¹Kuulge mind, saared, ja pange tähele, kauged rahvad! Issand on mind kutsunud emaihust, alates mu emaüsast on ta nimetanud mu nime.

¹ Ya araŋ gungey borey, wa hanga jeeri ay se! Ya araŋ ndunnya dumey kaŋ yaŋ ga mooru, Wa hangan ka maa! Rabbi n'ay ce za ay go gunde ra, Ay nyaŋo gunda ra no ay go kaŋ a n'ay maa ci.

²Ta tegi mu suu vaheda mõõga sarnaseks, peitis mind oma käe varju alla; ta tegi mind teravaks nooleks, talletas mind oma nooletupes.

² A n'ay meyo ciya sanda takuba kaano, A n'ay tugu nga kamba biyo cire. A n'ay ciya hangaw ziirante, A n'ay tugu nga tonga ra.

³Ja ta ütles mulle: Sina, Iisrael, oled mu sulane, kelle läbi ma ilmutan oma au.

³ A ne ay se mo: «Ya Israyla, ni ya ay tamo no kaŋ g'ay darza bangandi.»

⁴Aga mina ütlesin: Ma olen asjata vaeva näinud, kulutanud oma jõudu kasuta ja tühja. Ometi on mu õigus Issanda käes ja mu töötasu on mu Jumala juures.

⁴ Amma ay wo ne: «Ay na taabi yaamo te, Ay n'ay gaabo darandi hinne day no yaamo. Kulu nda yaadin ay cimi ciito go Rabbi do, Ay alhakko mo go ay Irikoyo do.»

⁵Ja nüüd ütleb Issand, kes mind emaihust alates on valmistanud enesele sulaseks, et tuua Jaakob tagasi tema juurde ja koguda Iisrael tema juurde - sest ma olen Issanda silmis austatud ja mu Jumal on mu tugevus -,

⁵ Sohõ binde, Rabbi go ga salaŋ, Nga kaŋ n'ay te za gunde ra zama ay ma ciya nga tam, Zama mo ay ma ye ka kande Yakuba nga do, Baa kaŋ Israyla mana margu. (Kulu nda yaadin ay ya darzante no Rabbi jine, Ay Irikoyo mo no ga ti ay gaabo).

⁶ta ütleb: Sellest on vähe, et sa mu sulasena taastad Jaakobi suguharud ja tood tagasi Iisraeli jäägi: ma panen sind paganaile valguseks, et mu pääste ulatuks ilmamaa ääreni.

⁶ Yaa no a ci: «Hay fo kayna no ni se ni ma ciya ay tam zama ni ma Yakuba kundey tunandi, Ma ye ka kande Israyla wane cindey kaŋ ay hallasi. Ay ga ni daŋ ni ma ciya annura dumi cindey mo se, Zama ni ma konda ay faaba hala ndunnya kulu me.»

⁷Nõnda ütleb Issand, Iisraeli lunastaja, tema Püha, täiesti põlatule, rahvaste poolt jälestatule, valitsejate sulasele: Kuningad näevad seda ja tõusevad püsti, ja vürstid kummardavad Issanda pärast, kes on ustav, Iisraeli Püha pärast, kes sind on valinud.

⁷ Ya no Rabbi ci, Nga kaŋ ti Israyla Fansakwa d'a wane Hananyankoyo mo. A go ga salaŋ boro kaŋ i ga donda din se, Nga kaŋ laab'izey ga konna din se, Nga kaŋ ga ti mayraykoyey tam. A ne: «Bonkooney ga di nin, i ga tun mo, Mayraykoyey mo ga sumbal Rabbi sabbay se, Nga kaŋ ti naanaykoy, Israyla wane Hananyankoyo, A na ni suuban mo.»

⁸Nõnda ütleb Issand: Ma olen sind kuulnud hea meele ajal ja aidanud päästepäeval; ma olen sind hoidnud ja pannud rahvale seaduseks, taastama maad, jagama laastatud pärisosi,

⁸ Yaa no Rabbi ci: «Alwaati kaŋ ga hagu ra no ay tu ni se, Faaba zaari ra mo no ay na ni gaa. Ay ga ni haggoy mo ka ni ciya alkawli jama se, Zama laabo ma ye ka tun, Ni m'i tubey kaŋ halaci yeti i se koyne.

⁹ütlema vangistatuile: 'Minge välja!', pimeduses olijaile: 'Tulge valguse kätte!' Nad saavad teede ääres karja hoida ja neil on karjamaa kõigil küngastel.

⁹ Ni ma ne kas'izey se: ‹Wa fatta.› Borey kaŋ yaŋ go kubay ra mo, Ni ma ne i se: ‹Wa bangay!› Fondo gaa no i ga kuru, I ga du kuray do mo tondi kuukey kulu boŋ.

¹⁰Ei ole neil nälga ega janu, neid ei pista palavus ega päike, sest nende peale halastaja juhib neid ja talutab nad veeallikate juurde.

¹⁰ I si maa haray wala jaw, Fufule wala wayno mo s'i kar. Zama bora kaŋ ga bakar i se din no g'i candi, A ga furo i jine mo k'i candi ka kond'ey hari zurey me gaa.

¹¹Ma teen kõik oma mäed teeks ja mu maanteed on kõrged.

¹¹ Ay tondi kuukey kulu mo, kal ay m'i ciya fondo, Ay fondey mo ga bara beene.

¹²Vaata, nad tulevad kaugelt. Ennäe, ühed põhja ja lääne poolt, teised Siinimimaalt.

¹² A go, afooyaŋ nangu mooro no i ga fun, Afooyaŋ ga fun azawa kambe nda wayna kaŋay haray, Afooyaŋ mo, Sinim laabu no i ga fun.»

¹³Hõisake, taevad, ja ilutse, maa, mäed, rõkatage rõõmust, sest Issand trööstib oma rahvast ja halastab oma viletsate peale!

¹³ Ya araŋ beeney, wa doon farhã sabbay se. Ya nin ganda, ma te bine kaani! Ya araŋ tondi kuukey, wa doon ka farhã! Zama Rabbi na yaamaryaŋ te nga borey se, A ga bakar mo nga borey kaŋ go kankami ra se.

¹⁴Aga Siion ütleb: 'Issand on mu maha jätnud, Jumal on mu unustanud.'

¹⁴ Amma Sihiyona ne: «Rabbi n'ay furu, Ay Koyo diny'ay gaa mo.»

¹⁵Kas naine unustab oma lapsukese ega halasta oma ihuvilja peale? Ja kui nad ka unustaksid, ei unusta mina sind mitte.

¹⁵ A ga hin ka te no wayboro ma dinya nga ize naanandi gaa hal a ma jaŋ ka bakar nga ize gunda se? Oho, a ga hin ka te i ma dinya, Amma ay wo, ay si dinya ni gaa bo.

¹⁶Vaata, ma olen sind märkinud oma peopesadesse, su müürid on alati mu silme ees.

¹⁶ A go, ay na ni jeeri ay kambe faata gaa, Ni birni cinarey mo go ay jine waati kulu.

¹⁷Su ehitajad tulevad tõtates; kes sind lammutasid ja laastasid, need lähevad ära su kallalt.

¹⁷ Ni izey ga cahã. Borey kaŋ yaŋ na ni halaci ka ni ciya kurmu kulu ga fatta ni do.

¹⁸Tõsta oma silmad üles ja vaata ringi: nad kõik kogunevad, tulevad su juurde. Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand, ehid sa ennast nende kõigiga nagu ehtega ja seod selle endale vööle nagu mõrsja.

¹⁸ Ma ni boŋ sambu ka guna ni windanta kulu. Ni izey kulu goono ga margu ka kaa ni do. Rabbi ne: «Ay ze d'ay fundo, Daahir ni g'i daŋ ni gaahamo gaa danga taalam cine. Ni ga guddu nd'ey danga mate kaŋ cine wayhiiji ga te.

¹⁹Jah, su laastatud ja paljaks tehtud paigad ning su hävitatud maa - tõesti jääd sa nüüd elanikele kitsaks, ja kaugele põgenevad su laastajad.

¹⁹ Zama ni batama kooney, Da ni laabo kaŋ i halaci din ciine ra, Sohõ ni ga kankam a ra gorokoy baayaŋ sabbay se. Borey kaŋ yaŋ na ni gon waato mo ga mooru.

²⁰Veel sinu kuuldes saavad öelda su lastetuseaja lapsed: 'Paik on mulle kitsas, tee ruumi, et ma saaksin elada!'

²⁰ Han fo ni faajo waate izey ga salaŋ ni hanga ra ka ne: ‹Nango wo kankam iri se. M'iri no batama hal iri ma du naŋ kaŋ ga goro.›

²¹Siis sa mõtled oma südames: Kes on need mulle sünnitanud? Ma olin lasteta ja viljatu, vangi viidud ja ära aetud. Kes on need kasvatanud? Vaata, ma olin üksi järele jäänud. Kus olid siis need?

²¹ Saaya din ni bina ra ni ga ne: ‹May no ka woone yaŋ hay ay se? Zama ay mursu ay izey, ay ciya waygunu da yaw, Ay goono ga koy-da-ye te. Day, woone yaŋ binde, may no k'i biiri? A go, i n'ay naŋ ay hinne. Woone yaŋ binde, man no i fun?› »

²²Nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, ma tõstan oma käe paganate poole ja püstitan oma lipu rahvaste suunas: siis nad toovad su poegi süles ja kannavad su tütreid õlgadel.

²² Yaa no Rabbi, Koy Beero ci: A go, ay g'ay kamba sambu dumi cindey boŋ, Ay ma liiliwal sinji jamayaŋ se. I ga kande ni ize arey ngey gandey ra, I ga ni ize wayey mo sambu ngey jasey gaa.

²³Ja sul on lastehoidjaiks kuningad, ammedeks nende emandad; nad kummardavad silmili maha su ette ja lakuvad su jalgadelt põrmu. Siis sa tead, et mina olen Issand, ei jää häbisse need, kes mind ootavad.

²³ Bonkooney ga ciya ni biirikoyaŋ, I wayboro bonkooney mo ga ni hampa. I ga sumbal ni jine, i moydumey go ganda, I ma kusa kaŋ go ni cey gaa loogu. Ni ga bay mo kaŋ ay no ga ti Rabbi. Borey kaŋ yaŋ ga hangan ay se beeje ra mo si haaw.

²⁴Kas sangari käest saab võtta tema saagi või kiskuda vägeva käest tema vange?

²⁴ I ga hin ka arzaka kom wongaari gaa no? Tam ga hin ka fun mayraykoy laalo kambe ra no?

²⁵Tõesti, nõnda ütleb Issand: Küllap võetakse sangari vangid ja pääseb vägeva saak: mina riidlen sellega, kes riidleb sinuga, ja mina päästan su lapsed.

²⁵ Zama yaa no Rabbi ci: Baa wongaari waney kaŋ i di, Ay g'i ta i gaa. Mayraykoy laaley wongu arzaka mo ga du ka koma. Zama ay no ga gurjay da bora kaŋ ga gurjay da nin. Ay ga ni ize arey faaba mo.

²⁶Ma söödan su rõhujaid nende eneste lihaga ja nad joobuvad omaenese verest otsekui värskest veinist. Siis saab teada kõik liha, et mina, Issand, olen su päästja, Jaakobi Vägev on su lunastaja.

²⁶ Borey kaŋ ga ni kankam mo, Ay g'i no ngey bumbey gaaham basey i ma ŋwa. I ga bugu nda ngey bumbey kuri danga duvan kaano cine. Adam-izey kulu ga bay kaŋ ay, Rabbi, Ay ya ni Faabakwa no, ni Fansakwa mo no, Yakuba wane Hinkoyo.