¹Ammonlaste kohta: Nõnda ütleb Issand: 'Kas Iisraelil ei ole poegi või ei ole tal pärijat? Miks Milkom on pärinud Gaadi ja ta rahvas on asunud selle linnadesse?

¹ Amon izey sanno neeya: Yaa no Rabbi ci: Mate no? Israyla sinda ize aruyaŋ no? Wala a sinda tubuko no? Man gaa sabaabo kaŋ naŋ Malkam na Gad tubu, Hal a borey goono ga goro Gad galley ra?

²Seepärast, vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma toon kuuldavale sõjahüüu ammonlaste Rabba vastu: see muutub hüljatud rusuhunnikuks ja selle tütarlinnad põlevad tules. Siis pärib Iisrael oma pärijad, ütleb Issand.

² Yaa no Rabbi ci: Woodin se binde, A go, jirbiyaŋ goono ga kaa, Kaŋ ay ga naŋ i ma maa wongu kaatiyaŋ Rabba, Amon izey kwaara boŋ. A ga ciya kurmu gusam, i g'a kawyey mo ton da danji. Waato din gaa no Israyla ga borey kaŋ n'a gaaray ka kaa nga tubo ra din gaaray. Yaadin no Rabbi ci.

³Ulu, Hesbon, sest Ai hävitatakse! Kisendage, Rabba tütred, rõivastage end kotiriidesse! Tehke leinakaebust ja uidake müüridel, sest Milkom läheb vangi koos oma preestrite ja vürstidega!

³ Ya nin Hesbon, ma kuuwa, Zama Ayi halaci wongu ra! Ya araŋ Rabba kawyey, Wa hẽ ka guddama nda bufu zaara! Wa bu baray te! Wa zuru ka koy-da-ye te birney ra. Zama Malkam ga koy tamtaray, nga nda nga alfagey d'a mayraykoyey mo care banda.

⁴Miks sa kiitled orgudest, et su org voolab üle, sa taganenud tütar, lootes oma varanduste peale: 'Kes tuleb mulle kallale?'

⁴ Ya nin ize wayo kaŋ ye banda, Ifo se no ni goono ga fooma nda gooro batamey, Ni gooro kaŋ gonda hari zuru? Ni de ni arzaka gaa ka ne: «May no ga kaa ay gaa?»

⁵Vaata, ma toon sulle hirmu kõigilt su naabreilt, ütleb Issand, vägede Issand, ja teid pillutatakse laiali, igaüks omale poole, ja keegi ei kogu põgenikke.

⁵ A go, ay ga joote candi ka kande ni gaa, Yaa no Rabbi Kundeykoyo ci, Kaŋ ga fun ni windanta waney kulu do. I g'araŋ gaaray, boro fo kulu nga jine. Boro kulu si no mo kaŋ ga zurantey margu.

⁶Aga pärast seda pööran ma ammonlaste vangipõlve, ütleb Issand.'

⁶ Amma kokor banda ay ga ye ka kande Amon izey ka fun d'ey ngey tamtara do. Yaadin no Rabbi ci.

⁷Edomi kohta: Nõnda ütleb vägede Issand: 'Kas ei ole enam tarkust Teemanis? Kas on mõistlikel kadunud nõu? Kas nende tarkus on saanud tühjaks?

⁷ Edom sanno neeya: Yaa no Rabbi Kundeykoyo ci: Laakal mana cindi Teman ra no? Saaware hanno halaci carmaykomey do no, wala? Wala i laakalo daray no?

⁸Põgenege, pöörduge, pugege sügavale peitu, Dedani elanikud! Sest ma toon Eesavile õnnetuse, tema karistusaja.

⁸ Ya araŋ Dedan ra gorokoy, Wa zuru! Wa zuru! W'araŋ goray te yongo guusey ra, Zama ay ga Isuwa masiiba candi ka kande a boŋ waati kaŋ ay g'a bana.

⁹Kui sulle tulevad viinamarjakorjajad, ei jäta nad järelnoppimiseks midagi järele. Kui öösel tulevad vargad, varastavad nad just nõndapalju, kui nad tahavad.

⁹ Da reyzin* kosukoy kaa ni gaa, Manti i ga koobuyaŋ wane cindi ni se? Da zayyaŋ kaa cin, I ga sambu haŋ kaŋ wasa i se day no.

¹⁰Jah, mina ise paljastan Eesavi, avastan tema peidupaigad ja ta ei saa ennast peita. Hävitatakse tema sugu ja ta vennad ja naabrid - ja teda ei ole enam.

¹⁰ Amma ay wo, ay ga Isuwa kaa koonu. Ay g'a tuguyaŋ nangey feeri-feeri. A si du ka nga boŋ tugu mo. A banda, d'a nya-izey, D'a gorokasiney, ay g'i halaci. Ngey bumbey si ye ka bara.

¹¹Jäta oma vaeslapsed minu elatada ja su lesknaised lootku minu peale!

¹¹ Ma ni alatuumey naŋ ni banda, Ay mo g'i fundey haggoy. Ni wayborey kaŋ yaŋ kurnyey bu mo ma de ay gaa.

¹²Sest nõnda ütleb Issand: Vaata, ka need, kelle kohus ei olekski juua seda karikat, peavad jooma, ja sina peaksid jääma karistuseta? Sina ei jää karistuseta, vaid sa pead tõesti jooma!

¹² Zama yaa no Rabbi ci: A go, ngey kaŋ mana hima ka gaasiya haŋ, ngey day no g'a haŋ. E! Ni binde, i ga ni hanandi no, wala? I si ni hanandi bo, amma sikka si ciiti ga ni di!

¹³Sest ma olen vandunud iseenesele, ütleb Issand, et Bosra saab hirmutuseks, teotuseks, kõleduseks ja needuseks, ja kõik ta tütarlinnad muutuvad igavesti varemeiks.

¹³ Yaa no Rabbi ci: Zama ay ze d'ay boŋ, Bozra ga ciya humburandiyaŋ hari, da taali dakeyaŋ hari, da kurmu, da laaliyaŋ hari mo. A galley kulu mo ga ciya kurmuyaŋ hal abada.

¹⁴Ma olen Issandalt kuulnud sõnumit, et käskjalg on läkitatud rahvaste juurde: 'Kogunege ja tulge temale kallale ning hakake sõdima!'

¹⁴ Ay maa baaru kaŋ fun Rabbi do, A na diya donton a ma koy dumi cindey ra ka ne: «Wa margu! Wa tun Edom gaa da wongu! Wa tun ka wongu marga soola!»

¹⁵Sest vaata, ma teen su pisikeseks rahvaste keskel, põlatuks inimeste seas.

¹⁵ Zama a go, ay ga ni zabu dumi cindey ra, Ay ga ni ciya donda-caray hari Adam-izey game ra mo.

¹⁶Sind on petnud su kardetavus, su südame ülbus, kes elad kaljulõhedes, valitsed kõrgeid künkaid. Kuigi sa pesitseksid kõrgel nagu kotkas, tooksin ma su sealt alla, ütleb Issand.

¹⁶ Ya nin kaŋ goono ga goro tondi kortimey ra, Nin kaŋ go tudu boŋ da goray, Ni humburandiyaŋo sanni, Da ni bina ra boŋbeera no ka ni fafagu. Baa kaŋ ni na ni fito te beene-beene sanda zeeban cine, Ay ga ni zumandi ka kaa noodin. Yaadin no Rabbi ci.

¹⁷Ja Edom muutub jubeduseks: igaüks, kes läheb sealt mööda, kohkub ja mõnitab teda kõigi tema nuhtluste pärast.

¹⁷ Hala Edom bumbo ciya humburandiyaŋ hari, Boro kaŋ bisa a gaa kulu ga dambara, I ma cuusu, i go ga di a balaawey kulu.

¹⁸Otsekui Soodoma ja Gomorra ja nende naabrite segipaiskamise järel, ütleb Issand, nõnda ei ela seal keegi ega asugi sinna inimlaps.

¹⁸ Sanda Saduma da Gomorata da galley kaŋ go i windanta alandaaba cine, Boro si no kaŋ ga goro noodin, Adam-ize kulu si no kaŋ ga te a ra jirbiyaŋ. Yaadin no Rabbi ci.

¹⁹Vaata, otsekui lõvi kargab Jordani padrikust lokkavale karjamaale, nõnda ajan ma tema sealt äkitselt ära, ja selle, kes on valitud, panen ma sinna valitsejaks. Sest kes on minu sarnane? Ja kes võib mind kutsuda kohtusse? Ja kes on karjane, kes võiks seista minu vastu?

¹⁹ A go, boro fo ga kaaru sanda muusu beeri kaŋ tun Urdun* tuuri zugey ra cine. A ga wongu nda gaabikoono nangora. Amma ay g'a gartandi a ma zuru k'a naŋ, porot folloŋ! May no suubananta kaŋ ay ga kayandi a boŋ? Zama man boro kaŋ in d'a ga saba, May mo no ga han kosu ay se? Wala man gaa alman hawjiyo kaŋ ga hin ka kay ay jine?

²⁰Seepärast kuulge Issanda nõu, mida ta on pidanud Edomi vastu, ja tema mõtteid, mida ta on mõlgutanud Teemani elanike vastu: tõesti, kõige pisemgi lammas veetakse ära; tõesti, nende karjamaa jääb tühjaks nende eneste pärast.

²⁰ Kal araŋ ma maa Rabbi saawara fa, Kaŋ a waadu Edom boŋ, Da miila kaŋ a anniya Teman gorokoy boŋ, ngey neeya: Daahir i ga kurey ra alman ize kayna-kayney kurru ka kond'ey. Daahir mo Rabbi g'i nangoray ciya kurmu i sabbay se.

²¹Nende langemise mürinast väriseb maa, hädakisa kaja kostab Kõrkjamereni.

²¹ Laabo ga zinji waati kaŋ a ga maa i kaŋyaŋo yooja. I ga kaatiyaŋ beeri te, A yooja ga koy hala Teeku Cira gaa.

²²Vaata, ta tõuseb üles ja lendab nagu kotkas ja laotab oma tiibu Bosra kohal; ja sel päeval on Edomi kangelaste süda otsekui lapsevaevas oleval naisel.'

²² A go, ibara ga kaaru ka deesi sanda zeeban cine, A ma nga fatey daaru Bozra boŋ. Han din hane binde Edom wongaarey kulu biney ga ciya sanda wayboro kaŋ goono ga hay-zaŋay bine cine.

²³Damaskuse kohta: 'Häbisse jäävad Hamat ja Arpad, sest nad kuulevad halba sõnumit; nad voogavad nagu rahutu meri, mis ei jää vaikseks.

²³ Damaskos sanno neeya: I na Hamat da Arpad haawandi, zama i maa baaru laalo, I bine-gaabo yay mo. Laakal tunay go teeko me gaa, a si du ka fulanzam.

²⁴Damaskus muutub araks, pöördub põgenema, teda haarab hirm; teda valdab ahastus ja valu nagu sünnitajat.

²⁴ Damaskos ciya londibuuno, a bare nga ma zuru se. Gaaham jijiriyaŋ n'a di, Taabi nda zaŋay no kaŋ ga hima wayboro hay-zaŋay dooro cine.

²⁵Kuidas küll on maha jäetud see ülistatud linn, mu rõõmulinn!

²⁵ Guna mate kaŋ gallo kaŋ i ga sifa, kaŋ ga ti ay farhã haro say d'a!

²⁶Jah, tema turgudel langevad ta noored mehed ja sel päeval hukkuvad kõik sõjamehed, ütleb vägede Issand.

²⁶ Woodin se no a arwasey ga halaci a kwaara fondey ra. A wongaarey kulu mo ga dangay han din hane. Yaadin no Rabbi Kundeykoyo ci.

²⁷Ja ma süütan Damaskuse müüridesse tule, et see põletaks Ben-Hadadi paleed.'

²⁷ Ay ga danji daŋ Damaskos birni cinaro gaa kaŋ ga Ben-Hadad faadey ŋwa.

²⁸Keedari ja Haasori kuningriikide kohta, mis Paabeli kuningas Nebukadnetsar vallutab: Nõnda ütleb Issand: 'Tõuske, minge kallale Keedarile ja hävitage idamaalased!

²⁸ Kedar da Hazor mayrayey kaŋ yaŋ Babila bonkoono Nebukadnezzar ŋwa, i sanney neeya: Yaa no Rabbi ci: Wa tun ka ziji ka koy Kedar! Araŋ ma wayna funay haray izey ku wongu ra.

²⁹Nende telgid ja karjad võetakse ära, nende telgivaibad ja kõik nende riistad; neilt viiakse nende kaamelid ja neile hüütakse: 'Hirm on igal pool!'

²⁹ Babila wongu marga g'i kuuru fuwey d'i alman kurey kom. I bankaaray d'i jinayey d'i yoy, I g'i kulu sambu ngey boŋ se. I ga kaati i gaa ka ne: «Humburkumay go kuray kulu gaa!»

³⁰Põgenege, rännake kaugele, pugege sügavale, Haasori elanikud! ütleb Issand. Sest Paabeli kuningas Nebukadnetsar on pidanud nõu teie vastu ja on mõlgutanud mõtteid.

³⁰ Ya araŋ Hazor gorokoy, wa zuru ka yana k'araŋ gora te nangu guusey ra! Yaadin no Rabbi ci. Zama Babila bonkoono Nebukadnezzar na saaware te araŋ boŋ. A na me-hawyaŋ dabari te araŋ boŋ mo.

³¹Tõuske, minge kallale muretule rahvale, kes elab julgesti, ütleb Issand; tal ei ole uksi ega riive, ta elab üksinda.

³¹ A ne: «Wa tun ka ziji ka kond'i gaa wongu, Ndunnya dumi nooya kaŋ goono ga goro laakal kanay ra, fitina si.» Yaadin no Rabbi ci. A birney sinda me daabirji, Karangale si no, i go ngey hinne nda goray.

³²Nende kaamelid jäävad riisutavaiks ja nende veiste hulk võitjate saagiks; ma pillutan need pöetudoimulised kõigi tuulte poole ja toon neile igast küljest õnnetuse, ütleb Issand.

³² I yoy ga ciya araŋ se wongu arzaka, I haw kurey kulu wongu kuyaŋ hariyaŋ no. Ay g'i say-say mo haw faaru kulu ra, Ngey kaŋ ga ngey kar-kambey hõse. Ay g'i masiiba candi ka kande i boŋ, A ma fun kuray kulu gaa. Yaadin no Rabbi ci.

³³Ja Haasor jääb ðaakalite pesapaigaks, igavesti laastatuks. Keegi ei ela seal ega asugi sinna inimlaps.'

³³ Hazor ga ciya zoŋo nangoray, kurmu no hal abada, Boro kulu si goro a ra, Adam-ize kulu si no mo kaŋ ga te jirbiyaŋ a ra.

³⁴Issanda sõna, mis tuli prohvet Jeremijale Eelami kohta Juuda kuninga Sidkija valitsemise alguses; ta ütles:

³⁴ Rabbi sanno neeya kaŋ kaa annabi Irimiya do Elam boŋ, Yahuda bonkoono Zedeciya mayra sintinyaŋ waate. A ne:

³⁵'Nõnda ütleb vägede Issand: Vaata, ma murran Eelami ammu, nende peamise jõu.

³⁵ Yaa no Rabbi Kundeykoyo ci: Guna, ay ga Elam birawo ceeri, kaŋ ga ti i gaabo fuuma.

³⁶Ma toon Eelami vastu neli tuult neljast taevakaarest; ja ma hajutan nad kõigi nende tuulte kätte ega ole rahvast, kelle juurde ei tule Eelami hajutatud.

³⁶ Ay ga haw kange taaca candi i ma fun looko taaca ra, ka kand'ey Elam boŋ. Ay m'i say-say i ma koy hawey din kulu do haray. Ndunnya dumi si no kaŋ Elam wane say-sayantey si koy i do.

³⁷Ma hirmutan eelamlasi nende vaenlaste ees, nende hinge püüdjate ees ja toon neile õnnetuse - oma tulise viha, ütleb Issand; ja ma läkitan mõõga neile järele, kuni olen teinud neile lõpu.

³⁷ Ay ga naŋ Elam jama ma mumuru ngey ibarey jine, Da borey kaŋ goono g'i fundey ceeci yaŋ jine mo. Ay ga masiiba candi ka kande i boŋ, Ay futay korna nooya. Yaadin no Rabbi ci. Ay ga naŋ takuba m'i gana mo hal ay n'i ŋwa ka ban.

³⁸Ja ma asetan oma aujärje Eelamisse ning hävitan sealt kuninga ja vürstid, ütleb Issand.

³⁸ Ay g'ay koytaray karga sinji mo Elam ra. A ra ay ga bonkooni nda mayraykoyey halaci mo. Yaadin no Rabbi ci.

³⁹Aga viimseil päevil ma pööran Eelami vangipõlve, ütleb Issand.'

³⁹ Amma jirbi banantey ra ay ga ye ka kande Elam ka fun d'a tamtaray. Yaadin no Rabbi ci.