1Ja Konja, Joojakimi poja asemel sai kuningaks Sidkija, Joosija poeg, kelle Paabeli kuningas Nebukadnetsar pani Juudamaale kuningaks.
1 Zedeciya Yosiya izo, nga kaŋ Babila bonkoono Nebukadnezzar daŋ Yahuda laabo ra koy, a go ga may Koniya Yehoyacim izo nango ra.
2Aga ei tema ega ta sulased ega maa rahvas võtnud kuulda Issanda sõnu, mis ta rääkis prohvet Jeremija läbi.
2 Amma baa nga, wala a tamey, wala laabo borey, i mana laakal ye Rabbi sanno gaa kaŋ a ci annabi Irimiya me ra.
3Kord läkitas kuningas Sidkija Jehukali, Selemja poja, ja preester Sefanja, Maaseja poja, prohvet Jeremijale ütlema: 'Palu ometi meie eest Issandat, meie Jumalat!'
3 Bonkoono Zedeciya binde na Yehukal Selemiya izo da Zafaniya Alfa Maaseya izo donton annabi Irimiya do ka ne: «Kala ni ma adduwa te iri se Rabbi iri Irikoyo gaa sohõ.»
4Jeremija käis siis alles rahva keskel siia ja sinna, sest veel ei olnud teda vangikotta pandud.
4 Alwaati woodin ra Irimiya goono ga koy da ye te jama ra, zama i man'a daŋ kasu jina.
5Aga Egiptusest oli välja tulnud vaarao sõjavägi; ja kui kaldealased, kes piirasid Jeruusalemma, kuulsid neist sõnumeid, siis nad läksid ära Jeruusalemma alt.
5 A go mo, Firawna wongu marga jin ka fun Misira ka kaa. Waato kaŋ Kaldancey kaŋ yaŋ na Urusalima daŋ game din maa i baaru, i tun Urusalima ka dira.
6Ja prohvet Jeremijale tuli Issanda sõna; ta ütles:
6 Kala Rabbi sanno kaa annabi Irimiya do ka ne:
7'Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Öelge nõnda Juuda kuningale, kes teid läkitas minu juurde mind küsitlema: Vaata, vaarao sõjavägi, kes tuli teile appi, läheb tagasi oma maale, Egiptusesse.
7 Yaa no Rabbi, Israyla Irikoyo ci: Yaa no araŋ ga ci Yahuda bonkoono se, nga kaŋ n'araŋ donton ay do zama araŋ m'ay hã. A go, Firawna wongu marga kaŋ fatta zama ngey ma kande araŋ se gaakasinay ga ye ngey laabu, kaŋ ga ti Misira.
8Ja kaldealased tulevad tagasi ning sõdivad selle linna vastu, ja nad vallutavad selle ning põletavad tulega.
8 Kaldancey ga ye ka kaa koyne ka gallo wo wongu. I g'a ŋwa mo k'a ton da danji.
9Nõnda ütleb Issand: Ärge petke iseendid, mõeldes: Kaldealased lähevad kindlasti ära meie kallalt! Sest nad ei lähe.
9 Yaa no Rabbi ci: Wa si araŋ boŋ fafagu ka ne: «Sikka si Kaldancey ga fay da iri,» kaŋ se i si fay d'araŋ bo.
10Kuigi te lööksite kogu kaldealaste sõjaväge, kes sõdib teie vastu, ja neist jääksid järele ainult haavatud mehed, tõuseksid nad ometi püsti, igaüks oma telgis, ja põletaksid selle linna tulega maha.'
10 Zama baa day araŋ ga Kaldancey wongu kunda kulu kaŋ yaŋ goono ga wongu nd'araŋ kar no, hal a ma ciya boro kulu mana cindi i ra kala marante koonu, kulu nda yaadin i boro fo kulu ga tun nga bukka ra ka gallo wo ton da danji.
11Aga kui kaldealaste sõjavägi oli ära läinud Jeruusalemma alt vaarao sõjaväe pärast,
11 A ciya mo waato kaŋ Kaldancey wongu marga dira ka fay da Urusalima Firawna wongu marga sabbay se,
12läks Jeremija Jeruusalemmast välja, et minna Benjamini maale osa saama sealsest pärisosa jaotusest rahva keskel.
12 kala Irimiya fatta Urusalima ra ka ne nga ga koy Benyamin laabu ka nga tubu hari fo ta noodin borey game ra.
13Aga kui ta jõudis Benjamini väravasse, siis oli seal vahtkonnaülem, Jirija nimi, Hananja poja Selemja poeg, ja too võttis prohvet Jeremija kinni, öeldes: 'Sa tahad põgeneda kaldealaste juurde!'
13 Waato kaŋ a go gallu meyo kaŋ se i ga ne Benyamin Meyo gaa, me batukoy arkusu fo go noodin, kaŋ maa ga ti Iriya, Selemiya izo, Hananiya ize. A binde na annabi Irimiya di ka ne a se: «Ni goono ga ba ni ma koy Kaldancey do ka ciya i wane.»
14Aga Jeremija vastas: 'See on vale! Mina ei põgene kaldealaste juurde!' Kuid Jirija ei kuulanud teda, vaid võttis Jeremija kinni ja viis vürstide juurde.
14 Annabi Irimiya ne: «Taari no! Ay siino ga ye Kaldancey do.» Amma Iriya mana saal Irimiya. A n'a di ka kond'a faadancey do.
15Ja vürstid vihastusid Jeremija peale ja nad peksid teda ning panid ta vangikotta kirjutaja Joonatani majasse, sest nad olid selle teinud vangikojaks.
15 Faadancey binde futu Irimiya gaa. I n'a kar k'a daŋ kasu, hantumkwa Yonata windo ra, zama i na noodin ciya kasu windi.
16Nõnda tuli Jeremija kaevuhoonesse, võlvitud ruumi, ja Jeremija jäi sinna kauaks ajaks.
16 Irimiya hawyaŋo banda, i n'a daŋ fuwo kaŋ ganda ga guusu din kaso ra. A te jirbi boobo a ra mo.
17Aga kord läkitas kuningas Sidkija tema järele ja laskis ta enese ette tuua; ja kuningas küsis temalt salaja oma kojas ning ütles: 'Kas on Issandalt sõna?' Ja Jeremija vastas: 'On!' Ja ta ütles: 'Sind antakse Paabeli kuninga kätte!'
17 Kala Bonkoono Zedeciya donton ka ne i m'a fattandi. Bonkoono n'a hã mo tuguyaŋ ra nga windo ra ka ne: «Sanni fo go no kaŋ fun Rabbi do no?» Irimiya ne «A go no, zama a ne i ga ni daŋ Babila bonkoono kambe ra.»
18Ja Jeremija ütles kuningas Sidkijale: 'Mis pattu ma olen teinud sinu ja su sulaste ja selle rahva vastu, et te olete pannud mind vangikotta?
18 Irimiya ye ka ne bonkoono Zedeciya se: «Man taalo kaŋ ay te ni se, za nin ka koy ni tamey, wala jama wo, kaŋ se araŋ n'ay daŋ kasu fuwo ra?
19Ja kus on teie prohvetid, kes teile kuulutasid, öeldes: Ei tule Paabeli kuningas teie ega selle maa kallale?
19 Man gaa araŋ annabey binde, ngey kaŋ yaŋ na annabitaray te araŋ se ka ne: ‹Babila bonkoono si kande araŋ gaa wongu, d'araŋ gaa no wala laabo wo gaa no?›
20Ja nüüd kuule ometi, mu isand kuningas! Lase ometi mu alandlik palve langeda sinu ette ja ära saada mind tagasi kirjutaja Joonatani kotta, et ma seal ei sureks!'
20 Ni binde, ya bonkoono ay jine bora, ay ga ni ŋwaaray ni ma maa sohõ, naŋ mo ay ŋwaarayyaŋo ma ciya tayaŋ hari ni do. Ay ga ni ŋwaaray, ma si naŋ ay ma ye hantumkwa Yonata kwaara koyne, hal ay ma si koy bu noodin.»
21Siis kuningas Sidkija andis käsu ja Jeremijat valvati vahtkonnaõues, temale anti kakuke leiba päevas pagarite tänavast, kuni linnast lõppes kõik leib; ja Jeremija jäi vahtkonnaõue.
21 Kala bonkoono Zedeciya lordi ka ne i ma Irimiya daŋ batukoy windo ra. Ngey mo g'a no buuru ize fo zaari kulu, kaŋ i ga du buuru tonkoy fonda gaa, kala waati kaŋ buuru kulu ban gallo ra. Yaadin cine no Irimiya goro nd'a batukoy windo ra.