¹Ja Joonale tuli teist korda Issanda sõna; ta ütles:

¹ Kala Rabbi sanno kaa Yonana do sorro hinkanta ka ne:

²'Võta kätte, mine Niinevesse, sinna suurde linna, ja pea sellele jutlus, nagu ma sind käsin!'

² «Tun ka koy Ninawiya kwaara, gallu beero din do. Ma waazu a se haŋ kaŋ ay na ni lordi nd'a.»

³Siis Joona võttis kätte ja läks Issanda sõna peale Niinevesse; Niineve oli suur linn Jumala ees: kolm päevateekonda.

³ Yonana binde tun ka koy Ninawiya Rabbi sanno boŋ. Ninawiya wo mo, gallu bambata no gumo, zaari hinza diraw wane.

⁴Ja Joona hakkas linna läbi käima; käies esimese päeva teed, ta hüüdis ja ütles: 'Veel nelikümmend päeva ja Niineve hävitatakse!'

⁴ Yonana mo sintin ka furo gallo ra zaari fo diraw. A na nga jinda tunandi mo ka ne: «Jirbi waytaaci no ka cindi hal i ga Ninawiya tuusu!»

⁵Ja Niineve mehed uskusid Jumalasse, kuulutasid paastu ja riietusid kotiriidesse, nii suured kui väikesed.

⁵ Ninawiya borey mo na Irikoy cimandi, i na mehaw fe ka bufu zaara haw, za ibeerey ka koy ikayney gaa.

⁶Ja kui sõna sellest jõudis Niineve kuningani, tõusis too oma aujärjelt ja võttis mantli seljast, kattis ennast kotiriidega ja istus tuha peale.

⁶ Baaro koy hala Ninawiya bonkoono do. Nga mo tun nga koytaray karga boŋ ka nga alkuba kaa nga gaa, ka bufu zaara daŋ ka daabu nga gaa. A koy ka goro boosu ra.

⁷Siis ta laskis Niineves kuulutada ja öelda: 'Kuninga ja tema ülikute käsul öeldakse: Inimesed ja loomad, veised, lambad ja kitsed ärgu söögu midagi, ärgu käigu karjas ja ärgu joogu vett,

⁷ A ne mo i ma fe Ninawiya ra ka baaro say nangu kulu bonkoono d'a koy izey lordo boŋ, ka ne: «Boro wala alman, haw kuru, wala feeji kuru, i ma si hay kulu taba. I ma si koy kuru, i ma si hari haŋ mo,

⁸vaid nad katku endid kotiriidega, inimesed ja loomad, ja hüüdku võimsasti Jumala poole ja igaüks pöördugu oma kurjalt teelt ja vägivallast, mis nende käte küljes on!

⁸ amma i ma daabu nda bufu zaarayaŋ, boro hala nda alman. I ma ngey jindey tunandi Irikoy gaa da anniya. Oho, i afo kulu ma bare ka nga fondo laala da toonye kaŋ go i kambey ra naŋ.

⁹Kes teab, vahest Jumal pöördub ja kahetseb, pöördub oma tulisest vihast, nii et me ei hukku.'

⁹ Zama may no ga bay hala Irikoy ga bare ka ba ye koyne, a ma fay da nga futay korna, iri ma si halaci mo?»

¹⁰Kui Jumal nägi nende tegusid, et nad pöördusid oma kurjalt teelt, siis Jumal kahetses kurja, mis ta oli lubanud neile teha, ega teinud seda.

¹⁰ Irikoy di i goyey mo, mate kaŋ cine i bare ka fay da ngey fondo laaley. Irikoy suuru mo ka fay da masiiba kaŋ a ne nga ga te i se. A man'a te mo.