1Siis rääkis suhiit Bildad ja ütles:
1 Kala Bildad Suhi bora tu ka ne:
2'Kui kaua sa tahad seda kuulutada, kui kaua on sõnad su suust nagu tugev tuul?
2 «Waati fo no ni ga sanni woone yaŋ dumi teeyaŋ naŋ? Waati fo mo no ni ga fay da me sanney kaŋ ciya sanda haw bambata kaŋ ga faaru cine?
3Kas Jumal peaks väänama õigust või Kõigevägevam väänama õiglust?
3 Irikoy no ga cimi ciiti siirandi, wala? Wala Hina-Kulu-Koyo no ga adilitaray siirandi?
4Kui su lapsed pattu tegid tema vastu, siis ta andis nad nende üleastumise võimusesse.
4 Da ni izey na zunubi te a se, Nga mo n'i nooyandi i alhakko gaa.
5Kui sa otsid Jumalat ja anud Kõigevägevamat,
5 Da ni na Irikoy gande ceeci nda himma, Ka kande ni ŋwaarayyaŋo Hina-Kulu-Koyo do,
6kui sa oled aus ja otsekohene, siis ta ärkab nüüd sinu pärast ja taastab su eluaseme, nagu see peab olema.
6 Da ni gonda hananyaŋ da cimi, Doŋ daahir no a ga tun ka mo hay ka haggoy da nin sohõ. A ga albarka daŋ ni adilitaray nangora gaa.
7Ja olgugi su algus väike, sa saad siiski lõpuks väga suureks.
7 Koyne, baa kaŋ ni sintina ya ikayna no, Ni kokora wo ga yulwa gumo.
8Aga küsi ometi eelmiselt põlvelt ja pane tähele, mida nende isad on uurinud.
8 Ni ya day, ay ga ni ŋwaaray, Ma waato zamaney fintal, Ma laakal ye haŋ kaŋ i baabey fisi ka kaa taray gaa.
9Sest meie oleme eilsed ega tea midagi, meie päevad maa peal on ju nagu vari.
9 Zama iri ya bi wane yaŋ no, Iri si hay kulu bay, Zama iri ndunnya jirbey si hima kala bi cine.
10Eks nad õpeta sind ja räägi sulle ja too oma südamest sõnu esile?
10 Manti doŋ borey ga ni dondonandi, Ka ci ni se bo? I ma sanniyaŋ kaa taray ka fun ngey biney ra?
11Kas kõrkjas kasvab seal, kus pole muda, või sirgub pilliroog ilma veeta?
11 Gooru kwaari ga hin ka fun ka zay mansaara si no, wala? Wala kundu ga hin ka beeri, hari si no?
12Alles veel kasvujõus, lõikamata, kuivab see kiiremini kui kõik muu rohi.
12 Za a gonda nga tayyaŋo, I man'a beeri mo, A ga waasu ka lakaw da kobto kulu.
13Niisugune lõpp on kõigil, kes unustavad Jumala, ja jumalatu inimese lootus kaob.
13 To, yaadin cine no borey kulu kaŋ yaŋ dinya Irikoy, i fondey go. Wo kaŋ siino ga may Irikoy se mo, A beeje kulu ga halaci.
14Ta usk on härmalõnga sarnane ja ta usaldus on otsekui ämblikuvõrk.
14 A beeja ga ceeri, A deyaŋo mo sanda dadaara taaru cine no.
15Ta toetub oma kojale, aga see ei pea vastu, ta haarab sellest kinni, aga see ei jää püsti.
15 Bora ga jeeri nga fuwo gaa, Amma a si kay, A g'a di da gaabi no, amma a si duumi.
16Ta haljendab päikese paistel ja tema võsud levivad üle ta aia.
16 Bora wo sanda tuuri boogu no, Kaŋ ga tun wayna ra, A kambey ga salle kalo boŋ.
17Ta juured on põimunud kivikangrusse, ta näeb kivide koda.
17 A kaajey go didijante tondey gaa, A ga furo hala tondi fu ra.
18Aga kui Jumal hävitab tema ta asemelt, siis ta salgab teda: 'Ma ei ole sind näinudki!'
18 D'i n'a dagu ka kaa nga nango ra, Kala nango m'a ze ka ne: ‹Ay mana di nin baa ce fo.›
19Vaata, niipalju oligi temal teekonnarõõmu. Ja mullast võrsub juba teine.
19 Guna, Irikoy fonda farhã neeya: Ganda laabo ra no afooyaŋ ga zay ka fatta.
20Vaata, Jumal ei hülga vaga ega võta kinni pahategijate käest.
20 Guna, Irikoy si naanay boro furu bo, hal abada. Goy laalo teekoy mo, a si i kayandi.
21Veel täidab ta sinu suu naeruga ja su huuled hõiskamisega.
21 A ga ye ka ni meyo toonandi nda haari, Ni me kuurey mo da farhã dooni.
22Kes sind vihkavad, peavad ennast katma häbiga ja õelate telki ei ole enam.'
22 Borey kaŋ yaŋ konna nin, Haawi no g'i daabu. Laalakoyey bukkey mo ga daray.»