1Mu hing on elust tüdinud, ma annan voli oma kaebusele, ma räägin oma hingekibeduses,
1 Ay farga, ay farga nd'ay fundo kulu. Ay g'ay kalima kaa taray kwaaray, Ya salaŋ ay bine sara ra mo.
2ma ütlen Jumalale: Ära mõista mind hukka! Anna mulle teada, miks sa mind kimbutad!
2 Ay ga ne Irikoy se: Ni ma s'ay zeeri! Amma ma cabe ay se haŋ kaŋ se no ni goono ga canda-canda nd'ay.
3Kas sinu meelest on hea, et sa rõhud mind, et sa põlgad oma kätetööd, aga valgustad õelate nõupidamist?
3 A boori ni se ni ma ni kambe goyo taabandi ka dond'a mo, wala? Hala ni ma kaari no boro laaley saawarey gaa?
4Ons sul lihalikud silmad või näed sa, nagu inimene näeb?
4 Wala ni moy ya gaaham wane dumi yaŋ no? Ni gunayaŋ mo, Adam-ize wane dumi no, wala?
5Ons su päevad nagu inimese päevad või on su aastad nagu mehe aastad,
5 Ni jirbey mo, Adam-ize wane cine no, wala? Wala ni jiirey mo sanda boro fundi wane cine no?
6et sa uurid mu süüd ja nõuad taga mu pattu,
6 Hala ni m'ay taalo ce gana, K'ay zunubey fintal?
7kuigi sa tead, et mina ei ole süüdlane ja et ei ole kedagi, kes sinu käest võiks päästa?
7 Baa kaŋ ni ga bay kaŋ ay wo manti boro laalo no, Boro fo mo si no kaŋ ga hin ka boro kaa ni kambe ra.
8Sinu käed kujundasid ja valmistasid mind üheskoos ümberringi - ja sa neelad mu ära!
8 Ni kambey no k'ay te, I n'ay daŋ care gaa ka kubandi. Kulu nda yaadin ni g'ay halaci no?
9Pea meeles, et sa mind oled teinud otsekui savist. Ja nüüd tahad mind jälle viia tagasi põrmu.
9 Ay ga ni ŋwaaray, Ma fongu kaŋ ni n'ay cina sanda botogo cine, Ni ga ye k'ay ciya bulungu no koyne?
10Eks sa ole mind valanud nagu piima ja lasknud kalgendada juustu sarnaselt?
10 Manti ni n'ay soogu sanda wa, Ni n'ay sandandi koyne sanda cukku cine?
11Sa katsid mind naha ja lihaga ning põimisid ühte kontide ja kõõlustega.
11 Manti ni n'ay sutura nda basi nda kuuru, K'ay margu-margu ka haw da biri da kaaji yaŋ?
12Sa andsid mulle elu ja osaduse, ja su hoolitsus hoidis mu vaimu.
12 Manti ni n'ay no fundi nda baakasinay suuji? Manti haggoyyaŋo kaŋ ni te ay se no k'ay fundo hallasi?
13Aga selle sa talletasid oma südamesse, ma tean, et sul oli meeles see:
13 Kulu nda yaadin ni na harey wo tugu ni bina ra, Ay bay kaŋ woodin kulu go ni do.
14kui mina pattu teen, siis valvad sina mind ega jäta mind karistamata.
14 D'ay harta, ni g'a seeda, Ni s'ay ciya adilante mo ay taaley boŋ.
15Häda mulle, kui oleksin süüdi! Aga isegi õigena ei julge ma pead tõsta, olles täis häbi ja nähes oma viletsust.
15 D'ay ya boro laalo no, kaari ay! Baa ay sinda taali, ay day s'ay boŋ tunandi. Kayna wasa ay se, masiiba day no ay goono ga di.
16Ja kui ma tõusekski, sa ajaksid mind taga nagu lõvi ja teeksid jälle mu kallal imetegusid.
16 Zama baa ay n'ay boŋ sambu, Ni day g'ay koli sanda muusu beeri cine. Ni ga ni gonitara cabe ay boŋ mo.
17Sa tood mu vastu uusi tunnistajaid ja kasvatad oma viha mu vastu, üha pannes vaeva mulle peale.
17 Ni ga seedayaŋ tonton ay boŋ mo, Ni futa kaŋ ni gonda ay boŋ go ga tonton waati kulu, Marga ga marga boŋ no kaŋ yaŋ ga kand'ay gaa yanje.
18Miks tõid mind välja emaihust? Oleksin ometi hinge heitnud, et ükski silm ei oleks mind näinud!
18 Yaadin gaa, ifo se no ni n'ay fattandi ka kaa gunde ra? Doŋ ay ma bu day, mo kulu ma si di ay.
19Siis oleks mind viidud emaüsast hauda, otsekui mind ei oleks olnudki.
19 Doŋ ay ciya sanda hay fo kaŋ i mana te. Doŋ i ma kond'ay za gunde hayyaŋo ka koy saaray.
20Eks lakka mu päevade pisku? Jäta mind, et võiksin olla pisutki rõõmsam,
20 Ay jirbey, manti ikayna fooyaŋ no? Yaadin gaa binde, ni ma naŋ ka fay d'ay, Ya farhã kayna
21enne kui ma tagasitulekuta lähen pimeduse ja surmavarju maale,
21 za ay mana gana ka koy naŋ kaŋ ay si ye ka kaa koyne, Sanda ay ma koy kubay nda buuyaŋ biya laabo ra.
22maale, kus pimedus on pilkane, kus on surmavari ja kaos ja kus valguski on pimedus!'
22 Kubay bi tik! laabo ra, kubay no gumo, Buuyaŋ biya laabo ra, Hay kulu go parkatak kaŋ sinda lordi, Naŋ kaŋ kaari ga hima kubay.»