¹Hüüa täiest kõrist, ära peatu, tõsta häält otsekui pasun! Tee teatavaks mu rahvale nende üleastumine ja Jaakobi soole nende patud!

¹ Ni jinda sambu, ma s'a zabu! Ni jinda tunandi, sanda hilli karyaŋ cine k'ay jama taalo ci i se, Ma Yakuba dumo zunubey ci i se mo.

²Päevast päeva nad küll otsivad mind ja tahavad teada mu teid, nagu oleks see rahvas, kes on õiglane ega hülga oma Jumala õigust. Nad nõuavad minult õiglasi otsuseid, igatsevad Jumala ligiolekut:

² Daahir, i goono g'ay ceeci zaari kulu, Ka ne ngey ga ba ngey m'ay fondey bay, Danga dumi kaŋ goono ga adilitaray te, Kaŋ siino ga fay da ngey Irikoyo farilla. I goono ga cimi ciiti dumbuyaŋ ŋwaaray ay gaa ka ne ngey ga ba ngey ma maan Irikoy do.

³'Miks me paastume, kui sa seda ei näe, alandame oma hinge, kui sa seda ei märka?' Vaata, oma paastupäeval te teete, mis teile meeldib, ja pigistate kõiki oma võlgnikke.

³ I go ga ne: «Ifo se no iri mehaw, ni mo, ni mana di a? Ifo se no iri n'iri boŋ kaynandi, ni mana saal mo?» A go, araŋ mehaw zaaro ra araŋ goono ga araŋ ndunnya kaaniyey ŋwa, Araŋ goono g'araŋ goy-teerey kulu kankam mo.

⁴Vaata, te paastute riiuks ja tüliks ja et lüüa õela rusikaga. Praegu te küll ei paastu selleks, et teha oma häält kuuldavaks ülal.

⁴ A go, araŋ goono ga mehaw da kusuuma nda yanje, Araŋ ga kar mo da kambe kunkunante laalo. Sohõ binde, araŋ mana mehaw mate kaŋ ga naŋ i ma maa araŋ jindey beene.

⁵Kas niisugune on see paast, mis mulle meeldib, päev, mil inimene alandab oma hinge, et ta painutab oma pead nagu kõrkjas ja teeb enesele aseme kotiriidest ning tuhast? Kas sa seda nimetad paastuks ja Issandale meelepäraseks päevaks?

⁵ Mate no, woone no ga ti mehawo kaŋ dumi ay suuban -- Zaari no kaŋ boro ga nga fundo taabandi? A ma boŋ sumbal sanda karra, A ma bufu zaara nda boosu daaru ngey cire no? Woodin se no ni ga ne mehaw? Zaari no kaŋ Rabbi ga yadda nd'a? Abada!

⁶Eks ole ju mulle meeldiv paast niisugune: päästa valla ülekohtused ahelad, teha lahti ikke rihmad, lasta vabaks rõhutud ja purustada kõik ikked?

⁶ Wala manti woone ga ti mehawo kaŋ dumi ay suuban? Araŋ ma laala sisirey ceeri, Wa calu hawyaŋ korfey feeri, Wa borey kaŋ yaŋ i kankam taŋ, wa calu kulu feeri.

⁷Eks see ole murda oma leiba näljasele ja viia oma kotta viletsad kodutud, kui sa näed alastiolijat ja riietad teda ega hoidu oma ligimesest?

⁷ Wala manti nga mo no: Ma ni ŋwaaro zaban harayzey se, Alfukaarey kaŋ sinda naŋ-kaniya, ma kand'ey ni windo ra, Da ni di boro kaŋ gonda banji, m'a bankaaray, Ni ma si tugu ni nya-izey se mo?

⁸Siis ilmub su valgus otsekui koit ja su paranemine edeneb jõudsasti. Sinu õigus käib su ees, Issanda auhiilgus järgneb sulle.

⁸ Saaya din no ni annura ga zorti sanda mo boyaŋ, Ni baani duure mo ga cahã ka kaa da waasi. Ni adilitara ga koy ni jine, Rabbi darza mo ga te ni se kosaray banda haray.

⁹Siis sa hüüad ja Issand vastab, kisendad appi ja tema ütleb: 'Vaata, siin ma olen!' Kui sa oma keskelt eemaldad ikke, sõrmega näitamise ja nurjatu kõne,

⁹ Waato din gaa no ni ga ce, Rabbi mo ga tu. Ni ga jinde tunandi, nga mo ga ne: «Ay neeya!» Da ni na calu, da kambayze cabeyaŋ, Da laala sanni ciyaŋ hibandi ka kaa araŋ game ra.

¹⁰kui sa pakud näljasele sedasama, mida sa ka ise himustad, ja toidad alandatud hinge, siis koidab sulle pimeduses valgus ja su pilkane pimedus on otsekui keskpäev.

¹⁰ Da ni na ni bine feeri harayzey se, Ma boro kaŋ fundo taabi kungandi -- waato din gaa no ni annura ga fun kubay ra. Ni kuba mo ga ciya sanda wayno go zaari bindi.

¹¹Ja Issand juhatab sind alati ning toidab su hinge põuasel maal; ta teeb tugevaks su luud-liikmed ja sa oled otsekui kastetud rohuaed, veelätte sarnane, mille vesi ei valmista iial pettumust.

¹¹ Rabbi mo ga jine candi ni se duumi, A ma ni fundo kungandi mo nangu kogey ra, A ma ni biriyey gaabandi. Ni ga ciya sanda kali kaŋ i haŋandi, Sanda hari zuru mo kaŋ haro si koosu.

¹²Ja su omad ehitavad üles muistsed varemed, sa taastad endiste põlvede alusmüürid; sind nimetatakse 'lõhutud müüride parandajaks', 'teeradade käidavaks tegijaks'.

¹² Ni banda mo ga waato kurmu zeeney cina. Ni ga ye ka waato zamaney daba boobo cina, I ga ne ni se kortimi hanseko, Da fondey kaŋ ra borey ga goro hanseko.

¹³Kui sa hingamispäeval seisatad ega tee mu pühal päeval, mis sulle meeldib, kui sa nimetad hingamispäeva rõõmuks ja Issanda püha päeva austusväärseks ning austad seda ega tee, mis sulle meeldib, ei otsi omakasu ega kõnele tühje sõnu,

¹³ Hala day ni na ce kaa ni boŋ ibaay ganayaŋ ra asibti hane, Kaŋ ga ti ay zaari hananta, Da ni na asibti ciya ni kaani maayaŋ hari, Da haŋ kaŋ Rabbi darza hanandi, Da ni na asibti beerandi mo, Ni mana ni boŋ muraadu goy te, Ni mana ni boŋ kaani ceeci, Ni mana ni boŋ ibaay sanni ci mo --

¹⁴siis sa tunned rõõmu Issandast: mina viin sind üle maa kõrgendike ja toidan sind su isa Jaakobi pärandiga. Jah, Issanda suu on rääkinud.

¹⁴ Waato din gaa no ni bina ga kaan Rabbi ra. Ay mo ga ni kaarandi ndunnya nangu beerey boŋ, Ay ga ni kuru mo da ni kaayo Yakuba tubo, Zama Rabbi meyo no ka woodin ci.