¹Eks ole inimesel maa peal võitlemist ja tema päevad nagu palgalise päevad?

¹ Boro sinda tamtaray alwaati no ndunnya? A jirbey mo, Manti i ga hima sufuray goy-izey jirbey cine bo?

²Otsekui sulane, kes igatseb varju, ja nagu palgaline, kes ootab oma tasu,

² Sanda bannya kaŋ ga yalla-yalla nda tuuri bi, Wala mo goy-ize kaŋ goono ga laakal dake nga banando gaa.

³nõnda sain ma enesele pärisosaks piinakuud ja mulle määrati vaevaööd.

³ Yaadin cine no ay mo, I naŋ ay ma handu yaamoyaŋ ŋwa, Jirbiyaŋ kaŋ sinda fulanzamay no i waadu ay se.

⁴Kui ma magama heidan, siis ma mõtlen: 'Millal võin tõusta?' ja kui olen üles tõusnud, siis: 'Millal tuleb õhtu?' Ma olen koiduni täis rahutust.

⁴ D'ay kani, ay ga ne: ‹Waati fo no ay ga tun, Waati fo no cino ga bisa?› Hala mo ma bo ay goono ga tangam nda bimbilkoyaŋey.

⁵Mu ihu on kaetud ussikeste ja mullakamaraga, mu nahk on kärnas ja kurtunud.

⁵ Nooney da laabu gudey n'ay gaahamo daabu. Ay kuuro bagu-bagu, ka hari fumbo kaa taray,

⁶Mu päevad on kärmemad kui süstik ja lõpevad lootuseta.

⁶ Ay jirbey waasu nda baa cakay gombo candiyaŋ, I go ga ban, beeje si no.

⁷Pea meeles, et mu elu on otsekui tuuleiil, ei saa mu silm enam õnne näha.

⁷ Ma fongu kaŋ ay fundo wo funsar no, Ay moy si ye ka di gomni koyne.

⁸Enam ei näe mind silm, mis mind praegu vaatab, su silmad otsivad mind, aga mind ei ole enam.

⁸ Boro kaŋ goono ga di ay, A mwa si ye k'ay guna koyne. Ni goono g'ay guna no, ay ga daray,

⁹Pilv kaob ja läheb ära: nõnda ei tõuse ka see, kes läheb alla surmavalda.

⁹ Sanda mate kaŋ cine beene hirriyaŋ ga say ka daray. Yaadin cine mo no boro kaŋ ga zumbu ka koy Alaahara, A koy si ye ka kaa koyne.

¹⁰Ta ei tule enam tagasi oma kotta ja tema ase ei tunne teda enam.

¹⁰ A si ye ka kaa nga windi koyne, A nangoray zeena mo si ye k'a bay koyne.

¹¹Seepärast ei taha minagi keelata oma suud: ma räägin oma vaimu ahastuses, kaeblen oma hinge kibeduses.

¹¹ Woodin sabbay se no ay si ye k'ay meyo gaay, Ay ga salaŋ no nda fundi doori. Ay biya forto ra no ay ga soobay ka salaŋ.

¹²Kas ma olen meri või meremadu, et sa paned mu üle valve?

¹² Ay wo teeku no, wala? Wala ay ya teeku ham beeri no, Kaŋ ni na batuko daŋ ay se?

¹³Kui ma mõtlen: 'Mu voodi peab mind trööstima, mu magamisase mu kaebust kandma',

¹³ D'ay ne: ‹Ay dima g'ay kunfa, Ay daarijo mo g'ay dooro dogonandi ay se,›

¹⁴siis sa kohutad mind unenägudes ja teed mulle hirmu nägemustega,

¹⁴ Kala ni m'ay gartandi nda hindiriyaŋ, Ni g'ay humburandi nda bangayyaŋ.

¹⁵nõnda et mu hing peab paremaks lämbumist, pigem surm kui need mu kondid!

¹⁵ Hal ay fundo ga ne dambe day i m'ay koote, Dambe ya bu, a ga bisa ay go biriyey wo ra.

¹⁶Küllalt! Ma ei taha elada igavesti! Jäta mind! Mu päevad ongi ju ainult õhk.

¹⁶ Ay g'ay fundo fanta. Ay si funa hal abada. Kala ni ma fay d'ay, Zama ay jirbey ga hima funsar candiyaŋ folloŋ.

¹⁷Mis on inimene, et sa pead teda suureks ja et sa paned teda tähele,

¹⁷ Ifo ga ti boro, sanku fa ni m'a beerandi, Wala ni ma ni laakal dake a gaa mo?

¹⁸vaatad ta järele igal hommikul ja katsud teda läbi igal hetkel?

¹⁸ Ifo se no ni g'a kunfa susubay kulu? Ni g'a neesi alwaati kulu?

¹⁹Kas sa ei pööragi oma pilku ära mu pealt ega jäta mind süljeneelamise ajakski?

¹⁹ Ni si fay d'ay gunayaŋ hal abada bo? Ni s'ay muray mo hal ay ma du k'ay yolla gon?

²⁰Kui ma ka olen pattu teinud, mida ma siis sellega teen sinule, sa inimese valvur? Miks panid minu enesele märklauaks ja miks olen saanud sulle koormaks?

²⁰ Ya nin, borey haggoykwa, Baa ay na zunubi te, ifo no ay sara ni gaa? Ifo se no ni n'ay ciya gooyaŋ hari ni do, Hal ay ciya jaraw ay boŋ se?

²¹Miks sa ei anna andeks mu üleastumist ega võta ära mu süüd? Sest nüüd ma lähen mulda magama ja kui sa mind otsid, siis ei ole mind enam.'

²¹ Ifo se no ni man'ay taaley yaafa, Ni man'ay laala mo ganandi? Zama doŋ sohõ ay ga kani bulungo ra. Ni g'ay ceeci nda himma, amma ay si bara.»