1Astu alla ja istu põrmu, neitsi, Paabeli tütar! Istu maha aujärjeta, kaldealaste tütar! Sest enam ei nimetata sind õrnaks ja hellitatuks.
1 Ya wandiya, Babila ize wayo, Ma zumbu ka goro laabu bulungo ra. Ya nin Kaldancey ize wayo, Ma goro ganda koytaray karga jaŋay ra. Zama i si ye ka ne ni se daamante wala arzakante ize way koyne.
2Võta käsikivi ja jahvata jahu; pane loor ära, tõsta seelikuserv üles, paljasta sääred, kahla läbi jõgede!
2 Ma fufuyaŋ tondi sambu ka hamni fufu. Ma ni bangumo kaa, Ma ni zaara willi ka kaa ni gaa. Ma ni mukuru sawar ka isey yaw ka bisa.
3Su häbe paljastatakse, sinugi häbistust nähakse. Mina tasun kätte ega lase manguda kedagi, ütleb meie lunastaja,
3 Ni gaa-koono ga fun taray, Oho, ni haawo ga bangay. Ay ga taaley bana, ay si jalla boro kulu gaa mo.»
4kelle nimi on vägede Issand, Iisraeli Püha.
4 Iri Fansakwa maa no ga ti Rabbi Kundeykoyo, Israyla wane Hananyankoyo.
5Istu vaikselt ja mine pimedusse, kaldealaste tütar, sest enam ei nimetata sind kuningriikide käskijannaks!
5 «Ya nin Kaldancey ize wayo, Ma goro siw, ma koy ka furo kubay ra, Zama i si ye ka ne ni se mayrayey wayboro bonkooni koyne.
6Mina vihastasin oma rahva peale, teotasin oma pärisosa ja andsin nad su kätte; sina ei osutanud neile halastust, raugalegi panid peale oma üliränga ikke
6 Ay futu ay borey se, ay n'ay wane jama ziibandi k'i daŋ ni kambe ra mo. Ni mana suuji cabe i se mo baa kayna. Ni na ni calo dake dottijo zeeney boŋ nda tiŋay laalo.
7ja ütlesid: 'Ma olen igavesti käskijanna.' Sa ei võtnud neid asjaolusid südamesse ega mõelnud, kuidas see lõpeb.
7 Ni ne mo: ‹Ay ga ciya wayboro bonkooni hal abada!› Hala ni mana muraadey wo daŋ ni bina ra, Ni mana fongu mo mate kaŋ i ga kokor d'a.
8Aga kuule nüüd seda, sa himur, kes elad muretult, üteldes südames: 'Mina, ja ei keegi muu! Mina ei ela lesena ega tunne lastetust!'
8 Sohõ binde, ma maa woone, Nin kaŋ ndunnya kaani no ni goono ga zal-zal d'a. Ni goono ga goro nda laakal kanay, Ni ga ne ni bina ra: ‹Ay neeya! Wayboro fo si no mo kal ay hinne. Ay si goborotaray goray te, Ay si ize mursay bay mo.›
9Ent äkki ühel päeval on need mõlemad sul käes: lastetus ja lesepõlv. Need tabavad sind täiel jõul, hoolimata su paljudest nõidustest, hoolimata su suurest lausumisvõimest.
9 Amma hari hinko wo ga ni jirsi zaari folloŋ ra: Ize mursay da goborotaray. Ce folloŋ no i ga kaŋ ni boŋ, Nin da ni moodabal booba da ni safari citila.
10Sa olid oma kurjuses julge ja ütlesid: 'Ükski ei näe mind!' Su tarkus ja su teadmised eksitasid sind ja sa ütlesid südames: 'Mina, ja ei keegi muu!'
10 Ni de mo ni laala gaa. Ni ne: ‹Boro kulu si ga di ay.› Ni laakalo da ni bayra, ngey no ka ni halli. Ni ne mo ni bina ra: ‹Ay neeya! Afo kulu mo si no.›
11Seepärast tabab sind õnnetus, mida sa ei oska eemale manada; su peale langeb hukatus, mida sa ei suuda tõrjuda; äkitselt tuleb su üle torm, mida sa ei aimagi.
11 Amma laala ga kaŋ ni boŋ kaŋ ni si bay naŋ kaŋ a fun. Hasaraw ga du nin kaŋ ni si hin ka gaay, Halaciyaŋ kaŋ gaa ni mana bay mo ga ni jirsi.
12Astu ometi ette oma lausumiste ja oma paljude nõidustega, millega sa ennast oled väsitanud noorpõlvest peale; võib-olla sa suudad abi tuua, võib-olla hirmutada!
12 Sohõ binde, ma kay ni safaro da ni moodabal booba game ra, Wo kaŋ yaŋ ni na ni boŋ taabandi nd'a za ni zankatara waate, Ka di hala ni ga hin ka nafa d'ey, Hala ni ga hin ka borey jijirandi!
13Sa oled ennast väsitanud oma paljude nõuandjatega; astugu nad ometi ette ja päästku sind, taevatundjad, tähtede seletajad, kes kuulutavad iga noorkuu ajal, mis sulle juhtub.
13 Ni farga nda ni wane saaware-saawarey. Sohõ kala borey kaŋ ga beena guna, Kaŋ ga annabitaray te da handariyayzey, Kaŋ yaŋ ga handu baaru no handu kulu, I ma tun ka kay ka ni faaba haya kaŋ ga ba ka du nin din gaa.
14Vaata, need on otsekui kõrred, tuli põletab need; nad ei suuda päästa oma hinge leegi võimusest. See ei ole söelõõm soojenduse tarvis ega tulepaistus, mille ees istuda.
14 A go, i ga ciya sanda buunu cine, Danji g'i ŋwa, I si ngey fundey faaba danji beela hino gaa. Danjo din si ciya sanda danj'ize kaŋ gaa i ga caan bo, Wala mo danji kaŋ gande i ga goro.
15Nõnda käib su nõidujate käsi, kelle pärast sa oled vaeva näinud noorpõlvest peale: igaüks vaarub omale poole, ükski ei päästa sind.
15 Borey kaŋ yaŋ ni taabi i banda. Borey kulu kaŋ yaŋ na day da neera te da nin za ni zankatara waate, Yaadin cine no i ga ciya ni se. I boro fo kulu ga daray nga boŋ fonda ra. Boro kulu si ni faaba.