1Aga nüüd naeravad mind need, kes elupäevilt on minust nooremad, kelle isasid ma ei arvanud väärt panna oma karjakoerte sekka.
1 Amma sohõ, borey kaŋ yaŋ ay zeen ey goono g'ay hahaara, Borey kaŋ yaŋ ay donda i baabey hal ay wongu k'i daŋ ay alman kuray hansey banda.
2Mis kasu oleks mul isegi nende käte rammust, kui neil elujõudki on kadunud,
2 Oho, i kambey gaabo, ifo no a hanse ay se waato din? Boro yaŋ nooya kaŋ halaci jiiri toonante ra.
3kui nad puudusest ja näljast kurnatuina närivad puhtaks isegi põuase maa, kus eile oli laastamine ja hävitus?
3 I faabu mo jaŋay da gazeyaŋ sabbay se. I ga laabu ŋwa naŋ kaŋ kurmu nda saaji fimbi go.
4Nad nopivad põõsaste juurest soolaheina ja leetpõõsa juur on neile leivaks.
4 I ga hanam dagu ka kaa karji gaa, Mufa kaaji ya i ŋwaari no.
5Nad on teiste hulgast ära aetud, nende peale karjutakse nagu varga peale.
5 I n'i gaaray ka kaa borey ra, I g'i gana nda kuuwa sanda zay cine.
6Nad peavad elama orunõlvades, muld- ja kaljukoobastes.
6 Hala tilas i ma goro gooru kaŋ ga humburandi ra, Wala laabu nda tondi guusey ra.
7Nad karjuvad põõsaste vahel, nad kogunevad kureherneste alla -
7 Tuurey game ra no i ga hẽ sanda farkay cine, Karji nyaŋey cire no i ga margu.
8jõledad inimesed, nimetu rahva lapsed, kes on maalt välja aetud.
8 Ngey wo saamoyaŋ no, Oho, boro yaamey izeyaŋ no, Goobu no i n'i gaaray d'a laabo ra.
9Ja nüüd olen mina saanud neile pilkelauluks, pean olema neile sõnakõlksuks.
9 Sohõ mo ay ciya dooni hari i se. Oho, ay ciya hari yaamo i se!
10Nad jälestavad mind, hoiduvad minust ega jäta mulle näkku sülitamata.
10 I goono g'ay fanta, I go ga kay ay se kuray fo waani. I ga soobay ka yollo tuf'ay moyduma gaa no,
11Sest Jumal vallandas mu ammunööri ja alandas mind, ja nemad heitsid ohjad mu ees ära.
11 Zama Irikoy n'ay biraw korfa feeri ay se, k'ay taabandi, I goono ga kasiji furu ay jine.
12Paremalt poolt tõuseb see rämps: nad löövad mul jalad alt ja valmistavad minu jaoks oma hukatusteid.
12 Ay kambe ŋwaari haray no, i jama tun ka kay, I goono g'ay cey tuti _ka kaa ay cire|_, I goono ga ngey halaciyaŋ fondey hanse ay jine.
13Nad rikuvad mu jalgraja, aitavad kaasa mu hukkumiseks, ükski ei hoia neid tagasi.
13 I g'ay fonda sara ay se, I ga du riiba ay masiiba do. Boro kulu s'i gaa.
14Nad tulevad nagu läbi laia prao, veeretavad endid sisse tormi ajal.
14 Danga day kortimi kaŋ ga tafay ra no i goono ga kaa ay gaa. Windi bagarmey bindi ra no i goono ga zulli ka kaa ay boŋ.
15Mu kallale on asunud suur hirm: mu väärikus on otsekui tuulest viidud ja mu õnn on nagu möödunud pilv.
15 Humburkumay kaa ay gaa, I g'ay beera gaaray mo sanda haw cine. Ay albarka mo say-say sanda beene buru cine.
16Ja nüüd on hing mu sees valatud tühjaks, viletsuspäevad on mind kätte saanud.
16 Sohõ binde ay fundo go ga soogu ay ra, Kankami jirbey n'ay di.
17Öösiti pistab mul kontides ja mu valud ei pea vahet.
17 Cin ay biriyey ga fara ay ra, Ay kaajey sinda fulanzamay.
18Suure jõuga haarab ta mind rõivaist; see pigistab mind otsekui kuuekaelus.
18 Ay bankaara sara ay kankamo sabbay se, A n'ay haw-haw sanda ay kwaay jinda cine.
19Jumal on heitnud mind savi sisse, ma olen saanud põrmu ja tuha sarnaseks.
19 Irikoy n'ay catu botogo ziibo ra, Ay ciya sanda kusa nda boosu cine.
20Ma kisendan su poole, aga sa ei vasta mulle, ma seisan siin, aga sa ainult silmitsed mind.
20 Ay go ga hẽ ni gaa, amma ni mana tu ay se. Ay ga tun ka kay, amma ni si baa saal ay.
21Sa oled muutunud julmaks mu vastu, sa kiusad mind oma vägeva käega.
21 Ni bare ka ciya ay se boro kaŋ si bakar, Ni kambe gaabo no ni goono g'ay gurzugandi nd'a.
22Sa tõstad mind tuule kätte, lased mind ajada, tormihood lohistavad mind.
22 Ni g'ay sambu k'ay kaarandi haw boŋ, Ni ga naŋ ay ma yangala hari haw beeri ra.
23Tõesti, ma tean, et sa saadad mind surma - kõigi elavate kogunemiskotta.
23 Zama ay bay kaŋ ni ga kond'ay buuyaŋ do, Kaŋ ga ti marga windo kaŋ ni te fundikooni kulu se.
24Eks rusu all olija siruta käed, eks hukkuja karju appi?
24 Amma boro kaŋ goono ga kaŋ kurmu citila ra, A ma si nga kambe salle no? Wala a masiibey ra, A ma si gaakasinay hẽeni te no?
25Kas mina ei nutnud selle pärast, kellel oli raske aeg? Kas mul ei olnud kaastunnet vaesele?
25 Manti ay doona ka hẽ taabi hanko se? Manti ay bine sara alfukaarey se?
26Aga kui ma ootasin head, tuli õnnetus, ja kui ma igatsesin valgust, tuli pimedus.
26 Waato kaŋ ay na laakal dake gomni gaa, Kala ilaalo go, a kaa. Saaya kaŋ ay na mo daaru ka ne ay ga di annura, Kala kubay go no.
27Mu sisemus keeb ega rahune, mind on tabanud viletsuspäevad.
27 Ay bina go ga sakulla, a sinda fulanzamay. Kankami jirbiyaŋ kaa ay gaa.
28Ma käin mustana, aga mitte päikesest, tõusen koguduses üles ja karjun appi.
28 Ay te ibi, amma manti wayno sabbay se no, Ay ga tun ka kay jama marga ra ka gaakasinay ceeyaŋ te.
29Ma olen ðaakalitele vennaks ja jaanalindudele seltsiliseks.
29 Ay ciya zoŋoyaŋ nya-ize, taatagayyaŋ hangasin mo.
30Mu ihunahk on muutunud mustaks ja mu kondid hõõguvad kuumusest.
30 Ay kuuro ibi no, a go ga hasara ay gaahamo gaa. Ay biriyey ton gaaham konni sabbay se.
31Mu kandlemängust kujunes lein ja mu vilepilliloost nutjate hääl.
31 Woodin sabbay se no ay moola bare ka ye ka bu hẽeni te. Ay seesa mo bare ka ciya hẽekoyaŋ jinde.