¹Kuulge seda, Jaakobi sugu, keda nimetatakse Iisraeli nimega, kes olete võrsunud Juuda seemnest, kes vannute Issanda nime juures ja kuulutate Iisraeli Jumalat - ometi mitte tões ja õiguses,

¹ Ya Yakuba dumo, araŋ kaŋ i goono g'araŋ maa ce nda Israyla maa, Yahuda hayyaŋo mo, kaŋ yaŋ ga ze da Rabbi maa, I ga Israyla Irikoyo maa ci ngey meyey ra, Amma manti cimi wala adilitaray ra bo.

²ehk küll nad nimetavad endid püha linna järgi ja toetuvad Iisraeli Jumalale, kelle nimi on vägede Issand -,

² Zama i ga ne ngey boŋ se gallu hanna boroyaŋ. I ga ne ngey ga de Israyla Irikoyo gaa, Kaŋ Rabbi Kundeykoyo no ga ti a maa. Araŋ ma maa woone:

³endisi asju olen ma teatanud ammu, need on lähtunud minu suust ja mina olen neid kuulutanud. Äkitselt tegin ma need teoks ja need sündisid.

³ Ay na za doŋ muraadey bangandi za gayyaŋ. I fatta ay meyo ra, ay n'i ci mo. Mo-milla folloŋ no ay goy, a te mo.

⁴Ma teadsin, et sa oled kangekaelne, et su kuklakõõlus on raudne ja otsaesine vaskne.

⁴ Zama ay bay kaŋ ni ya boŋ sando no. Ni hanga ga sandi danga guuru-bi, Ni boŋo mo ga sandi danga guuru-say.

⁵Seepärast ma teatasin sulle ammu, kuulutasin sulle, enne kui see sündis, et sa ei ütleks: 'Seda tegi mu ebajumal, mu nikerdatud ja valatud kuju käskis nõnda.'

⁵ Woodin se no ay n'i bangandi ni se za doŋ. Za i mana te no ay naŋ ni maa r'ey. Zama ni ma si ne: ‹Ay tooro no k'i te. Ay danay tooro nd'ay sooguyaŋ tooro no k'i lordi.›

⁶Sa oled kuulnud, nüüd vaata seda kõike! Ja teie, kas te ei tahaks seda tunnustada? Nüüdsest peale ma kuulutan sulle uusi asju ja saladusi, mida sa ei tea.

⁶ Ni maa woodin, m'i kulu guna. Araŋ mo, manti araŋ g'i fe bo? Za sohõ no ay ga ni cabe muraadu tajiyaŋ, Gundu wane yaŋ kaŋ ni mana bay jina.

⁷Need on loodud äsja, ja mitte ammu, ja enne tänast päeva ei ole sa neist kuulnud, et sa ei saaks öelda: 'Vaata, ma teadsin seda!'

⁷ Sohõ no ay n'i taka, manti za doŋ bo, Amma ni mana maa i baaru baa ce fo, kala hunkuna. Zama ni ma si ne: ‹A go, ay jin ka bay i gaa.›

⁸Ei ole sa kuulnud ega teadnud, ka ei ole su kõrv varem selleks lahti olnud; sest ma tean, et sa tõepoolest oled truuduseta ja et juba emaihust alates hüütakse sind üleastujaks.

⁸ Oho, ni mana maa! Oho, ni mana bay! Oho, za doŋ ni hanga mana fiti! Zama ay bay kaŋ daahir ni gonda amaana ŋwaari alhaali. Za gunde ra no i ne ni se turante.

⁹Oma nime pärast olen ma pikameelne ja oma kuulsuse pärast hoian ma ennast tagasi, et sind mitte hävitada.

⁹ Ay maa sabbay se no ay g'ay futa gaay. Ay ma du sifaw sabbay se mo no ay ga hin suuru nda nin, Zama ay ma si ni halaci.

¹⁰Vaata, ma olen sind sulatanud, ometi mitte kui hõbedat: ma olen sind proovinud viletsuse ahjus.

¹⁰ A go, ay na ni hanandi, Amma manti sanda mate kaŋ cine i ga te nzarfu se bo. Ay na ni si no taabi danji bambata bindo ra.

¹¹Iseenese pärast, iseenese pärast teen ma seda, sest muidu ju teotataks mind. Oma au ma teistele ei anna!

¹¹ Ay bumbo sabbay se, Ay bumbo sabbay se no ay ga woodin te, Zama mate n'ay ga te ka yadda i m'ay maa ziibandi? Ay darza mo, ay s'a no boro fo se.

¹²Kuule mind, Jaakob, ja Iisrael, mu kutsutu! See olen mina! Mina olen esimene, mina olen ka viimne.

¹² Ya Yakuba, kaŋ ga ti Israyla kaŋ ay ce, Wa hanga jeeri ay se: Ay no ga ti NGA. Ay no ga ti Sintina, ay mo no ga ti Bananta.

¹³Minu käsi on rajanud maale aluse ja mu parem käsi on laotanud taeva; kui ma neid hüüan, siis nad astuvad üheskoos ette.

¹³ Daahir ay kamba no ka ndunnya tiksa sinji. Ay kambe ŋwaaro mo no ka beeney daaru. Ay n'i ce, i tun care banda.

¹⁴Kogunege kõik ja kuulge! Kes neist on seda kuulutanud? See, keda Issand armastab, näitab oma tahet Paabelis ja oma käsivart kaldealaste seas.

¹⁴ Ya araŋ kulu, wa margu, wa maa. Toorey ra may no ka muraadey din bangandi? Bora kaŋ Rabbi ga ba no g'a miila toonandi Babila boŋ, A kamba mo ga tin Kaldancey boŋ.

¹⁵Mina, mina olen rääkinud, mina olen ta kutsunud, olen tema toonud ja tema teekond läheb korda.

¹⁵ Ay no, oho, ay no ka salaŋ. Oho, ay n'a ce, ay no ka kand'a. A ga nga fonda albarkandi mo.

¹⁶Tulge mu juurde, kuulge seda! Mina ei ole algusest peale rääkinud salajas, juba kui see sündis, olin ma seal. Ja nüüd on Issand Jumal läkitanud minu ja oma Vaimu.

¹⁶ Wa maan ay do ka maa woone: Za sintina yana salaŋ tuguray ra bo. Za waati kaŋ a go no, ay mo go noodin. Sohõ mo Rabbi, Koy Beero na in da nga Biya donton.

¹⁷Nõnda ütleb Issand, su lunastaja, Iisraeli Püha: Mina olen Issand, su Jumal, kes sulle õpetab, mis on kasulik, kes sind juhatab teele, mida sa pead käima.

¹⁷ Ya-cine no Rabbi ni Fansakwa, Israyla wane Hananyankoyo ci, a ne: Ay no, Rabbi ni Irikoyo kaŋ ga ni dondonandi ni nafa se, Kaŋ ga ni candi fonda kaŋ ni ga hima ka gana din ra.

¹⁸Kui sa ometi oleksid tähele pannud mu käske! Siis oleks su rahu olnud kui jõgi ja su õigus oleks olnud otsekui mere lained.

¹⁸ Da ni hangan ka maa ay lordey se, Doŋ yaadin gaa ni laakal kana ga hima sanda isa beeri, Ni adilitara mo ga hima teeku bonday beeri yaŋ.

¹⁹Su sugu oleks olnud nagu liiva ja su ihuvilja selle sõmerate sarnaselt: ei oleks hävitatud ega kaotatud tema nime mu palge eest.

¹⁹ Ni banda mo ga baa sanda taasi cine, Ni haamey mo ga baa sanda laabu gurayzeyaŋ cine. I maa si daray hal abada, A si halaci mo ay jine.»

²⁰Minge välja Paabelist, põgenege Kaldeast, rõõmuhüüdega andke teada, kuulutage seda, levitage maailma ääreni, öelge: 'Issand on lunastanud oma sulase Jaakobi.

²⁰ Wa fatta Babila ra, wa zuru Kaldancey se! Araŋ ma woone ci ka fe da farhã dooni. W'a baaru dede hala ndunnya me, ka ne: «Rabbi na nga tamo Yakuba fansa*.»

²¹Nad ei saanud tunda janu, kui ta viis neid läbi kõrbete: ta laskis neile kaljust vett voolata, ta lõhestas kalju ja vesi vulises.'

²¹ I mana maa jaw waato kaŋ a n'i candi ka gana nd'ey taasi beerey ra. A naŋ hari fatta i se ka fun tondi ra, A na tondi daaro kortu mo hala hari-moy zuru.

²²Õelatel ei ole rahu, ütleb Issand.

²² Rabbi ne: «Laakal kanay si no laalakoyey se.»