Sest ajast kui ma seadsin muistse rahva ja tulevased sündmused, jutustagu nad neile sellest, mis on tulemas.

⁷ May no ga ti ay cine? To, a ma seeda te ka ci me! A m'a sasare ay se za waati kaŋ ay na doŋ zamaney borey sinji. A ma muraadey kaŋ goono ga kaa seeda. Wo kaŋ yaŋ ga aniya ka te, a m'i ci.

⁸Ärge värisege ja ärge kartke! Kas ma ei ole sulle juba ammu kuulutanud ja teatavaks teinud? Teie olete mu tunnistajad. Kas on muud Jumalat kui mina? Ei, muud kaljut ei ole, mina küll ei tea!

⁸ Wa si jijiri, wa si humburu mo. Manti ay jin ka ni kabarandi nd'a za doŋ bo, Hal ay n'a ci ni se? Araŋ no ga ti ay seedey. Irikoy fo go no kaŋ waana ay? Abada, afo si no. Ay mana Tondi fo bay.

⁹Nikerdatud kujude valmistajad on kõik tühised ja nende lemmikud ei suuda aidata; nende tunnistajad ise ei näe ega tea, et nad peaksid häbenema.

⁹ Borey kaŋ yaŋ ga tooru jabante te, i kulu yaamoyaŋ no. I jinay caadantey mo sinda nafa kulu. Toorey ga seeda ngey boŋ se kaŋ ngey si di, Ngey si bay mo, kal i teekoy ma haaw.

¹⁰Kes küll peakski valmistama jumala ja valama kuju, millest ei ole kasu?

¹⁰ May no ka de-koy fo cina, Wala a na sooguyaŋ tooru fo te kaŋ si hay kulu hanse?

¹¹Vaata, kõik selle austajad jäävad häbisse ja sepistajad ise on ainult inimesed; las nad kõik tulevad kokku, astuvad ette: nad hakkavad üheskoos värisema ja häbenema!

¹¹ Guna a goy hangasiney kulu ga haaw, Zama goy-teerey din ya boroyaŋ no. I kulu ma margu nangu folloŋ, i ma tun ka kay. Humburkumay m'i di, I ma haaw mo care banda.

¹²Sepp taob rauast tööriista ja töötleb ääsil, vormib vasaratega ja taob oma käsivarre jõul; temalgi tuleb nälg ja ta jõud kaob; kui ta vett ei joo, siis ta väsib.

¹² Zam ga deesi kaanandi, a ga goy danji bi ra, A ma tooro te da ndarka, A kambe gaabikoono mo no a ga nga goyo te d'a. Oho, a ga maa haray, a gaabo ga gaze, A mana hari haŋ, a ga farga.

¹³Puusepp pingutab mõõdunööri, tähistab kriidiga, voolib kaabitsatega, märgib sirkliga ja valmistab mehesarnase kuju, ilusa inimese taolise, et see asuks kojas.

¹³ Sace ga korfayze daŋ ka candi, A ma nga jeeriyaŋey te da kalam, A m'a jabu nda nga zaama, A m'a alhaalo te da kambu, A goono g'a cina Adam-ize booro himandi boŋ, Zama a ma goro fu ra.

¹⁴Ta raiub enesele seedreid; ta valib raudtamme või tamme ja laseb metsapuude hulgas oma tarbeks tugevaks kasvada; ta istutab loorberipuu, vihm kasvatab selle suureks

¹⁴ A ma sedreyaŋ beeri, A ma sipres* da shen* bundu sambu, A ma afo suuban nga boŋ se saajo tuurey ra, A ma sipres* tuuri tilam, Beene hari ga naŋ a ma beeri.

¹⁵ja sellest saab inimesele kütet: ta võtab seda enese soojendamiseks, samuti süütab ta selle, et leiba küpsetada; kuid ta valmistab sellest ka jumala ja kummardab seda, ta teeb sellest nikerdatud kuju ja põlvitab selle ette.

¹⁵ A ga ciya tuuri kaŋ boro ga ton. A ga kaa a gaa mo ka danji funsu ka caan. Oho, a g'a diyandi ka buuru ton d'a. Oho, a g'a te de-koy ka sududu a se. A g'a ciya jabuyaŋ tooru ka ye ganda a jine.

¹⁶Osa sellest ta põletab tules; ta sööb süte pealt liha: küpsetab prae ja sööb kõhu täis, soojendab siis ennast ja ütleb: 'Küll on hea, mul on soe, ma tunnen tulepaistest mõnu!'

¹⁶ A ga jara ton danji ra, Jara mo a ga ham ŋwa d'a, A ga ham ton d'a no ka ŋwa ka kungu. Oho, a ma caan ka ne: «Haay, ay hargo fun, ay di danjo!»

¹⁷Aga selle jäänusest teeb ta jumala, oma nikerdatud kuju, põlvitab selle ette ja kummardab, palvetab selle poole ning ütleb: 'Päästa mind, sest sina oled mu jumal!'

¹⁷ Wo kaŋ cindi din mo, a m'a te de-koy, Nga jabuyaŋ tooro nooya! A ga ye ganda a jine ka sududu. A ma adduwa te a gaa ka ne: «M'ay faaba, zama nin no ga ti ay irikoyo.»

¹⁸Nad ei tea ega taipa midagi, sest nende silmad on nägemiseks ja südamed mõistmiseks suletud.

¹⁸ Borey din mana bay, i mana laakal ye mo, Zama i moy go daabante hal i si hin ka di, I biney mo daabu hal i si hin ka faham.

¹⁹Ükski ei võta südamesse, ei ole tal teadmist ega taipu, et ta mõtleks: osa sellest olen põletanud tules, samuti olen selle süte peal küpsetanud leiba, praadinud liha ja söönud, ja nüüd peaksin ma selle jäänusest valmistama jäleduse, põlvitama puutüki ette!

¹⁹ Afo mo si no kaŋ lasaabu nga bina ra. A sinda bayray, wala fahamay fo hal a ma ne: «Hay! Ay jin k'a jara fa ton danji ra, Oho, hala mo ay na buuru ton a danj'izo boŋ, Ay na ham ton ka ŋwa.

²⁰Kes tuhka taga ajab, seda eksitab petetud süda, see ei suuda päästa oma hinge ega mõtle: Kas ei ole viimaks pettus mu paremas käes?

²⁰ Ay binde ga jare fa sambu ka te fanta hari fo? Ya ye ganda ka sududu tuuri tikse jine?» Boosu no bora din goono ga ŋwa, Bine fafaganta n'a kambandi ka kaa fonda ra, Hal a si hin ka nga fundo faaba, wala a ma ne: «Hayo wo kaŋ go ay kambe ŋwaaro ra, manti tangari no?»

²¹Tuleta seda meelde, Jaakob, ja sina, Iisrael, sest sa oled mu sulane: mina olen su valmistanud, sa oled mu sulane: Iisrael, ma ei unusta sind!

²¹ «Ya Yakuba, ya nin Israyla, Ma fongu muraadu woone yaŋ, Zama ni ya ay tam no, ay no ka ni taka. Ya Israyla, ni ya ay tam no, ay si dinya ni gaa bo.

²²Ma kaotan su üleastumised nagu pilved ja su patud nagu pilvituse. Pöördu minu poole, sest ma lunastan sinu!

²² Ay na ni taaley tuusu sanda beene hirriyaŋ buru ka ni zunubey mo tuusu sanda beene buru cine. Ma ye ka kaa ay do, zama ay no ka ni fansa*.

²³Hõisake, taevad, et Issand seda teeb, hüüdke, maa sügavused, rõkatage rõõmust, mäed, metsad ja kõik metsapuud, et Issand lunastab Jaakobi ja ilmutab Iisraelis oma au!

²³ Ya beeney, wa doon ka farhã, Zama Rabbi no ka te-goyo din te. Ya ndunnya guusuyaŋey, wa kuuwa, Ya araŋ tondi kuukey, Ya saaji tuuri zugu beerey, Da tuuri kulu dumi kaŋ go a ra mo, Wa kuuwa ka doon! Zama Rabbi na Yakuba fansa*, Hala nga darza ma bangay Israyla ra.

²⁴Nõnda ütleb Issand, su lunastaja, kes sind emaihus on valmistanud: Mina olen Issand, kes kõik teeb, kes üksinda võlvis taeva, laotas maa - kes oli koos minuga? -

²⁴ Yaa no Rabbi ci, Rabbi ni Fansakwa, Nga kaŋ na ni te za waato kaŋ ni go gunde ra. A ne: Ay no Rabbi, hay kulu Teeko, Ay hinne no ka beena daaru, Ay na ndunnya daaru k'a salle. May no go ay banda?

²⁵kes teeb tühjaks valetajate tunnustähed ja muudab narrideks lausujad, kes tõrjub tagasi targad ja pöörab nende teadmised jõleduseks,

²⁵ Rabbi ga tangarikomey aleesey ganji. A ga gunakoy follandi, A ga laakalkooney bare ka ye banda, A g'i bayrayey ciya saamotaray.

²⁶aga kes kinnitab oma sulase sõna ja viib täide oma käskjalgade nõu, kes ütleb Jeruusalemmale: 'Sinus hakatakse elama!' ja Juuda linnadele: 'Teid taastatakse, ma ehitan üles teie varemed!',

²⁶ A ga nga tamo sanni tabbatandi, A ga nga diyey saawarey mo kubandi. Ay, Rabbi, no ga ne Urusalima se a ga du gorokoyaŋ. Ya ne Yahuda galley mo se i ga ye ka cina. Ay g'a kurmey mo cina.

²⁷kes ütleb sügavikule: 'Kuiva! Ma lasen su jõed kuivada!',

²⁷ Ay ga ne teekoy guusuyaŋey se: ‹Wa sundu ka koogu.› Ay ga ni isey mo koogandi.

²⁸kes ütleb Kooresele: 'Mu karjane!' Tema viib täide kõik, mida ma tahan, ja ütleb Jeruusalemmale: 'Sind ehitatakse üles ja rajatakse tempel!'

²⁸ Ay ga ne Sirus se: ‹Ni ya ay kuruko no›. A g'ay miila kulu goy te, Hal a ma ne Urusalima se: ‹Ni ma cina›, A ma ne Irikoy windo mo se: ‹Ni daba ma sinji.›