¹Sidkija oli kuningaks saades kakskümmend üks aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas üksteist aastat; ta ema nimi oli Hamutal, Jeremija tütar Libnast.

¹ Zedeciya gonda jiiri waranka cindi fo waato kaŋ a te bonkooni, a may mo jiiri way cindi fo Urusalima ra. A nya maa ga ti Hamutal, Irimiya Libna boro ize way no.

²Ta tegi kurja Issanda silmis, just nagu Joojakim oli teinud.

² A na goy laalo te Rabbi diyaŋ gaa, kaŋ ga saba nda haŋ kaŋ Yehoyacim te.

³Jah, mis sündis Jeruusalemmas ja Juudas, põhjustas Issanda viha, kuni ta heitis need ära oma palge eest.

³ Zama Rabbi futa _kaŋ a te|_ Urusalima da Yahuda ra sabbay se no Zedeciya murte Babila bonkoono gaa, hala Rabbi n'i furu k'i ganandi ka kaa nga jine.

⁴Sidkija hakkas mässama Paabeli kuninga vastu. Ja tema valitsemise üheksandal aastal, kümnenda kuu kümnendal päeval, tuli Paabeli kuningas Nebukadnetsar, tema ja kogu ta sõjavägi Jeruusalemma vastu ja lõi leeri üles selle alla; ja nad ehitasid selle ümber piiramisseadmed.

⁴ A ciya binde, a mayra jiiri yagganta, handu wayanta, hando jirbi waya hane, kala Nebukadnezzar Babila bonkoono kaa, nga nda nga wongu marga kulu, zama nga ma Urusalima wongu se. A na wongu sinji a se. A na wongu guyaŋ tulluwa k'a windi nda woodin yaŋ.

⁵Ja linna piirati kuni kuningas Sidkija üheteistkümnenda aastani.

⁵ Yaadin cine no a na gallo windi nda wongu kal a to bonkoono Zedeciya koytara jiiri way cindi fa gaa.

⁶Neljanda kuu üheksandal päeval võttis nälg linnas võimust ja maa rahval ei olnud leiba.

⁶ Handu taacanta ra, hando jirbi yagganta, hara kankam gallo ra, hal i jaŋ haŋ kaŋ laab'izey ga ŋwa.

⁷Siis murti linna sisse; aga kõik sõjamehed põgenesid ja läksid öösel linnast välja läbi kuninga rohuaia juures oleva müüridevahelise värava, kuigi kaldealased olid ümber linna; ja nad läksid lagendiku poole.

⁷ Waato din gaa wongu na gallo birni cinaro fun. Soojey kulu binde soobay ka zuru ka fatta gallo ra cino ra, meyo kaŋ go cinari hinka game ra fonda gaa, wo kaŋ ga maan bonkoono kalo nooya. (Kaldancey binde go ga gallo windi nda wongu). I gana Gooru Beero fonda gaa haray.

⁸Aga kaldealaste sõjavägi ajas kuningat taga ja nad said Sidkija kätte Jeeriko lagendikel, kui kõik ta sõjavägi tema juurest oli laiali läinud.

⁸ Amma Kaldancey wongu marga na bonkoono gana ka Zedeciya to Yeriko batamey ra. A wongu marga jin ka say k'a naŋ.

⁹Ja nad võtsid kuninga kinni ning viisid ta Paabeli kuninga juurde Riblasse Hamatimaale, ja too mõistis kohut tema üle.

⁹ Babila soojey na bonkoono di. I ziji nd'a ka kond'a Babila bonkoono do Ribla ra, Hamat laabo ra. Noodin mo no a na ciiti dumbu a se.

¹⁰Ja Paabeli kuningas tappis Sidkija pojad tema silme ees, samuti tappis ta Riblas ka kõik Juuda vürstid.

¹⁰ Babila bonkoono na Zedeciya izey wi a jine, a na Yahuda mayraykoyey kulu mo wi noodin Ribla.

¹¹Aga Sidkija silmad tehti pimedaks ja ta aheldati vaskahelaisse; siis Paabeli kuningas viis ta Paabelisse ja pani vangikotta kuni ta surmapäevani.

¹¹ A na Zedeciya moy looti. Babila bonkoono n'a haw da guuru-say sisiriyaŋ ka kond'a Babila. Noodin a n'a daŋ kasu windo ra kal a buuyaŋo hane.

¹²Ja viienda kuu kümnendal päeval, see on kuningas Nebukadnetsari, Paabeli kuninga üheksateistkümnendal aastal, tuli Nebusaradan, ihukaitsepealik, kes oli Paabeli kuninga teenistuses, Jeruusalemma.

¹² I go no, handu guwanta, hando jirbi wayanta, kaŋ ga ti Babila bonkoono Nebukadnezzar koytara jiiri way cindi yagganta, kala batukoy jine bora Nebuzaradan, kaŋ ga goy Babila bonkoono se kaa Urusalima.

¹³Ja tema põletas ära Issanda koja ja kuningakoja ning kõik Jeruusalemma kojad; nimelt kõik suurnike kojad põletas ta tulega.

¹³ A na Rabbi windo da bonkoono windo ton. Urusalima windey kulu, hala nda boro beerey windey kulu, a n'i ton da danji.

¹⁴Ja kogu kaldealaste sõjavägi, kes oli koos ihukaitsepealikuga, kiskus maha kõik Jeruusalemma müürid ümberringi.

¹⁴ Kaldancey soojey kulu kaŋ go batukoy jine bora banda binde na Urusalima birni cinarey kulu kaŋ goono ga Urusalima windi din zeeri.

¹⁵Ja osa vaesemast rahvast ning rahva jäägi, kes olid jäänud linna, ja ülejooksikud, kes Paabeli kuninga poole olid üle jooksnud, ja käsitööliste jäägi viis ihukaitsepealik Nebusaradan vangi.

¹⁵ Waato din gaa batukoy jine bora Nebuzaradan na alfukaaru fooyaŋ ku, ka kond'ey ka daŋ tamtaray, ngey da boro jarey kaŋ cindi gallo ra, da borey kaŋ jin ka bare ka ye Babila bonkoono do haray, da kambe goy-teerey kaŋ cindi.

¹⁶Aga Nebusaradan, ihukaitsepealik, jättis maa vaesemast rahvast alles viinamägede harijaid ja teopäevade tegijaid.

¹⁶ Amma batukoy jine bora Nebuzaradan na alfukaaru fooyaŋ cindi noodin laabo ra, i ma ciya reyzin* kali hansekoyaŋ da alfariyaŋ.

¹⁷Vasksambad, mis kuulusid Issanda koja juurde, ja alused ning vaskmere, mis olid Issanda kojas, kaldealased purustasid ja viisid kogu nende vase Paabelisse.

¹⁷ Guuru-say muuley da guuru-say bango da taasa kanjekoyey kaŋ go Rabbi windo ra din, Kaldancey n'i bagu-bagu. I n'i guuru-sayey kulu sambu ka kond'ey Babila.

¹⁸Potid, labidad, tahikäärid, piserdusnõud, kausid ja kõik vaskriistad, millega peeti teenistust, võtsid nad ära.

¹⁸ Kusey, da fisi kuyaŋ harey, da haabuyaŋ harey, da taasey, da kawrey, da guuru-say jinayey kulu kaŋ yaŋ i ga saajaw goy te d'a, ngey mo i n'i kulu ku.

¹⁹Samuti võttis ihukaitsepealik ära liuad, sütepannid, piserdusnõud, potid, lambijalad, kausid ja peekrid, mis olid puhtast kullast ja puhtast hõbedast.

¹⁹ Gaasiyey, da kusey kaŋ ra i ga danji daŋ, da taasey, da hinayaŋ kusey, da fitilley, da kawrey, da cambey, hay kulu kaŋ ga ti wura wane da nzarfu wane, batukoy jine bora n'i sambu.

²⁰Mõlema samba, vaskmere ja kaheteistkümne vaskhärja, mis olid aluste all, mis kuningas Saalomon oli teinud Issanda koja jaoks - kõigi nende asjade vask oli vaagimatu.

²⁰ Muulu hinka da nyumayyaŋ bangu fo, da haw yaaru himandi way cindi hinka, guuru-say wane yaŋ kaŋ go bango cire, kaŋ yaŋ bonkoono Suleymanu te Rabbi windo se -- jinayey din kulu, boro kulu s'i guuru-sayo tiŋa bay.

²¹Mis puutub sammastesse, siis oli ühe samba kõrgus kaheksateist küünart, ja selle ümber ulatas kaheteistküünrane mõõdunöör; selle paksus oli neli sõrme, see oli seest õõnes.

²¹ Muuley sanni mo, i afo kulu kuuyaŋ kambe kar way cindi ahakku no, a windanta mo kambe kar way cindi hinka no. A wargayaŋo mo kambayze taaci wane cine no, a gonda funay.

²²Nupp selle peal oli vasest ja nupu kõrgus oli viis küünart; võrestik ja granaatõunad ümber nupu olid kõik vasest; ja samasugune oli teine sammas granaatõuntega.

²² Guuru-say tuk'ize mo go a boŋ. Tuk'ize fo kulu kuuyaŋ kambe kar gu no, da taaru, da garenad* yaŋ ga sasare ka windi tuk'ize fo kulu gaa, i kulu mo guuru-say yaŋ no. Muulu hinkanta mo gonda i dumi yaŋ, da garenadyaŋ.

²³Granaatõunu oli väljaspool üheksakümmend kuus; kõiki granaatõunu võrestikul ümberringi oli sada.

²³ Garenad wayga cindi iddu go a kambey gaa. Garenadey kulu, ngey boro zangu no ka bara taaro kaŋ goono g'a windi din gaa.

²⁴Ja ihukaitsepealik võttis Seraja, ülempreestri, ja Sefanja, temast järgmise preestri, ja kolm lävehoidjat,

²⁴ Batukoy jine bora binde na alfaga beero Seraya sambu, da alfaga hinkanta Zafaniya, da me batuko hinza.

²⁵ja võttis linnast ühe hoovkondlase, kes oli olnud sõjameeste käsutaja, ja seitse meest kuninga lähikonnast, kes leiti linnast, ja väepealiku kirjutaja, kes värbas maa rahvast sõjaväkke, ja kuuskümmend meest maa rahva hulgast, kes leiti linnast,

²⁵ Noodin gallo ra mo, a na faadance fo sambu kaŋ soojey kulu go a kambe ra, da boro iyye kaŋ ga saaware nda bonkoono kaŋ yaŋ a gar gallo ra, da wonkoyo tira hantumkwa, nga kaŋ ga laabo soojey hantum, da boro waydu koyne laabo borey ra, kaŋ yaŋ a gar gallo ra.

²⁶- need võttis Nebusaradan, ihukaitsepealik, ja viis Paabeli kuninga juurde Riblasse.

²⁶ Batukoy koyo Nebuzaradan binde kand'ey Babila bonkoono do Ribla ra.

²⁷Ja Paabeli kuningas lõi need maha ning surmas need Riblas Hamatimaal. Nõnda viidi Juuda vangi omaenese maalt.

²⁷ Babila bonkoono mo n'i kar k'i wi noodin Ribla, Hamat laabo ra. Yaadin cine no i na Yahuda ku d'a nga laabo ra ka kond'a tamtaray.

²⁸See on rahva arv, kelle Nebukadnetsar vangi viis: seitsmendal aastal kolm tuhat kakskümmend kolm juuti;

²⁸ Borey kaŋ Nebukadnezzar konda tamtaray neeya: A mayra jiiri iyyanta ra, Yahuda boro zambar hinza nda waranka cindi hinza no ka dira.

²⁹kaheksateistkümnendal Nebukadnetsari aastal kaheksasada kolmkümmend kaks hinge Jeruusalemmast;

²⁹ Nebukadnezzar mayra jiiri way cindi ahakkanta ra, a na boro zangu ahakku nda waranza cindi hinka ku Urusalima ka kond'ey ka daŋ tamtaray.

³⁰kahekümne kolmandal Nebukadnetsari aastal viis Nebusaradan, ihukaitsepealik, juute vangi seitsesada nelikümmend viis hinge; kõiki hingi oli neli tuhat kuussada.

³⁰ Nebukadnezzar mayra jiiri waranka cindi hinzanta ra batukoy jine bora Nebuzaradan na Yahudancey zangu iyye nda waytaaci cindi gu ku. Ngey mo, a kond'ey ka daŋ tamtaray. Borey talaato kulu me, boro zambar taaci nda zangu iddu no.

³¹Aga kolmekümne seitsmendal aastal pärast Juuda kuninga Joojakini vangiviimist, kaheteistkümnenda kuu kahekümne viiendal päeval, tõstis Paabeli kuningas Evil-Merodak, sel aastal kui ta sai kuningaks, Juuda kuninga Joojakini pea üles ja tõi tema vangikojast välja.

³¹ A ciya binde Yahuda bonkoono Yehoyacin jiiri waranza cindi iyyanta kaŋ a go tamtaray ra, handu way cindi hinkanta, hando jirbi waranka cindi guwanta hane, kala Babila bonkoono Ebil-Merodak mayra jiiri sintina ra, a na Yahuda bonkoono Yehoyacin beerandi k'a kaa kasu fuwo ra.

³²Ja ta kõneles temaga lahkesti ning andis temale istme ülemale nende kuningate istmeist, kes olid tema juures Paabelis.

³² A na gomni sanni te a se k'a no karga kaŋ gonda darza ka bisa bonkooni cindey kaŋ go nga banda din waney, noodin Babila ra.

³³Ja Joojakin vahetas oma vangiriided ning sõi alaliselt tema juures leiba kogu oma eluaja.

³³ A n'a kasu bankaarayey kaa a gaa k'i barmay a se. Yehoyacin soobay ka ŋwa mo Babila bonkoono banda duumi hal a fundo jirbey me.

³⁴Ja ta sai Paabeli kuningalt ülalpidamise, kindla ülalpidamise, mida ta vajas iga päev, niikaua kui ta elas.

³⁴ Babila bonkoono soobay k'a no hay kulu kaŋ a ga laami nd'a duumi. Zaari kulu i g'a no nga baa kala han kaŋ hane a bu, a fundo jirbey kulu ra.