¹Sõna, mis prohvet Jeremija rääkis Baarukile, Neerija pojale, kui see kirjutas raamatusse neid sõnu Jeremija suust Juuda kuninga Joojakimi, Joosija poja neljandal aastal; ta ütles:

¹ Sanno kaŋ annabi Irimiya ci Baruk Neriya izo se neeya, waato kaŋ a na Irimiya me sanney din hantum tira ra Yahuda bonkoono Yehoyacim Yosiya izo koytara jiiri taacanta ra. A ne:

²'Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal, sinu kohta, Baaruk:

² Ya nin Baruk, yaa no Rabbi, Israyla Irikoyo ci ni se:

³Sa ütled: 'Häda mulle! Sest Issand lisab mu valule piina! Ma olen väsinud ohkamisest, ma ei leia hingamist!'

³ Ni ne: «Kaari ay sohõ kay! Zama Rabbi na bine saray tonton ay dooro gaa. Ay farga d'ay durayyaŋo, ay si ga du fulanzamay fo mo.»

⁴Ütle siis temale nõnda: Nõnda ütleb Issand: Vaata, mis ma olen ehitanud, selle ma kisun maha, ja mis ma olen istutanud, selle ma kitkun välja - ja nimelt kogu maa!

⁴ Yaawo no ni ga ne a se: Yaa no Rabbi ci: Guna, haŋ kaŋ ay cina, ay goono g'a zeeri. Haŋ kaŋ ay tilam mo, ay goono g'a dagu, baa ay laabo kulu.

⁵Ja sina nõuad enesele suuri asju! Ära nõua! Sest vaata, ma toon õnnetuse kõigile, ütleb Issand. Ometi ma jätan sulle osaks su elu kõigis paigus, kuhu sa lähed.'

⁵ Ni binde, ni goono ga hari beeriyaŋ ceeci ni boŋ se, wala? Ma si ceeci, zama a go, ay ga laala candi ka kande fundikooney kulu boŋ. Yaadin no Rabbi ci. Amma ay ga ni no ni fundo a ma ciya ni se arzaka nangey kulu kaŋ ni ga koy.