¹Aga Sefatja, Mattani poeg, ja Gedalja, Pashuri poeg, ja Juukal, Selemja poeg, ja Pashur, Malkija poeg, kuulsid neid sõnu, mis Jeremija rääkis kogu rahvale, öeldes:

¹ Sefatiya Mattan izo da Gedaliya Pasur izo, da Yukal Selemiya izo, da Pasur Malciya izo maa sanney kaŋ Irimiya ci jama kulu se ka ne:

²'Nõnda ütleb Issand: Kes jääb siia linna, see sureb mõõga läbi, nälja ja katku kätte; aga kes läheb välja kaldealaste juurde, see jääb elama, temale jääb alles ta hing ja ta võib elada.

² Yaa no Rabbi ci: Boro kaŋ goro gallo wo ra, takuba nda haray da balaaw no g'a koy wi. Amma boro kaŋ fatta ka koy Kaldancey do, a koy ga funa. A fundo ga ciya a se sanda wongu arzaka, a ga funa mo.

³Nõnda ütleb Issand: See linn antakse kindlasti Paabeli kuninga sõjaväe kätte ja ta vallutab selle.'

³ Yaa no Rabbi ci: Daahir i ga gallo wo daŋ Babila bonkoono wongu marga kambe ra, a g'a ŋwa mo.

⁴Siis ütlesid vürstid kuningale: 'Surmatagu ometi see mees, sest ta teeb lõdvaks nende sõjameeste käed, kes siia linna on alles jäänud, ja kogu rahva käed, rääkides neile seesuguseid sõnu; sest see mees ei otsi sellele rahvale rahu, küll aga õnnetust!'

⁴ Kala faadancey ne bonkoono se: «Iri ga ni ŋwaaray, ma naŋ i ma boro wo wi, za kaŋ a goono ga wongaarey kaŋ yaŋ cindi gallo ra bine-gaabo da jama kulu bine-gaabo zabu, kaŋ a goono ga sanni woone yaŋ dumi ci i se. Zama manti jama wo baani no bora din goono ga ceeci bo, amma i masiiba.»

⁵Ja kuningas Sidkija vastas: 'Vaata, ta on teie käes, kuningas ei saa ju teha midagi teie vastu!'

⁵ Bonkoono Zedeciya mo ne: «Guna, a go araŋ kambe ra. Zama ay wo sinda dabari ay ma wangu araŋ se da hay kulu.»

⁶Siis nad võtsid Jeremija ja viskasid ta kuningapoja Malkija kaevu, mis oli vahtkonnaõues; nad lasksid Jeremija köitega alla, aga kaevus ei olnud vett, vaid oli muda, ja Jeremija vajus mudasse.

⁶ Kal i na Irimiya di k'a catu bonkoono izo Malciya guuso ra, kaŋ go batukoy windo ra. I na Irimiya zure nda korfoyaŋ. Guuso binde, hari si no a ra, kala botogo hinne. Irimiya binde sundu botoga ra.

⁷Kui etiooplane Ebed-Melek, hoovkondlane, kes viibis kuningakojas, kuulis, et nad olid Jeremija pannud kaevu - kuningas istus parajasti Benjamini väravas -,

⁷ Amma waato kaŋ Ebed-Melek, Etiyopi boro, mantaw fo no kaŋ go bonkoono windo ra, maa baaru i na Irimiya daŋ guuso ra, bonkoono binde goono ga goro Benyamin Meyo gaa,

⁸siis Ebed-Melek läks kuningakojast ja rääkis kuningaga, öeldes:

⁸ kala Ebed-Melek fun bonkoono windo ra. A kaa ka salaŋ bonkoono se ka ne:

⁹'Mu isand kuningas! Need mehed on talitanud kurjasti kõiges, mis nad on teinud prohvet Jeremijale, et nad viskasid ta kaevu. Seal sureb ta nälga, sest linnas ei ole enam leiba.'

⁹ «Ya nin, bonkoono ay jine bora, hay kulu kaŋ borey wo te annabi Irimiya se ra, i na goy laalo te kaŋ i n'a catu guuso ra. A ga bu mo nango din kaŋ a go, hara kaŋ goono ga te sabbay se, zama buuru mana cindi gallo ra.»

¹⁰Siis kuningas andis etiooplasele Ebed-Melekile käsu, öeldes: 'Võta siit kolmkümmend meest enesele appi ja tõmba prohvet Jeremija kaevust üles, enne kui ta sureb!'

¹⁰ Waato din gaa no bonkoono na Ebed-Melek, Etiyopi bora donton. A ne: «Kala ni ma boro waranza sambu ni banda ka koy ka annabi Irimiya candi ka kaa guuso ra, za a mana bu.»

¹¹Ja Ebed-Melek võttis mehed enesele appi ning läks kuningakotta, varakambri all olevasse ruumi, võttis sealt räbalaid ja kaltse ja laskis need köitega kaevu Jeremijale.

¹¹ Ebed-Melek mo na boro fooyaŋ sambu nga banda ka koy ka furo bonkoono windo ra barma fo cire. A na zaara-zaara fooyaŋ da zaara fumbo-fumbo fooyaŋ sambu noodin k'i zure nda korfoyaŋ Irimiya do.

¹²Ja etiooplane Ebed-Melek ütles Jeremijale: 'Pane nüüd need räbalad ja kaltsud enesele kaenlaaluseisse köite alla!' Ja Jeremija tegi nõnda.

¹² Ebed-Melek Etiyopi bora binde ne Irimiya se: «Kala ni ma zaara-zaarey da zaara fumbo-fumbey din daŋ ni fatey cire korfey gaa.» Irimiya binde te yaadin.

¹³Siis nad tõmbasid Jeremija köitega üles ja võtsid ta kaevust välja; ja Jeremija jäi vahtkonnaõue.

¹³ I na Irimiya candi da korfey din k'a kaa taray guuso ra. Irimiya binde goro noodin batukoy windo ra.

¹⁴Ja kuningas Sidkija läkitas sõna ning laskis tuua prohvet Jeremija enese juurde, Issanda koja kolmanda sissekäigu juurde; ja kuningas ütles Jeremijale: 'Ma tahan sinult küsida ühte asja, ära salga mulle midagi!'

¹⁴ Kala bonkoono Zedeciya donton i ma annabi Irimiya sambu ka kande nga do Rabbi windo me hinzanta ra. Bonkoono binde ne Irimiya se: «Ay ga ba ya ni hã hay fo. Ma si hay kulu tugu ay se.»

¹⁵Aga Jeremija vastas Sidkijale: 'Kui ma sulle midagi avaldan, kas sa siis tõesti mind ei tapa? Aga kuigi ma sulle nõu annaksin, sa ei kuulaks mind!'

¹⁵ Irimiya mo ne Zedeciya se: «D'ay ci ni se, da cimi ni s'ay wi, wala? Amma baa ay na ni no saaware, ni s'a ta.»

¹⁶Siis kuningas Sidkija vandus Jeremijale salaja ja ütles: 'Nii tõesti kui elab Issand, kes meile hinge on loonud, mina ei tapa sind ega anna sind nende meeste kätte, kes püüavad su hinge.'

¹⁶ Bonkoono Zedeciya binde ze Irimiya se tuguyaŋ ra ka ne: «Ay ze da Rabbi fundikoono, nga kaŋ na fundi woone taka iri se, ay si ni wi. Ay si ni daŋ mo borey kaŋ goono ga ni fundo ceeci yaŋ kambe ra.»

¹⁷Siis Jeremija ütles Sidkijale: 'Nõnda ütleb Issand, vägede Jumal, Iisraeli Jumal: Kui sa lähed vabatahtlikult välja Paabeli kuninga vürstide juurde, siis su hing jääb elama ja seda linna ei põletata tulega ning sina ja su sugu jääte elama.

¹⁷ Kala Irimiya ne Zedeciya se: «Yaa no Rabbi Kundeykoyo, Israyla Irikoyo ci: Hala day ni fatta ka koy Babila bonkoono mayraykoyey do, ni ga du ni fundo, i si gallo wo ton da danji mo. Nin da ni dumo, araŋ ga funa mo.

¹⁸Aga kui sa ei lähe välja Paabeli kuninga vürstide juurde, siis antakse see linn kaldealaste kätte ja nad põletavad selle tulega ja sina ei pääse nende käest.'

¹⁸ Amma da ni wangu ka fatta ka koy Babila bonkoono mayraykoyey do, kulu i ga gallo wo daŋ Kaldancey kambe ra. I g'a ton da danji, ni bumbo mo si du ka yana i kambe ra bo.»

¹⁹Siis kuningas Sidkija ütles Jeremijale: 'Mina kardan neid juute, kes on põgenenud kaldealaste juurde; vahest antakse mind nende kätte ja nad teevad minuga halba nalja.'

¹⁹ Bonkoono Zedeciya binde ne Irimiya se: «Ay ga humburu Yahudancey kaŋ yaŋ bare ka ye Kaldancey do haray, ay ma si furo i kambey ra, i m'ay taabandi mo.»

²⁰Aga Jeremija ütles: 'Ei anta! Kuule ometi Issanda häält selles, mis mina sulle räägin, siis su käsi käib hästi ja su hing jääb elama!

²⁰ Amma Irimiya ne: «I si ni nooyandi. Ay ga ni ŋwaaray, kala ni ma Rabbi sanno gana haŋ kaŋ ay ci ni se ra. Yaadin gaa no ni ga goro baani, ni ga funa mo.

²¹Aga kui sa tõrgud välja minemast, siis see on sõna, mille Issand mulle ilmutas:

²¹ Amma da ni wangu ka fatta, sanno kaŋ Rabbi cab'ay se neeya:

²²Vaata, kõik naised, kes on jäänud Juuda kuningakotta, viiakse välja Paabeli kuninga vürstide juurde ja nad ütlevad: 'Sinu ustavad sõbrad on sind ahvatlenud ja on sinust jagu saanud: su jalad vajusid mudasse, aga nemad tõmbusid tagasi.'

²² Guna, wayborey kulu kaŋ yaŋ cindi Yahuda bonkoono windo ra, i ga fatta nd'ey ka kond'ey Babila bonkoono mayraykoyey do. Wayborey din mo ga ne: ‹Ni amaana borey na ni fafagu hal i hin nin. Sohõ mo kaŋ ni cey tibi potor-potor ra, I na banda bare ni gaa.›

²³Kõik su naised ja lapsed viiakse kaldealaste juurde ja sa ei pääse nende käest, vaid Paabeli kuninga käsi tabab sind ja sinu pärast põletatakse see linn tulega.'

²³ I ga ni wandey da ni izey kulu kaa taray ka kond'ey Kaldancey do. Ni mo, ni si du ka yana i kambe ra, amma Babila bonkoono kamba ga ni di. Ni mo no ga ciya gallo wo ton da danji yaŋo sabaabu.»

²⁴Siis Sidkija ütles Jeremijale: 'Keegi ärgu saagu teada neid sõnu, muidu sa sured!

²⁴ Kala bonkoono Zedeciya ne Irimiya se: «Boro kulu ma si bay sanni woone gaa, ni si bu mo.

²⁵Ja kui vürstid kuulevad, et ma sinuga olen rääkinud, ja nad tulevad su juurde ning ütlevad sulle: Kõnele ometi meile, mida sa rääkisid kuningale, muidu me surmame sinu, ära meile salga, ja mida kuningas sulle rääkis,

²⁵ Amma da faadancey maa baaru kaŋ ay salaŋ da nin, hala mo i kaa ni do ka ne ni se: ‹Ma bangandi iri se sohõ haŋ kaŋ no ni ci bonkoono se. Ma si tugu iri se, iri mo, iri si ni wi. Ma ci iri se mo haŋ kaŋ no bonkoono ci ni se› --

²⁶siis ütle neile: Ma lasksin langeda kuninga ette oma alandliku palve, et ta ei saadaks mind tagasi Joonatani kotta surema.'

²⁶ kala ni ma ne i se: ‹Ay kond'ay hẽeno bonkoono do no, k'a ŋwaaray i ma si ye nd'ay Yonatan kwaara koyne hal ay ma si koy bu noodin.› »

²⁷Kõik vürstid tulidki Jeremija juurde ja küsisid temalt; aga ta vastas neile just nende sõnadega, nagu kuningas oli käskinud. Siis nad läksid vaikides ära ta juurest, ja asi jäi saladusse.

²⁷ Kala faadancey kulu kaa Irimiya do k'a hã. Nga mo ci i se sanney kulu boŋ kaŋ bonkoono na nga lordi nd'a. Ngey mo mana ye ka salaŋ d'a, zama boro kulu mana maa haŋ kaŋ i ci care se.

²⁸Ja Jeremija jäi vahtkonnaõue kuni päevani, mil Jeruusalemm vallutati.

²⁸ Irimiya binde goro batukoy windo ra kal a to hano kaŋ hane wongo na Urusalima ŋwa.