¹Sõna, mis Jeremijale tuli kõigi juutide kohta, kes elasid Egiptusemaal, kes elasid Migdolis, Tahpanheesis, Noofis ja Patrosemaal; ta ütles:

¹ Sanno neeya kaŋ kaa Irimiya do Yahudancey kulu boŋ kaŋ goono ga goro Misira laabo ra, Migdol, da Tafanes, da Nof, da Patros laabo ra gorokoy mo. A ne i se:

²'Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Te olete näinud kõike seda õnnetust, mille ma lasksin tulla Jeruusalemmale ja kõigile Juuda linnadele; ja vaata, need on tänapäevani varemeis ja ükski ei ela neis

² Yaa no Rabbi Kundeykoyo, Israyla Irikoyo ci: Araŋ di masiiba kulu kaŋ ay candi ka kande Urusalima da Yahuda galley kulu boŋ. A go mo, sohõ i ciya kurmuyaŋ. Boro siino ga goro i ra,

³nende pahategude pärast, mis nad tegid minu pahandamiseks, minnes suitsutama ja teenima teisi jumalaid, keda nad ei tundnud, ei nemad, ei teie ega teie vanemad.

³ i laala kaŋ i te din sabbay se, zama ngey ma yanje ceeci ay gaa se. Zama i soobay ka dugu ton, i may mo de-koy fooyaŋ se, kaŋ yaŋ i si bay -- za ngey, wala araŋ, wala baa araŋ kaayey mo.

⁴Ma läkitasin küll teie juurde kõik oma sulased prohvetid, läkitasin lakkamatult, öeldes: Ärge ometi tehke seda jõledust, mida ma vihkan!

⁴ Kulu nda yaadin, ay n'ay tam annabey kulu donton araŋ gaa. Ay ga soobay k'i donton araŋ gaa. Ay go ga ne araŋ se: Wa si fanta goy wo te, kaŋ ay bina ga konn'a.

⁵Aga nemad ei kuulanud ega pööranud kõrva, et nad oleksid pöördunud oma kurjusest ega oleks suitsutanud teistele jumalatele.

⁵ Amma i mana saal, i mana hanga jeeri mo, kaŋ ga naŋ i ma bare ka fay da ngey goy laaley, i ma fay da dugu tonyaŋ de-koy fooyaŋ se mo.

⁶Seepärast valati välja mu raev ja viha ja see põles Juuda linnades ja Jeruusalemma tänavail ja need muutusid neiks õudseiks varemeiks, nagu need tänapäeval on.

⁶ Woodin sabbay se no ay futa d'ay futay korna kaa ka kaŋ i boŋ ka Yahuda galley da Urusalima kwaara fondey diyandi, kal i kaŋ ka ciya kurmuyaŋ hala ka kaa hunkuna.

⁷Ja nüüd ütleb Issand, vägede Jumal, Iisraeli Jumal, nõnda: Miks valmistate iseendile selle suure õnnetuse, hävitades oma mehed ja naised, lapsed ja imikud Juudast, ilma endile jääkigi järele jätmata,

⁷ Sohõ binde, yaa no Rabbi Kundeykoyo, Israyla Irikoyo ci: Ifo se no araŋ ga laala bambata woone te, araŋ goono g'araŋ boŋ fundey hasara, hala nda mate kaŋ araŋ g'araŋ boŋ tuusu ka kaa Yahuda gaa, alboro nda wayboro, zanka nda naanandi. Araŋ jare kaŋ cindi si ye ka cindi koyne.

⁸pahandades mind oma kätetööga, suitsutades teistele jumalatele Egiptusemaal, kuhu te olete tulnud võõraina elama, hävitades endid sellega ning saades sajatuseks ja teotuseks kõigi maa rahvaste seas?

⁸ Zama araŋ na yanje ceeci ay gaa d'araŋ kambe goyey, araŋ go ga dugu ton de-koy fooyaŋ se Misira laabo ra hal ay m'araŋ kosu ka kaa noodin, naŋ kaŋ araŋ koy zama araŋ ma goro. Araŋ ga ciya laaliyaŋ hari, da taali dakeyaŋ hari ndunnya dumey kulu ra.

⁹Kas te olete unustanud oma vanemate pahateod, Juuda kuningate pahateod, omaenese pahateod ja oma naiste pahateod, mis nad tegid Juudamaal ja Jeruusalemma tänavail?

⁹ Mate no, araŋ dinya araŋ kaayey laalayaŋey, da Yahuda bonkooney laalayaŋey, d'i wandey laalayaŋey, d'araŋ bumbey laalayaŋey, d'araŋ wandey laalayaŋey kaŋ i te Yahuda laabo ra, da Urusalima kwaara fondey ra?

¹⁰Nad ei ole murdunud tänapäevani ja nad ei karda ega käi minu Seaduse ja mu määruste järgi, mis ma olen andnud teile ja teie vanemaile.

¹⁰ Wiiza, i mana ngey boŋ kaynandi hala hõ, i mana humburu, i man'ay asariya wala ay hin sanney gana mo, wo kaŋ ay daŋ araŋ d'araŋ kaayey jine.

¹¹Seepärast ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal, nõnda: Vaata, ma pööran oma palge teie vastu õnnetuseks ja kogu Juuda hävitamiseks.

¹¹ Woodin se no, yaa no Rabbi Kundeykoyo, Israyla Irikoyo ci: A go, ay g'ay moyduma sinji araŋ gaa da masiiba miila, ay ga Yahuda kulu halaci mo.

¹²Ja ma võtan Juuda jäägi, kes pöörasid oma näod Egiptusemaa poole, et seal võõraina elada, ja nad kõik hukkuvad; Egiptusemaal nad langevad mõõga ja nälja läbi; nad hukkuvad pisemast suuremani, nad surevad mõõga ja nälja läbi ning saavad sajatuseks, hirmutuseks, needuseks ja teotuseks.

¹² Ay ga Yahuda jara kaŋ cindi din sambu, nga kaŋ na ngey moyduma sinji ngey ma koy ka goro Misira laabo ra, i kulu ga halaci mo. I kulu ga kaŋ Misira laabo ra: takuba nda haray no g'i ban. I ma bu, za ibeerey ka koy i kayney gaa, haray da takuba no g'i wi. I ma ciya laaliyaŋ hari, da humburandiyaŋ hari, da wowi hari, da taali dakeyaŋ hari.

¹³Ja ma karistan neid, kes elavad Egiptusemaal, nõnda nagu ma karistasin Jeruusalemma mõõga, nälja ja katkuga.

¹³ Zama sanda mate kaŋ cine ay na Urusalima ciiti da takuba nda haray da balaaw, yaadin cine no ay ga te borey kaŋ goono ga goro Misira laabo ra se.

¹⁴Ja Juuda jäägist, kes tulid Egiptusemaale võõraina elama, ei jää järele põgenikke ega pääsenuid, et pöörduda tagasi Juudamaale, kuhu nende hing igatseb minna jälle elama; sest nad ei pöördu tagasi, peale mõne päästetu.'

¹⁴ Hala Yahuda jara ra baa boro folloŋ si cindi, sanda borey kaŋ yaŋ koy Misira laabo ra ka goro noodin nooya. Boro kaŋ ga yana si no, sanku fa a ma du ka ye Yahuda laabo ra, nango kaŋ i goono ga beeje ngey ma du ka ye. Zama boro kulu si no kaŋ ga ye bo, kala day boro fooyaŋ kaŋ ga du ka yana.

¹⁵Aga kõik mehed, kes teadsid, et nende naised olid suitsutanud teistele jumalatele, ja kõik naised, kes seal seisid suure koguna, ja kõik rahvas, kes elas Egiptusemaal Patroses, kostsid Jeremijale, öeldes:

¹⁵ Waato din gaa alborey kulu kaŋ du ka bay kaŋ ngey wandey goono ga dugu ton de-koy fooyaŋ se, da wayborey kulu kaŋ goono ga kay noodin, jama bambata no, sanda borey kulu kaŋ goono ga goro Misira laabo Patros ra, i tu Irimiya se ka ne:

¹⁶'Sõna, mis sa meile oled rääkinud Issanda nimel, ei võta me sinult kuulda,

¹⁶ «Sanni woone kaŋ ni ci iri se Rabbi maa ra, iri si ni saal.

¹⁷vaid me teeme teoks iga sõna, mis on tulnud meie eneste suust, suitsutame Taevakuningannale ja valame temale joogiohvreid, nõnda nagu me oleme teinud, meie ja meie vanemad, meie kuningad ja meie vürstid Juuda linnades ja Jeruusalemma tänavail; siis oli meil leiba külluses ja hea põli, ja me ei näinud õnnetust.

¹⁷ Amma sikka si iri wo, kal iri ma sanney kulu kaŋ fun iri me ra toonandi, _kaŋ iri ne|_ iri ga dugu ton _hando se, kaŋ se i ga ne|_ wayboro bonkoono kaŋ go beene, iri ma haŋyaŋ sargayey soogu a se, sanda mate kaŋ cine iri jin ka te, iri nd'iri kaayey d'iri bonkooney, d'iri mayraykoyey, Yahuda galley da Urusalima kwaara fondey ra. Zama alwaati woodin ra iri gonda ŋwaari kunji, iri gonda baani, iri mana di masiiba kulu mo.

¹⁸Aga sellest peale, kui me lakkasime suitsutamast Taevakuningannale ja valamast temale joogiohvreid, on meil olnud puudus kõigest ja me oleme hukkunud mõõga ja nälja läbi.

¹⁸ Amma za hano kaŋ hane iri fay da dugu tonyaŋ wayboro bonkoono kaŋ go beene din se, iri ma haŋyaŋ sargay soogu a se mo, sohõ kay, iri jaŋ hay kulu, takuba nda haray n'iri halaci mo.»

¹⁹Ja kui me suitsutame Taevakuningannale ja valame temale joogiohvreid, kas me siis vastu oma meeste tahtmist valmistame temale ohvrileibu, tema kuju taolisi, ja valame temale joogiohvreid?'

¹⁹ Wayborey mo ne: «Waati kaŋ iri na dugu ton beene wayboro bonkoono se, iri na haŋyaŋ sargayyaŋ mo soogu a se, E! manti iri kurnyey yaddayaŋ boŋ no iri na maasa ton a se a himando ra, hal iri na haŋyaŋ sargayey mo soogu a se?»

²⁰Siis Jeremija kostis kogu rahvale, meestele ja naistele, kogu rahvale, kes temale nõnda oli vastanud, ja ütles:

²⁰ Kala Irimiya salaŋ marga borey kulu se, alborey da wayborey, sanda borey kulu kaŋ na tuyaŋ woodin dumi te a se, ka ne:

²¹'Eks see olnud suits, mida te suitsutasite Juuda linnades ja Jeruusalemma tänavail, teie ja teie vanemad, teie kuningad ja teie vürstid ja maa rahvas, mida Issand meenutas ja võttis oma südamesse,

²¹ «Dugey kaŋ araŋ doona ga ton Yahuda galley ra, da Urusalima kwaara fondey ra, araŋ d'araŋ kaayey, d'araŋ bonkooney, d'araŋ mayraykoyey, da laabo jama mo, manti Rabbi fongu i gaa? Haya mana furo a se bine ra bo?

²²nõnda et Issand enam ei talunud teie kurje tegusid, jäledusi, mis te tegite, ja nõnda sai teie maa varemeiks, hirmutuseks ja needuseks, elanikest tühjaks, nõnda nagu see tänapäeval on.

²² Hal a to naŋ kaŋ Rabbi si hin ka tonton ka suuru koyne, araŋ goyey laalayaŋo da fanta goyey kaŋ araŋ te din sabbay se. Woodin se no araŋ laabo ciya kurmu, da dambara hari, da laaliyaŋ hari. A sinda goroko mo mate kaŋ a go hunkuna.

²³Sellepärast et te suitsutasite ja tegite pattu Issanda vastu ja et te ei kuulanud Issanda häält ega käinud tema Seaduse ja määruste ning tunnistuste järgi, sellepärast on teid tabanud see õnnetus, nõnda nagu see tänapäeval on.'

²³ Masiiba woone du araŋ, sanda mate kaŋ a go hunkuna, zama araŋ na dugu ton, araŋ na zunubi te Rabbi se, araŋ mana Rabbi sanno gana, araŋ mana a asariya wala a hin sanney wala a seedey mo gana.»

²⁴Ja Jeremija ütles kogu rahvale ja kõigile naistele: 'Kuulge Issanda sõna, kõik juudid, kes olete Egiptusemaal!

²⁴ Irimiya ye ka ne jama da wayborey kulu se: Wa maa Rabbi sanno, ya araŋ Yahuda kulu kaŋ yaŋ go Misira laabo ra:

²⁵Nõnda räägib vägede Issand, Iisraeli Jumal, ja ütleb: Teie ja teie naised olete rääkinud oma suuga, olete viinud täide oma kätega ja olete öelnud: Me teeme teoks oma tõotused, millega me oleme tõotanud suitsutada Taevakuningannale ja valada temale joogiohvreid. Pidage siis kindlasti oma tõotusi ja tehke oma tõotused teoks!

²⁵ Yaa no Rabbi Kundeykoyo, Israyla Irikoyo ci: Araŋ d'araŋ wayborey, araŋ salaŋ d'araŋ meyey, araŋ toonandi mo d'araŋ kambey, araŋ goono ga ne: «Daahir, iri ga sartey kaŋ iri sambu yaŋ din toonandi, iri ma dugu ton beene wayboro bonkoono se, iri ma haŋyaŋ sargayey soogu a se.» Daahir araŋ go g'araŋ sartey tabbatandi, daahir araŋ go g'i toonandi mo!

²⁶Seepärast kuulge Issanda sõna, kõik juudid, kes te elate Egiptusemaal: Vaata, ma olen vandunud oma suure nime juures, ütleb Issand, et minu nime ei nimetata enam kogu Egiptusemaal mitte ühegi Juuda mehe suus, kes võiks öelda: Nii tõesti kui Issand Jumal elab!

²⁶ To, ya araŋ Yahuda kulu kaŋ goono ga goro Misira laabo ra, araŋ ma maa Rabbi sanno: Guna, ay ze d'ay maa darzakoyo, yaa no Rabbi ci, Yahuda boro kulu me si ye k'ay maa ce koyne Misira laabo kulu ra ka ne: «Ay ze da Rabbi Irikoy fundikoono.»

²⁷Vaata, ma olen nende pärast valvel õnnetuseks, aga mitte õnneks; ja kõik Egiptusemaal olevad Juuda mehed hukkuvad mõõga ja nälja läbi, kuni neile on tulnud lõpp.

²⁷ A go, ay g'i batu nda masiiba miila, kaŋ manti gomni wane bo. Yahuda alborey kulu kaŋ yaŋ go Misira laabo ra, takuba nda haray no g'i ban, kal i banyaŋo ma to.

²⁸Aga mõõga eest pääsenud pöörduvad Egiptusemaalt tagasi Juudamaale väikesearvuliselt; siis kogu Juuda jääk, kes on tulnud Egiptusemaale võõraina elama, saab teada, kelle sõna on tõeks läinud - minu või nende.

²⁸ Boro kaŋ ga du ka takuba yana ka fatta Misira laabo ra ka ye Yahuda laabo ra mo, manti boro boobo no. Yahuda jara cindo mo kaŋ koy Misira laabu zama ngey ma goro noodin, i ga bay boro kaŋ sanni no ga kay, hal ay wano, wala ngey wano.

²⁹Ja see olgu teile tähiseks, ütleb Issand, kui ma teid nuhtlen siin paigas selleks, et te teaksite, et mu sõnad teie kohta lähevad tõesti täide teile õnnetuseks:

²⁹ Woone mo ga ciya alaama araŋ se, yaa no Rabbi ci: ay g'araŋ gooji nango wo ra, zama araŋ ma du ka bay kaŋ ay sanno ga kay araŋ boŋ da masiiba miila.

³⁰Nõnda ütleb Issand: Vaata, ma annan Egiptuse kuninga, vaarao Hofra, tema vaenlaste kätte, nende kätte, kes püüavad tema elu, nõnda nagu ma andsin Juuda kuninga Sidkija Paabeli kuninga Nebukadnetsari kätte, kes oli tema vaenlane ja ähvardas tema elu.'

³⁰ Yaa no Rabbi ci: A go, ay ga Misira bonkoono Firawna Hofra daŋ a ibarey kambe ra, da ngey kaŋ goono g'a fundo ceeci yaŋ kambe ra, sanda mate kaŋ cine ay na Yahuda bonkoono Zedeciya daŋ nga ibara Babila bonkoono Nebukadnezzar kambe ra, nga kaŋ n'a fundo ceeci.