1Siis rääkis Iiob ja ütles:
1 Ayuba tu ka ne:
2'Ma tean tõesti, et see nõnda on. Kuidas võib inimene õige olla Jumala ees?
2 «Oho, ay bay kaŋ daahir yaadin no, Amma mate no boro ga te ka ciya adilante Irikoy jine?
3Kui keegi tahaks temaga vaielda, ei suudaks ta temale vastata mitte ainsalgi korral tuhandest.
3 Baa boro ga yadda nga ma kakaw d'a, Boro si hin ka tu a se baa ce fo hãayaŋ zambar ra.
4Ta on südamelt tark ja jõult tugev, kes võiks teda trotsida ja ise pääseda?
4 A gonda bine ra laakal, Hina da gaabi koy mo no. May no ka hanga sanday te a se ce fo ka goro baani?
5Tema liigutab mägesid, ilma et need märkaksid, kui ta oma vihas neid kummutab;
5 Nga no ga tondi kuukey sosorandi, I si baa bay a gaa mo, Saaya kaŋ a n'i bare ka gum nga futa ra.
6tema põrutab maa oma asemelt, nõnda et selle sambad vabisevad;
6 A ga ndunnya zinji-zinji k'a tuti ka zeeri, Hal a bonjarey kulu ma gasi.
7tema käsib päikest, et see ei tõuseks, ja paneb tähed pitseriga kinni;
7 A ga wayna no lordi, a si fatta mo, A ga kawaatimi daŋ handariyayzey gaa mo.
8tema üksinda laotab taevaid ja kõnnib mere lainete peal;
8 Nga hinne no ga ti beeney daarukwa, A ga taamu-taamu teeku bondayey boŋ.
9tema teeb Vankri-, Varda- ja Sõelatähed ja lõunapoolsed tähtkujud;
9 Yo nda Aliyu nda Dubi handariyayzey Takakwa no, Da mo handariyayzey marga kaŋ go dandi kambe haray.
10tema teeb suuri ja mõistmatuid asju ning otsatuid imetegusid.
10 A goono ga muraadu bambata yaŋ te kaŋ yaŋ mongo fintalyaŋ. Oho, dambara muraaduyaŋ kaŋ sinda me no.
11Vaata, ta läheb minust mööda, aga mina ei näe, ta käib üha, aga mina ei märka teda.
11 Guna, a ga bisa ay gaa, Ay si di a mo, A ga koy jina, ay si faham d'a.
12Vaata, ta napsab ära, kes võiks teda takistada? Kes ütleks temale: 'Mis sa teed?'
12 D'a hamay, may no ga hin k'a ganji? May no ga ne a se: ‹Ifo no ni goono ga te?›
13Jumal ei hoia tagasi oma viha, temale peavad alistuma Rahabi aitajad.
13 Irikoy si nga bine tuna gaay. Borey kaŋ yaŋ ga boŋbeeray gaakasinay ga ngey boŋey sumbal ganda a jine.
14Kuidas võiksin siis mina temale vastata, oma sõnu tema jaoks valida?
14 Sanku fa binde ay, hal ay ma tu a se! Mate ay ga te ka sanni suuban hal in d'a ma kakaw?
15Kuigi olen õige, ma ei saa vastata, vaid pean anuma oma kohtumõistjat.
15 Baa d'ay gonda cimi, Kulu nda yaadin ay si salaŋ ka tu a se, Kala y'ay Ciitikwa ŋwaaray a ma bakar ay se.
16Kuigi ma hüüaksin ja tema vastaks mulle, ei usu ma siiski, et ta mu häält kuulda võtab,
16 Baa d'ay ce, hal a tu ay se mo, Kulu ay si cimandi kaŋ a n'ay jinda hangan.
17tema, kes haarab mu järele tormis ja lisab mulle ilma põhjuseta haavu,
17 Zama a g'ay ceeri da beene hirriyaŋ, A ga naŋ ay marayyaŋey ma baa sabaabu kulu si.
18kes ei lase mind hinge tõmmata, vaid täidab mind kibedusega.
18 Baa funsar candiyaŋ, A siino ga yadda nd'a ay se, Amma a g'ay toonandi nda fotti.
19Kui on küsimus jõust, vaata, ta on tugevam. Või kui on kohtuasi, kes mind ette kutsub?
19 Da gaabi no, a go, nga wo Hinkoy no. Da cimi ciiti no, A ne: ‹May no g'ay kalima?›
20Kuigi olen õige, mõistab mind hukka mu oma suu; kuigi olen süütu, peab tema mind süüdlaseks.
20 Baa ay gonda cimi, ay bumbo meyo g'ay zeeri. Baa ay sinda taali fo, Nga wo, kal a ma kande ay taalo seeda.
21Ma olen süütu! Ma ei hooli oma hingest, ma põlgan oma elu!
21 Ay sinda taali! Ay s'ay boŋ saal! Ay fundo ya dondayaŋ hari no ay se.
22Ükskõik! Seepärast ma ütlen: 'Tema hävitab niihästi õige kui õela.'
22 Ikulu afo no! Woodin sabbay se no ay ne: Boro kaŋ sinda taali, da taali-teeri, A g'ikulu halaci.
23Kui uputus äkitselt surmab, siis ta pilkab süütute meeleheidet.
23 Da balaaw ga wi da waasi, Kal a ma boro kaŋ sinda taali laakal kaayaŋo guna sanda foori hari.
24Kui maa on antud õela kätte, ta katab selle kohtumõistja palge - kui mitte tema, kes siis muu?
24 I na ndunnya salle laalakoy kambe ra. A g'a ciitikoy moydumey daabu. Da manti nga no, may no binde?
25Mu päevad on jooksjast nobedamad, kaovad õnne nägemata.
25 Ay jirbey bisayaŋ ga bisa diya bisayaŋ waasi, I goono ga zuru no, Manti gomni fo no i goono ga di bo.
26Need mööduvad otsekui pilliroost vened, nagu kotkas, kes sööstab oma saagi kallale.
26 Sanda hi kaŋ yaŋ diraw ga waasu cine no i goono ga dira ngey ma bisa se, Sanda zeeban cine kaŋ na haw sambu ga hay fo kar.
27Kui ma mõtlen: 'Ma unustan oma kaebuse, jätan oma kurva näo ja olen rõõmus',
27 D'ay ne: ‹Ay ga dinya ay dooro, Ay ga fay da mo-kuura hawyaŋ, ay ma farhã› --
28siis on mul hirm kõigi oma kannatuste ees, ma tean, et sa ei pea mind süütuks.
28 Hala hõ ay ga humburu ay masiibey kulu, Ay bay ni s'ay ciya adilante bo.
29Olgu ma siis juba süüdi! Miks peaksin ennast veel ilmaasjata vaevama?
29 Daahir no i g'ay zeeri. Ifo se binde no ay ga taabi yaamo?
30Isegi kui ma peseksin ennast lumega ja puhastaksin oma käsi leelisega,
30 Baa ay nyumay da neezo* kaŋ manne hari, Y'ay kambey hanandi da soso,
31pistaksid sina mind poriauku ja siis jälestaksid mind mu enda riidedki.
31 Kulu nda yaadin ni g'ay soote botogo guusu ra, Hal ay bankaarayey bumbey g'ay fanta.
32Sest Jumal ei ole inimene nagu mina, et ma temale saaksin vastata, et me üheskoos saaksime kohut käia.
32 Zama Irikoy wo manti boro no sanda ay cine, Kaŋ ay ga tu a se ka ne, ‹Kaa, iri ma koy ciito do care banda.›
33Ei ole meie vahel vahemeest, kes oma käe saaks panna meie mõlema peale.
33 Sasabandiko fo kulu si no iri game ra kaŋ ga nga kambe dake iri boro hinka kulu boŋ.
34Võtku ta oma vits ära mu pealt, et hirm tema ees mind ei heidutaks!
34 A ma nga goobo hibandi ka kaa ay gaa, A ma s'ay bina pati mo nda nga humburandiyaŋ hari.
35Siis ma saaksin rääkida ilma teda kartmata. Sest ma ei ole omast meelest mitte niisugune.
35 Da yaadin no, doŋ ay ga salaŋ, ay si humbur'a, Amma manti yaadin no ay go d'a bo.