¹Põlvili langeb Beel, küüru tõmbub Nebo, nende kujud pannakse veo- ja kariloomade selga; need, mida te kandsite, tõstetakse koormaks väsinud loomadele.

¹ Bel sombu, Nebo mo gungum. Babila borey toorey go alman beerey da alman kayney boŋ. Hayey din kaŋ araŋ bar-bare nd'ey waato ciya sambuyaŋ jaraw da taabi jaraw alman fargantey se.

²Nad tõmbuvad küüru, langevad üheskoos põlvili, nad ei suuda päästa koormat, vaid lähevad ise vangi.

² I gungum ka sombu mo care banda. De-koyey mongu ka hin ka toorey faaba, Amma ngey bumbey din koy tamtaray ra.

³Kuulge mind, Jaakobi sugu, ja kogu Iisraeli soo jääk, keda mul on tulnud kanda emaihust peale, sülle võtta emaüsast alates.

³ Ya Yakuba dumo kaŋ ti Israyla dumo jara kaŋ cindi, Araŋ kaŋ yaŋ ay gaay za gunde ra ka jare mo za araŋ hayyaŋ hane, Wa hanga jeeri ay se.

⁴Teie vana eani ma olen seesama ja teie hallide juusteni ma kannan teid; mina olen teinud ja mina tõstan üles, mina kannan ja päästan.

⁴ Hala ka koy araŋ zeenay ay no ga ti NGA, Hala ka koy araŋ hamni kwaarey gaa mo ay no g'araŋ jare. Ay no k'araŋ te, ay mo no ga jare, Ay g'araŋ gaay, oho, ay g'araŋ faaba mo.

⁵Kellega te mind võrdlete ja samastate, või keda te seate mu kõrvale, et oleksime sarnased?

⁵ May no araŋ g'ay himandi nd'a ka ne in d'a ga saba? May gaa no araŋ g'ay kar ka ne in d'a ga hima care?

⁶Need, kes puistavad kukrust kulda ja vaevad vaega hõbedat, palkavad kullassepa ja see valmistab jumala, mille ette nad põlvitavad ja mida nad kummardavad.

⁶ Borey kaŋ yaŋ ga wura dooru ka kaa ziika ra ka nzarfu mo neesi tiŋay neesiji ra, I ga zinga nda wura zam, A m'a bare ka te tooru. I ga gungum, oho, i ga sududu a se.

⁷Nad tõstavad selle õlale, kannavad ja asetavad paigale, ja see seisab ega liigu oma kohalt. Kui siis keegi seda appi hüüab, ei vasta see ega päästa teda ta ahastusest.

⁷ I ga tooro sambu jase gaa ka kond'a k'a jisi nga nango ra. A go ga kay, a si tun nga nango ra. Oho, baa boro hẽ a gaa, A si hin ka tu ka bora faaba nga taabey ra.

⁸Pidage seda meeles ja jääge kindlaks, võtke südamesse, te üleastujad!

⁸ Ya araŋ, taali-teerey, Wa fongu woone gaa ka ciya alboroyaŋ, Araŋ m'a lasaabu araŋ biney ra.

⁹Tuletage meelde endisi asju muistsest ajast, sest mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole, mina olen Jumal ja ükski ei ole minu sarnane;

⁹ Wa fongu waato muraadey, za doŋ-doŋ waney, Zama ay ga ti Irikoy, afo kulu si no. Ay ya Irikoy no, afo si no mo danga ay.

¹⁰kes algusest alates kuulutab lõppu ja aegsasti ette, mida veel ei ole tehtud; kes ütleb: Minu nõu läheb korda ja ma teen kõik, mis ma tahan;

¹⁰ Ay no ga bananta bangandi za sintina, Za doŋ zamaney ra hariyaŋ mo, Ya i bangandi za i mana te jina. Ay ga ne: Ay waado ga tabbat. Hay kulu kaŋ ay miila mo, ay g'a te.

¹¹kes kutsub ida poolt röövlinnu, kaugelt maalt mehe, kes teostab mu nõu. Mida ma olen rääkinud, seda ma lasen ka sündida, nagu ma olen kavatsenud, nõnda ma teen.

¹¹ Ay ga curo kaŋ ga ham ŋwa ce a ma kaa ka fun wayna funay haray. Bora kaŋ ay waadu mo ga fun laabu mooro ra. Daahir no ay ci, daahir ay g'a toonandi mo. Ay n'a miila, daahir ay g'a goy mo.

¹²Kuulge mind, te arad, kes te olete kaugel õigusest!

¹² Ya araŋ bine sando koyey, Araŋ kaŋ ga mooru adilitaray, wa hanga jeeri ay se.

¹³Ma toon ligidale oma õiguse, see ei ole kaugel, ja mu pääste ei viibi; ma annan Siionile pääste, Iisraelile oma toreduse.

¹³ Ay g'ay adilitara maanandi, a si mooru bo, Ay faaba mo si gay. Ay ga faaba no Sihiyona ra, Y'ay darza mo no Israyla se.