1Ja Issand ütles mulle: 'Võta enesele suur tahvel ja kirjuta selle peale tavalise krihvliga: Maher-Saalal, Haas-Bas!
1 Rabbi ne ay se koyne: «Kala ni ma walhã bambata sambu ka woone hantum a boŋ da biir'izeyaŋ kaŋ boro kulu ga faham: Wa waasu ka kom! Wa cahã wongu arzaka gaa!»
2Ja ma võtan endale usaldusväärsed tunnistajad, preester Uurija ja Jeberekja poja Sakarja.'
2 Ay na seeda naanaykoyyaŋ sambu mo ay boŋ se, kaŋ yaŋ ga ti Alfa Uriya da Zakariya Bereciya ize.
3Siis ma läksin prohveti naise juurde, ja tema jäi lapseootele ning tõi poja ilmale. Ja Issand ütles mulle: 'Pane temale nimeks Maher-Saalal, Haas-Bas!
3 Ay binde margu da wayboro annabo. Nga mo te gaa-hinka, hal a na ize alboro hay. Kala Rabbi ne ay se: «M'a maa daŋ: Wa waasu ka kom! Wa cahã wongu arzaka gaa!
4Sest enne kui poiss oskab hüüda isa ja ema, viiakse Damaskuse varandus ja Samaaria saak Assuri kuninga ette.'
4 Zama hala arwaso ga caram ka waani nga ma ne: ‹Ay baaba,› wala ‹Ay nya,› -- kulu i ga Damaskos arzaka nda Samariya wongu arzaka ku. I ma kond'ey Assiriya bonkoono jine.»
5Ja Issand rääkis minuga veelgi, öeldes:
5 Rabbi ye ka salaŋ ay se koyne ka ne:
6'Sellepärast et see rahvas põlgab Siiloahi hiljukesi voolavaid vesi ning pelgab Retsinit ja Remalja poega,
6 «Za kaŋ borey wo wangu Silowe haro kaŋ ga zuru moso-moso, I goono mo ga farhã da Rezin da Remaliya izo,
7vaata, sellepärast lasebki Issand tulla nende peale Frati jõe võimsad ja suured veed - Assuri kuninga ja kogu ta hiilguse -, mis tõuseb välja kõigist lammidest ja voolab üle kõigist kallastest,
7 Sohõ binde Koy Beero ga kande i boŋ Ufratis isa haro kaŋ gonda gaabi, Kaŋ ga baa mo, Kaŋ ga ti Assiriya bonkoono da nga beera kulu. A ga furo nga gurbo kulu ra, A ma nga jabey kulu me daabu.
8tungib Juudasse, tulvab ja ujutab üle, kuni see ulatub kaelani. Ja tema tiibade sirutus täidab su maa kogu selle laiuses, Immaanuel.'
8 A ga koy jina kal a ma to hala Yahuda. A ga te yaa ka gana kal a ma bisa, A ga to hala boro jinde gaa. A fatey sallanta kuuyaŋo ga ni laabo tafayyaŋ hirro me kubay, Ya nin Immanuwel.»
9Möllake, rahvad, ja värisege, ja kuulge, kõik kauged maad: Varustuge sõjaks ja värisege! Varustuge sõjaks ja värisege!
9 Ya araŋ jamayaŋ, wa soobay ka kosongu, I g'araŋ ceeri-ceeri mo. Ya araŋ laabu moorey borey kulu, wa hanga jeeri. Wa araŋ wongu jinayey koto, i g'araŋ ceeri-ceeri mo. Wa araŋ wongu jinayey koto, i g'araŋ ceeri-ceeri mo.
10Pidage nõu, aga see läheb tühja, kõnelge sõna, aga see ei täitu, sest Jumal on meiega!
10 Wa saaware da care, amma a ga ciya yaamo. Araŋ ma sanni ci, amma a si ŋwa zama Irikoy go iri banda.
11Sest nõnda rääkis minuga Issand, kui ta käsi haaras mind ja hoiatas mind käimast selle rahva teed, öeldes:
11 Zama yaa no Rabbi ci ay se ka gaabandi ay gaa, nga neeya: A kaseeti ay gaa ka ne ay ma si furo jama wo muraadey ra. A ne:
12'Ärge nimetage vandenõuks kõike, mida see rahvas nimetab vandenõuks, ärge kartke, mida tema kardab, ja ärge tundke hirmu!
12 «Hay kulu kaŋ boŋ borey wo ga ne a se me-hawyaŋ no, Araŋ ma si ne me-hawyaŋ no, Araŋ ma si humburu i humburandiyaŋ harey, Araŋ ma si joote mo.
13Pidage pühaks vägede Issandat, tema olgu teie kartus ja tema olgu teie hirm!
13 Rabbi Kundeykoyo, nga no araŋ ga lasaabu Koy Hanno. Nga din ma ciya bora kaŋ araŋ ga humburu, A ma ciya araŋ se joote hari mo.
14Tema on pühamuks, aga ka komistuskiviks ja pahanduskaljuks mõlemale Iisraeli kojale, lõksuks ja püüdepaelaks Jeruusalemma elanikele.
14 Nga din ga ciya sududuyaŋ nangu, Amma a ga ciya katiyaŋ tondi nda hartayaŋ daliili tondi daaru mo Israyla dumi hinka kulu se, A ga ciya korfo nda hirrimi mo Urusalima gorokoy se.
15Paljud neist komistavad, kukuvad ja vigastavad endid, püütakse kinni ja võetakse vangi.
15 I boro boobo mo ga kati a gaa ka kaŋ ka ceeri. I ma kaŋ korfa ra, a m'i di mo.»
16Seo kinni tunnistus, sulge pitseriga õpetus mu õpilastes!'
16 Ma seeda haw, ma asariya kawaatimandi ay talibey game ra.
17Mina aga ootan Issandat, kes peidab oma palge Jaakobi soo eest, ja loodan tema peale.
17 Ay mo, ay ga hangan Rabbi se, Nga kaŋ goono ga nga moyduma tugu Yakuba dumo se. Ay ga naanay a gaa.
18Vaata, mina ja lapsed, keda Issand mulle on andnud, oleme tunnustähtedeks ja endemärkideks Iisraelis vägede Issandalt, kes elab Siioni mäel.
18 Guna, in da zankey kaŋ Rabbi n'ay no neeya. I ciya alaama nda dambara hariyaŋ kaŋ Rabbi Kundeykoyo no Israyla ra, nga kaŋ go Sihiyona tondo boŋ da goray.
19Ja kui teile öeldakse: Küsitlege surnute vaime ja ennustajaid, kes sosistavad ja pomisevad, siis vastake: Kas rahvas ei peaks küsitlema oma Jumalat? Kas tuleb elavate pärast küsitleda surnuid?
19 Waati kaŋ cine i ga ne araŋ se: «Wa ceeci borey kaŋ gonda gunakoyaŋ da ziimey gaa mo kaŋ yaŋ ga salaŋ nda jinde kayna sanda curo wane cine» -- E! Manti a ga hima borey ma ceeci ngey Irikoyo gaa bo? Boro ga ceeci buuko gaa fundikooney se, wala?
20Õpetuse ja tunnistuse juurde! Kui nõnda ei kõnelda, siis ei ole koitu.
20 Wa ye ka kaa asariya nda seeda do! D'i mana salaŋ sanno din boŋ, daahir mo boyaŋ si no i se.
21Seal nad siis uitavad, vaevatud ja näljased. Aga nälga tundes nad vihastavad ja neavad oma kuningat ja Jumalat. Ja kui nad tõstavad pilgu üles
21 I ga gana laabo ra nda cat da haray mo. A ga ciya mo, d'i maa haray, i ga futu, i ma ngey moydumey ye beene ka ngey bonkoono da ngey Irikoyo kayna.
22või vaatavad maha, siis - näe, on kitsikus ja pimedus, ahistuse süngus. Ollakse tõugatud pilkasesse pimedusse.
22 Gaa no i ga ganda guna ka di taabi da kubay da azaaba kubay bi tik. Taabo g'i gaaray mo ka kond'ey kuba ra.
23Aga ei jää pimedusse maa, kus on ahastus. Otsekui Jumal endisel ajal põlgas Sebulonimaad ja Naftalimaad, nõnda austab ta tulevikus mereäärset teed, Jordani-tagust maad, paganate Galilead.
23 Amma kubay si bara laabo kaŋ na azaaba haŋ waato din se. Danga waato jirbey ra Zabluna nda Naftali laabey ciya dondayaŋ hari, yaadin cine no woodin banda Rabbi ga Galili laabo kaŋ go teeko fonda gaa, Urdun* daŋante, kaŋ ra dumi cindey ga may no beeray.