1Moabi kohta: Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: 'Häda Nebole, sest ta hävitatakse! Häbisse jääb, vallutatakse Kirjataim, häbisse jääb ja purustatakse pelgupaik!
1 Mowab sanno neeya: Yaa no Rabbi Kundeykoyo, Israyla Irikoyo ci: Kaari Nebo! zama a ga halaci. Ciriyat-Ayim ga haaw, i g'a ŋwa mo, Haawi ga wongu fu gaabikoono din di, I g'a bagu-bagu kala ganda.
2Moabi kuulsus kaob, Hesbonis kavatsetakse kurja tema vastu: 'Mingem ja hävitagem ta rahvaste hulgast!' Ka sina, Madmen, hukkud - su kannul käib mõõk!
2 Borey si ye ka Mowab sifa koyne. Hesbon ra no i na laala me-hawyaŋ te a boŋ. I ne: «Wa kaa iri m'a dumitara tuusu ka kaa.» Ni mo, ya Madmena, i ga ni dangandi muk! Takuba ga ni ce kondo ŋwa!
3Kuule! Hooronaimist kostab kisa: 'Hävitus ja suur kokkuvarisemine!'
3 Kaatiyaŋ jinde fo ga fun Horonayim, Wongu kuyaŋ da halaciyaŋ bambata no.
4'Moab on purustatud!' kostab ta lapsukeste kisa.
4 I ga Mowab ceeri, i g'a zankey daŋ i ma baray.
5Jah, mööda Luuhiti tõusuteed minnakse nuttes üles, jah, Hooronaimi nõlvakult kostab hädakisa hävingu pärast:
5 Zama i ga kaaru Luhit zijanta, I ga soobay ka hẽeni korno te, Zama Horonayim zullanta ibarey ga maa halaciyaŋ hẽeni.
6'Põgenege, päästke oma elu ja olge nagu kadakas kõrbes!'
6 Wa zuru k'araŋ fundey faaba, Wa ciya sanda saajo ra dudube.
7Sellepärast et sa loodad oma tegude ja varanduste peale, vallutatakse ka sind. Ja Kemos läheb vangi üheskoos oma preestrite ja vürstidega.
7 Zama za kaŋ ni de ni goyey da ni arzaka gaa, Ni mo, i ga ni di. Kemos ga koy tamtaray ra, Nga nda nga alfagey d'a mayraykoyey.
8Hävitaja tuleb iga linna kallale ja ükski linn ei pääse; org hukkub ja tasandik rikutakse, nagu Issand on ütelnud.
8 Halaciko ga kaa gallu kulu gaa, Gallu si no kaŋ ga du ka yana. Gooro ga halaci, tudey boŋ batamey mo ga halaci. Yaadin no Rabbi ci.
9Andke Moabile tiivad, ta lennaku ära! Ta linnad muutuvad õudseks, keegi ei ela neis.
9 I ma Mowab no fatayaŋ zama a ma tun ka deesi ka yana, Zama a galley ga ciya saaji fimbi kaŋ sinda goroko.
10Neetud olgu, kes Issanda tööd teeb loiult, ja neetud olgu, kes hoiab oma mõõga verest eemal!
10 Laalante no boro kulu kaŋ na Rabbi goyo din te da forgay. Laalante no nga mo kaŋ na nga takuba ganji kuro din.
11Moab on olnud muretu oma noorusest alates ja on vaikselt seisnud oma pärmi peal; teda ei ole kallatud astjast astjasse ega ole ta pidanud minema vangi; seepärast on talle jäänud alles ta maitse ja ta lõhn ei ole muutunud.
11 Mowab goro da laakal kanay za nga zankatara gaa. Sanda duvan* kaŋ go ga kani, Yaadin cine no a goro nd'a. A mana di i m'a bare ka kaa foobu fo ra ka ye foobu fo ra, A mana dira ka koy tamtaray baa ce fo. Woodin se no a kaaniyo mana fay d'a, A haw kaana mo mana barmay.
12Seepärast, vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma läkitan tema kallale veinilaskjad, kes teda kallutavad; need tühjendavad tema astjad ja purustavad tema kruusid.
12 Yaa no Rabbi ci: A go binde, jirbiyaŋ goono ga kaa, Kaŋ ay ga soogukoyaŋ donton a gaa. I g'a siirandi mo, a ma mun, I m'a foobey kaa koonu k'i bagu-bagu mo.
13Siis Moab tunneb häbi Kemose pärast, nagu Iisraeli sugu tundis häbi Peeteli pärast, kelle peale nad lootsid.
13 Mowab ga haaw Kemos sabbay se, Sanda mate kaŋ cine Israyla dumo Haaw i deyaŋ haro Betel sabbay se.
14Kuidas te võite öelda: 'Me oleme vägevad ja vaprad sõjamehed!'?
14 Mate araŋ ga te ka ne: «Iri ya wongaariyaŋ no, Gaabikooniyaŋ, wongu boroyaŋ?»
15Moab hävitatakse ja ta linnad tõusevad üles kui suits; ta valitud noored mehed laskuvad tapetavaiks, ütleb kuningas, kelle nimi on vägede Issand.
15 I na Mowab ku! Ibarey kaaru ka furo a galley ra. A wane arwasu suubanantey mo zulli ka koy wiyaŋ do, Yaa no Koy Beero ci, Nga kaŋ Rabbi Kundeykoyo no ga ti a maa.
16Moabi hukatus ligineb ja tema õnnetus tõttab väga.
16 Mowab taabi kaayaŋo maan, A masiiba mo goono ga waasu ka kaa.
17Tundke temale kaasa, kõik ta naabrid ja kõik, kes tunnete tema nime, öelge: 'Kuidas küll on murtud tugev kepp, see tore sau!'
17 Araŋ kulu kaŋ yaŋ goono g'a windi, Kaŋ yaŋ g'a maa bay mo, Kal araŋ ma soobay ka bu baray te a se, Araŋ ma ne: «Wa guna mate kaŋ cine koytaray sarjilla gaabikoono wo ceeri nd'a, goobu hanna din!»
18Astu alla oma auhiilgusest ja istu janus, elanik, Diiboni tütar! Sest Moabi hävitaja tuleb su kallale, hävitama su kindlustatud linnu.
18 Ya nin, ize wayo kaŋ goono ga goro Dibon ra, Ma zumbu ka fun ni darza ra. Ma goro jaw maayaŋ laabu ra, Zama nga kaŋ na Mowab ku din go kaa ni gaa. A na ni wongu fuwey halaci.
19Seisa tee ääres ja vaata, Aroeri elanik! Küsi põgenikelt ja pääsenuilt: 'Mis on juhtunud?'
19 Ya nin Arower gorokwa, Ma kay fondo me gaa, ma mo daaru ka guna. Ma zuruko da waybora kaŋ go ga yana mo hã ka ne: «Ifo no ka te?»
20Moab on jäänud häbisse, sest ta on purustatud. Hüüdke ja karjuge, andke teada Arnoni ääres, et Moab on hävitatud.
20 I na Mowab haawandi, zama i n'a bagu-bagu kala ganda. Wa kuuwa ka baray! Wa baaro dede Arnon me gaa ka ne i na Mowab leemun.
21Ja kohus tuleb tasasele maale, Holonile, Jahsale, Meefatile,
21 Ciiti kaŋ batama laabo boŋ, Holon da Yahaz da Mefaat boŋ,
22Diibonile, Nebole, Beet-Diblataimile,
22 Da Dibon da Nebo da Bayt-Diblatayim boŋ,
23Kirjataimile, Beet-Gaamulile, Beet-Meonile,
23 Da Ciriyat-Ayim da Bayt-Gamul da Bayt-Meyon boŋ,
24Kerijotile, Bosrale ja kõigile Moabimaa linnadele kaugel ja ligidal.
24 Da Kariyoti da Bozra da Mowab laabo galley kulu boŋ, Wo kaŋ ga mooru nda wo kaŋ ga maan nooya.
25Moabi sarv raiutakse maha ja tema käsivars murtakse, ütleb Issand.
25 I na Mowab hillo pati ka kaa, a kamba mo ceeri. Yaadin no Rabbi ci.
26Jootke ta purju, sest ta on suurustanud Issanda vastu, et Moab vehiks kätega oma okse juures ja et temagi saaks naeruks!
26 W'a haŋandi baji hal a ma bugu, Zama a fooma Rabbi gaa. Woodin se no Mowab ga bimbilko nga yeero ra, A ga ciya donda-caray hari.
27Eks ole Iisrael olnud sulle naeruks? Või tabati ta varaste hulgast, et sa vangutad pead iga kord, kui sa temast räägid?
27 Day waato, manti Israyla wo donda-caray hari no ni se bo? I n'a gar zayey ra ce fo no, wala? Kaŋ se waati kaŋ ni g'a ciine te kulu, Ni ga sar ka zimbi farhã sabbay se.
28Jätke linnad ja elage kaljudes, Moabi elanikud, olge nagu tuvi, kes pesitseb koopasuus!
28 Ya araŋ Mowab ra gorokoy, Kal araŋ ma fay da galley ka goro tondi guusu yaŋ ra. Wa ciya sanda koloŋay kaŋ goono ga nga fito te guusu me jabu gaa.
29Me oleme kuulnud Moabi kõrkusest - ta on väga ülbe, tema uhkusest, hooplemisest ja upsakusest ning tema südame suurelisusest.
29 Iri maa Mowab boŋbeera baaru, Boŋbeeraykoy no gumo. A niine jarawo, d'a boŋbeera, D'a fundi beera, d'a bina ra donda-cara,
30Mina tunnen, ütleb Issand, tema jultumust ja valejutte - nad on teinud valesti.
30 Ay n'i kulu bay. Yaadin no Rabbi ci: Amma a futa ya hari yaamo no, A fooma mo, taari wane no.
31Seetõttu ulun ma Moabi pärast, kisendan kogu Moabi pärast, kurdan Kiir-Heresi inimeste pärast.
31 Woodin se no ay ga baray Mowab se, Oho, ay ga hẽeni korno te Mowab kulu se, I ga duray Cir-Heres borey se.
32Rohkem kui on nuttu Jaaseri pärast, nutan ma sinu pärast, Sibma viinapuu. Su lokkavad kasvud tungisid üle mere, ulatusid Jaaseri mereni. Su suvivilja ja viinamarjalõikuse kallale sööstab hävitaja.
32 Ya Sibma reyzin* tiksa, ay ga hẽ ni se da hẽeni kaŋ ga bisa Yazer wano korni. Ni kambe mariyey to hala teeko daaranta, Hala Yazer teeko gaa. Sohõ hasarawkwa kaa ka kaŋ ni fari nafa da ni reyzin kalo nafa boŋ.
33Rõõm ja ilutsemine võetakse viljapuuaiast ja Moabimaalt. Ma lõpetan veini surutõrrest, enam ei tallata seda rõõmuhüüetega, rõõmuhüüd ei olegi enam rõõmuhüüd.
33 I na farhã da bine kaani hibandi ka kaa faro kaŋ gonda nafa ra da Mowab laabo ra mo. Ay naŋ reyzin hari mo ma ban nga kankamyaŋo do. Borey kaŋ g'a taamu nda kosongu mana cindi koyne, Kosongo kaŋ ga bara, manti farhã wane no.
34Hädahüüded on Hesbonist kuni Elaaleni ja Jahaseni, nad annavad kuulda oma häält Soarist kuni Hooronaimini ja Eglat-Selisijani, sest ka Nimrimi veed muutuvad kõrbeks.
34 Za Hesbon gaa ka koy Eleyale kal a ma koy to Yahaz, Za Zowar gaa ka koy Horonayim ka koy to Eglat-Selisiya gaa mo, I goono ga hẽ, i na ngey jinde sambu mo. Zama baa Nimrim haro ga sundu.
35Ja ma lõpetan Moabist selle, ütleb Issand, kes ohverdab künkal ja suitsutab oma jumalatele.
35 Koyne, ay ga naŋ sududuyaŋ nangey ra sargay nooko ma ban Mowab ra, Hala nd'a de-koyey se dugu tonko. Yaadin no Rabbi ci.
36Seetõttu kaebleb mu süda Moabi pärast otsekui vilepill; ja mu süda kaebleb Kiir-Heresi inimeste pärast otsekui vilepill, et nende kogutud vara on hävinud.
36 Woodin se no ay bina goono ga hẽ Mowab se danga seese cine, Ay bina goono ga hẽ danga seese cine Cir-Heres borey mo se, Zama arzaka kaŋ i margu kulu halaci.
37Tõesti, kõik pead on siis paljad ja kõik habemed aetud, kõigil kätel on sisselõiked ja kõigil niudeil kotiriie.
37 Boro kulu boŋo go tali, i na kaabe kulu hõse, Boro kulu kambe kortu-kortu, Bufu zaara go boro kulu cante gaa mo.
38Kõigil Moabi katuseil ja tänavail on üldine leinakaebus, sest ma purustan Moabi otsekui kõlbmatu astja, mis kellelegi ei meeldi, ütleb Issand.
38 I goono ga bu baray te Mowab jidan bisey kulu boŋ, D'a kwaara fondey kulu ra, Zama ay na Mowab bagu sanda kusu kaŋ boro kulu si maa a kaani cine. Yaadin no Rabbi ci.
39Kuidas ta küll on purustatud! Ulguge! Kuidas küll on Moab häbiga pööranud selja! Moab saab naeruks ja hirmutuseks kõigile oma naabritele.
39 Guna mate kaŋ cine a bagu-bagu nd'a! Wa kaati ka ne: «Kaari!» Mowab na banda bare, haawi n'a di! Yaadin cine no Mowab ga goro ka ciya donda-caray hari da humburkumay hari a windanta waney kulu se.
40Sest nõnda ütleb Issand: Vaata, ta lendab nagu kotkas ja laotab oma tiibu Moabi kohal.
40 Zama yaa no Rabbi ci: A go, sanda zeeban cine no ibara ga tun ka deesi ka nga fatey daaru Mowab boŋ.
41Linnad vallutatakse ja kindlused saadakse kätte: sel päeval on Moabi kangelaste süda otsekui lapsevaevas oleva naise süda.
41 I ga galley ŋwa, i ga wongu fuwey di, Han din hane Mowab gaabikooney biney ga ciya sanda wayboro kaŋ goono ga hay-zaŋay bine cine.
42Ja Moab hävitatakse rahvaste seast, sest ta on suurustanud Issanda vastu.
42 I ga Mowab halaci hal a ma to naŋ kaŋ a si ye ka ciya ndunnya dumi koyne, Zama a na nga boŋ beerandi ka gaaba nda Rabbi.
43Pelg, püügiauk ja püüdepael on su ees, Moabi elanik, ütleb Issand.
43 Ya nin kaŋ goono ga goro Mowab ra, Joote nda guusu nda korfo hirrimi go kaa ni gaa. Yaadin no Rabbi ci.
44Kes siis põgeneb pelju eest, langeb püügiauku; ja kes tuleb välja püügiaugust, selle püüab püüdepael; sest ma toon temale, Moabile, nende karistusaasta, ütleb Issand.
44 Boro kaŋ ga zuru joote se, A koy ga kaŋ guuso ra. Boro kaŋ du ka nga boŋ kaa guuso ra, I g'a koy di da korfo hirrimo. Zama ay ga Mowab banayaŋ jiiro candi ka kande a gaa. Yaadin no Rabbi ci.
45Hesboni varjus seisavad põgenikud jõuetult; sest Hesbonist lähtub tuli ja Siihoni keskelt leek: see põletab Moabi oimud ja lärmajate pealae.
45 Borey kaŋ zuru din, I go ga kay Hesbon biyo cire, gaabi si. Zama danji ga fun Hesbon ra, Danji beele mo ga fatta Sihon bindo ra ka Mowab hanga dundo da kusuumantey boŋ bindey ŋwa.
46Häda sulle, Moab! Kaduma peab Kemose rahvas, sest su pojad võetakse vangi ja su tütred peavad olema vangis!
46 Kaari nin, ya Mowab! Kemos jama halaci parkatak! Zama i na ni ize arey da ni ize wayey di ka kond'ey ka daŋ tamtaray.
47Aga viimseil päevil ma pööran Moabi vangipõlve, ütleb Issand.' Niipalju kohtust Moabi üle.
47 Kulu nda yaadin, jirbey bananta ra ay ga ye ka kande Mowab koyne ka fun d'a nga tamtara ra. Yaadin no Rabbi ci. Mowab ciito me nooya.