1Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust; kes elavad surmavarju maal, neile paistab valgus.
1 Borey kaŋ dira kubay ra di kaari bambata. Borey kaŋ yaŋ go buuyaŋ biya laabo ra da goray, I boŋ no kaari bangay.
2Sina teed rohkeks rahva, ja valmistad talle suure rõõmu: nad rõõmustavad sinu ees otsekui lõikusajal ollakse rõõmsad, otsekui saaki jagades hõisatakse.
2 Ni na dumo din albarkandi, Ni na bine kaani tonton i se. I go ga farhã ni jine sanda heemar farhã cine, Sanda mate kaŋ cine borey ga farhã d'i go ga wongu arzaka fay.
3Sest tema koorma ikke ja tema õla kepi, tema sundija vitsa sa murrad nagu Midjani päevil.
3 Zama ni g'a calu* bundo d'a tagale goobo ceeri, Danga kaynandikwa sarjilla nooya, sanda mate kaŋ ni te Midiyan zaaro ra cine.
4Sest iga sõjakäras sõtkutud saabas ja veres vettinud vammus põletatakse tuleroaks.
4 Zama tangami ra wongaari jinay kulu, Da bankaaray kaŋ i biilam kuri ra ga ciya tonyaŋ hari kaŋ danji ga ŋwa.
5Sest meile sünnib laps, meile antakse poeg, kelle õlgadel on valitsus ja kellele pannakse nimeks Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst.
5 Zama _wandiya|_ ga ize hay iri se, Irikoy g'iri no ize alboro. Mayra ga goro a jase gaa mo. I g'a maa ce Saawareko kaŋ ga dambarandi, Irikoy Hina-Kulu-Koyo, Zamaney kulu Baaba, Laakal Kanay Mayraykoy.
6Suur on valitsus ja otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja tema kuningriigi üle, et seda kinnitada ja toetada kohtu ja õigusega, sellest ajast ja igavesti. Vägede Issanda püha viha teeb seda.
6 A mayra tontonyaŋo da laakal kana mo sinda me. A ga may Dawda karga nd'a mayra boŋ, Zama a ma tabbat, A ma tonton mo cimi da adilitaray ra, Za sohõ ka koy hal abada. Rabbi Kundeykoyo himma no ga goyo din te.
7Issand läkitab sõna Jaakobisse ja see langeb Iisraeli peale.
7 Koy Beero na sanni samba Yakuba do, Sanno zumbu mo Israyla boŋ.
8Seda saab tunda kogu rahvas, Efraim ja Samaaria elanikud, kes ütlevad upsakusest ja südame ülbusest:
8 Jama kulu ga bay, Danga Ifraymu da Samariya gorokoy nooya, Kaŋ yaŋ ga salaŋ boŋbeeray da bonjareyaŋ boŋ. I goono ga ne:
9'Telliskivid on varisenud, aga meie ehitame tahutud kividest; metsviigipuud on maha raiutud, aga me paneme seedrid asemele.'
9 «Fareej'izey kaŋ, Amma iri ga cina nda tondi jabante yaŋ. I na durmi nyaŋey beeri, Amma iri ga ye ka goy da sedreyaŋ*.»
10Ent Issand teeb tugevaks Retsini, ta vastase, ja kihutab üles ta vaenlased:
10 Amma Rabbi ga yanjekaariyaŋ tunandi Rezin se ka kande Ifraymu da Samariya gaa, A m'i ibarey tuti i gaa mo.
11süürlased idast ja vilistid läänest, ja need söövad Iisraeli täie suuga. Selle kõige juures ei ole ta viha veel ära pöördunud ja ta käsi on alles välja sirutatud.
11 Suriyancey go wayna funay haray, Filistancey go wayna kaŋay harey. I ga me feeri no ka Israyla ŋwa. Kulu nda yaadin, Rabbi futa mana bare, Amma a kamba go sambante hala hõ.
12Sest rahvas ei ole pöördunud oma peksja poole ega ole nad otsinud vägede Issandat.
12 Kulu nda yaadin, jama mana bare ka ye bora kaŋ na ngey kar din do haray, I mana Rabbi Kundeykoyo ceeci.
13Seepärast lõikab Issand Iisraelilt ühel päeval pea ja saba, võrse ja varre.
13 Woodin sabbay se no Rabbi ga boŋo da sunfa pati Israyla gaa, Teenay kamba nd'a fun-tajo, zaari folloŋ ra no a g'i pati.
14Vana ja austatu on pea, aga valet õpetav prohvet on saba.
14 Arkusu beeri nda boro beeri, Ngey no ga ti boŋo. Annabi* kaŋ go ga borey dondonandi da tangari mo, Nga no ga ti sunfa.
15Selle rahva juhid on eksitajad ja nende poolt juhitavad on viidud segadusse.
15 Zama jama wo jine borey goono g'i daŋ i ma siiri, I ganakoy mo ga halaci.
16Seepärast ei tunne Issand rõõmu ta noortest meestest ega halasta vaeslaste ja lesknaiste peale; sest kõik on jumalavallatud ja kurjategijad ja iga suu räägib jõledust. Selle kõige juures ei ole ta viha veel ära pöördunud ja ta käsi on alles välja sirutatud.
16 Woodin se no Koy Beero si farhã d'i sahãkooney, A si bakar mo i alatuumey d'i wayborey kaŋ kurnyey bu se, Zama i afo kulu Irikoy wangayaŋ no, Laala goy teekoyaŋ mo no. I meyey kulu goono ga saamotaray salaŋ. Kulu nda yaadin, a futa mana bare, Amma a kamba go sambante hala hõ.
17Sest ülekohus põleb otsekui tuli, mis põletab kibuvitsu ja ohakaid ning süütab metsarägastikud kerkiva suitsuna haihtuma.
17 Zama laala ga ton sanda danji cine kaŋ goono ga subu karjikoy da karji nyayaŋ ŋwa. Daahir a ga ŋwa saajo tuuri zugey ra, Hala dullo ga ciciri ka ziji.
18Vägede Issanda raevust on maa kõrbenud ja rahvas on otsekui tuleroog: üks ei halasta teise peale.
18 Rabbi Kundeykoyo futa no ka laabo ton, Borey mo ciya danji ŋwaari. Boro si no mo kaŋ ga jalla nga nya-izo gaa.
19Ahmivad paremalt, aga on näljased, söövad vasakult, ometi ei saa kõht täis. Igaüks sööb oma käsivarre liha:
19 I ga hamay dandi kambe haray, amma i ga maa haray hala hõ. I ga ŋwa azawa kambe haray, amma i si kungu. Boro fo kulu ga nga bumbo kambe baso ŋwa.
20Manasse Efraimi ja Efraim Manasset, mõlemad on üheskoos Juuda vastu. Selle kõige juures ei ole ta viha veel ära pöördunud ja ta käsi on alles välja sirutatud.
20 Manasse ga Ifraymu ŋwa, Ifraymu mo ga Manasse ŋwa. I ga gaaba nda Yahuda mo care banda. Kulu nda yaadin Rabbi futa mana bare, Amma a kamba go sambante hala hõ.