1Siis rääkis Iiob ja ütles:
1 Gaa no Ayuba tu ka ne:
2'Mu kaebus on tänagi mässuline. Minu käsi lasub raskesti mu ohkamise kohal.
2 «Baa hunkuna bumbo, hẽeno kaŋ ay goono ga te wo ciya murteyaŋ. Ay kamba ga tin ay durayyaŋo se.
3Oh, kui ma teaksin, kuidas ma teda leian, kuidas ma saaksin minna tema aujärje ette!
3 Doŋ day ay ma bay naŋ kaŋ ay ga du a, Hal ay ma to a karga do!
4Siis ma paneksin oma kohtuasja tema ette ja täidaksin oma suu vastulausetega.
4 Kala y'ay hẽeno ŋwaarayyaŋ soola a jine, Ay m'ay meyo toonandi nda sabaabuyaŋ.
5Ma tahaksin teada sõnu, millega ta mulle vastab, ja mõista, mis tal mulle on öelda.
5 Kal ay ma bay sanney kaŋ yaŋ a ga tu ay se d'a, Ya faham da haŋ kaŋ a ga ci ay se.
6Kas ta oma kõikvõimsuses peaks minuga vaidlema? Ei, hea, kui ta mind tähelegi paneb.
6 A ga canda-canda nd'ay, Nga nda nga beera hino, wala? Abada! A ga hangan ay se no.
7Siis võiks õiglane temaga arutada ja ma pääseksin oma kohtumõistjast igaveseks.
7 Noodin no adilantey ga hin ka sabaabu cabe a se, Yaadin gaa no, I g'ay faaba ay ciitikwa kambe ra hal abada.
8Vaata, kui ma lähen itta, siis ei ole teda seal; või läände, siis ma teda ei märka.
8 Guna, ay n'a ceeci jina haray, Amma a si noodin. Banda mo, amma ay mana du k'a fayanka.
9Kui ta on põhjas tegutsemas, siis ma teda ei silma; kui ta pöörab lõunasse, siis ma teda ei näe.
9 Kambe wow haray, nango kaŋ a ga goy, Amma yan'a fonnay, A ga nga boŋ tugu kambe ŋwaari haray, Hal ay si hin ka di a.
10Kuid tema tunneb teed, mida ma käin. Katsub ta mind läbi - ma tulen sellest välja nagu kuld.
10 Amma a ga fonda kaŋ ay ga gana din bay, Saaya kaŋ a jin k'ay gosi, ay ga fatta sanda wura.
11Mu jalg on püsinud tema jälgedes, ma olen pidanud tema teed ega ole kõrvale läinud.
11 Ay ca mana fay d'a fonda ganayaŋ, Ay soobay k'a cey gana, yana kamba bo.
12Tema huulte käskudest ei ole ma taganenud, ma olen oma põues talletanud sõnad tema suust.
12 Ay mana ye da banda ka fay d'a me lordey, Ay haggoy d'a me sanney ka bisa ay ŋwaaro.
13Aga tema on ainus ja kes saaks teda keelata? Mida tema hing ihaldab, seda ta ka teeb.
13 Amma nga wo afolloŋ no, May no ga hin k'a bare binde? Haŋ kaŋ a bina ga ba, nga no a ga te.
14Sest ta viib täide, mis mulle on määratud, ja seesugust on tal palju.
14 Zama haŋ kaŋ a waadu ay gaa, Nga no a ga goy ay gaa, Woodin yaŋ dumi hari boobo mo go no a do.
15Seepärast ma tunnen hirmu tema palge ees, ja kui ma järele mõtlen, siis ma kardan teda.
15 Woodin se no ay laakal ga tun a jine, D'ay fongu mo, ay ga humbur'a.
16Jumal on teinud araks mu südame ja Kõigevägevam on see, kes mind hirmutab.
16 Zama Irikoy naŋ ay bina ma yangala, Hina-Kulu-Koyo n'ay laakal tunandi mo.
17Kas ma pole hävinud pimeduse pärast, ja pilkane pimedus katab mu palet?
17 Zama manti kubay no k'ay halaci bo, Manti mo kubay bi tik! no k'ay moyduma daabu.