¹Siis rääkis teemanlane Eliifas ja ütles:

¹ Kala Elifaz Teman bora tu ka ne:

²'Kas Jumalal on inimesest kasu? Ei, aga mõistlik mees toob kasu iseenesele.

² «A ga hin ka te boro ma nafa fo te Irikoy se mate kaŋ laakalkooni ga nafa nga boŋ se?

³Kas Kõigevägevamal on head sellest, et sa oled õiglane, või kasu, kui su eluviisid on laitmatud?

³ Ni adilitara ya hay kaano fo no Hina-Kulu-Koyo se? Wala ni cimi toonanta gonda nafa fo no a se?

⁴Kas ta noomib sind su jumalakartuse pärast, ja läheb sellepärast sinuga kohtusse?

⁴ Zama a ga humburu nin se no a ga kaseeti ni gaa? Wala nin d'a ga koy ciiti do no?

⁵Kas mitte su kurjus pole suur ja su süüteod otsatud?

⁵ Ni laala, manti ibambata no? Ni zunubey mo, i sinda me.

⁶Sest sa võtsid oma vendadelt panti ilmaaegu ja riisusid alastiolijailt riided.

⁶ Ni na tolme ta ni nya-izo gaa yaamo-yaamo, Ni na dirakooney bankaarayey kaa i gaa.

⁷Sa ei andnud väsinule juua ja keelasid näljasele leiba.

⁷ Ni mana fargantey no hari i ma haŋ, Ni na harayzey ganji ŋwaari mo.

⁸Aga rusikamees - tema päralt oli maa ja ainult armualune võis seal elada.

⁸ Amma gaabikooni ka bara nda ndunnya, Gaakurantey mo ga goro a ra.

⁹Sa saatsid lesknaised ära tühje käsi ja vaeslaste käsivarred murti.

⁹ Ni na wayboro kaŋ kurnye bu yaŋ sallama kambe koonu, Ni na alatuumey kambey ceeri mo.

¹⁰Seepärast on nüüd su ümber silmused ja äkiline hirm kohutab sind.

¹⁰ Woodin sabbay se no kumsayyaŋ goono ga ni windi, Haŋ kaŋ ga kaŋ farap! folloŋ mo, A humburkuma goono ga ni taabandi.

¹¹Või on pimedus, sa ei näe enam, ja veetõus katab sind.

¹¹ Kubay go no hala ni si hin ka di, Beene hirriyaŋ mo ga ni daabu.

¹²Eks ole Jumal kõrgel taevas? Ja vaata ülemaid tähti - kui kõrgel need on!

¹² Irikoy si yongo beene no? Guna handariyayzey moora! Man i moora salleyaŋo misa?

¹³Seepärast sa mõtled: 'Mis teab Jumal? Kas ta võib kohut mõista läbi suure pimeduse?

¹³ Ni ne mo: ‹Ifo no Irikoy ga bay? A ga hin ka haŋ kaŋ go kubay ra ciiti no?

¹⁴Pilved on tal varjuks ees, ei ta siis näe, ta ju kõnnib taevavõlvil.'

¹⁴ Beene hirriyaŋ beeray n'a daabu hal a si di, A goono mo ga taamu beene batamey boŋ.›

¹⁵Kas tahad hoida vana teed, mida on käinud pahad inimesed,

¹⁵ Ni ga fondo zeeno gana, Wo kaŋ boro laaley taamu, wala?

¹⁶need, keda enneaegselt haarati, kelle aluse uhtus vool,

¹⁶ Borey kaŋ i n'i hamay ka kaa za i alwaato mana to, I n'i deyaŋ haro bagu-bagu danga hari zuru gooru.

¹⁷kes Jumalale ütlesid: 'Tagane meist!' ja veel: 'Mida võiks Kõigevägevam meile teha?'

¹⁷ Ngey no ka ne Irikoy se: ‹Fay d'iri.› Wala i ne: ‹Ifo no Hina-Kulu-Koyo ga hin ka te iri se?›

¹⁸Ja ometi oli tema täitnud nende kojad õnnistusega ja õelate nõu oli minust kaugel.

¹⁸ Amma nga no k'i windey toonandi nda albarka. Amma boro laaley saawarey ga mooru ay.

¹⁹Õiglased nägid seda ja rõõmustasid, ja süütu irvitas nende üle:

¹⁹ Adilantey ga di woodin ka farhã, Borey kaŋ yaŋ sinda taali mo ga donda-caray haari te i se.

²⁰'Tõesti, meie vastased on hävitatud, ja mis neist järele jäi, selle sõi tuli.'

²⁰ I go ga ne: ‹Daahir, i duura halaci, Haŋ kaŋ cindi i se mo, danji g'a ŋwa.›

²¹Saa siis Jumalaga sõbraks ja ole rahul, nõnda sa saavutad õnne!

²¹ Ni ma Irikoy bay gumo sohõ, ka goro baani, Woodin gaa no ni ga di gomni.

²²Võta ometi tema suust õpetust ja pane tema sõnad oma südamesse!

²² Ay ga ni ŋwaaray, ma dondonandiyaŋ ta a meyo ra, K'a sanney jisi ni bina ra.

²³Kui sa pöördud tagasi Kõigevägevama juurde, sind ehitatakse üles; kui sa saadad ülekohtu oma telgist kaugele,

²³ Da ni ye ka kaa Hina-Kulu-Koyo do, ni ga tonton, Hala day ni na adilitaray-jaŋay hibandi ka moorandi ni nangora gaa,

²⁴viskad kulla põrmu peale ja Oofiri kulla ojakivide sekka,

²⁴ Ka ni arzaka jisi ganda kusa ra, Ofir wura mo, m'a jisi goorey tond'izey ra,

²⁵siis on Kõigevägevam sulle kullaks ja puhtaimaks hõbedaks,

²⁵ Gaa no Hina-Kulu-Koyo ga ciya ni arzaka, A ga ciya nzarfu darzante mo ni se.

²⁶sest siis sa võid rõõmu tunda Kõigevägevamast ja tõsta oma palge Jumala poole.

²⁶ Zama waato din gaa no ni ga farhã Hina-Kulu-Koyo do, Ni ga ni moyduma sambu ka Irikoy guna.

²⁷Kui sa ta poole palvetad, siis ta kuuleb sind, ja sina saad tasuda oma tõotused.

²⁷ Ni ga ni adduwa te a gaa, A ga maa ni se mo. Ni ga ni sarto mo toonandi a se.

²⁸Kui sa midagi ette võtad, siis läheb see sul korda ja sinu teede peale paistab valgus.

²⁸ Haŋ kaŋ ni soola ni bina ra ga tabbat ni se, Annura mo ga ni fondey kaarandi.

²⁹Kui kedagi alandatakse, ütleb ta: 'Üles!' ja ta aitab neid, kes silmad maha löövad.

²⁹ Saaya kaŋ i na ni soote ganda, Ni ga ne: ‹Tunyaŋ go no koyne.› A ga lalabuko faaba mo.

³⁰Ta päästab selle, kes ei ole süütu, ja ta päästetakse su käte puhtuse pärast.'

³⁰ Boro kaŋ si jaŋ taali mo, a g'a kaa kambe, Oho, a g'a faaba ni kambey hananyaŋo sabbay se.»