¹Kui Adonisedek, Jeruusalemma kuningas, kuulis, et Joosua oli vallutanud Ai ja oli hävitanud selle sootuks, et nõnda nagu ta oli talitanud Jeerikoga ja selle kuningaga, nõnda oli ta talitanud ka Aiga ja selle kuningaga, ja et Gibeoni elanikud olid Iisraeliga rahu teinud ja nende keskele jäänud,

¹ A ciya mo, Adoni-Zedek, Urusalima* kwaara koyo maa baaru kaŋ Yasuwa na Ayi ŋwa, a n'a kulu halaci parkatak mo. Danga mate kaŋ cine a te Yeriko da nga koyo se, yaadin no a te Ayi da nga koyo mo se. A maa baaru kaŋ Jibeyon borey, nga da Israyla na care no amaana, i goono ga goro i game ra mo.

²siis kardeti väga, sest Gibeon oli suur linn nagu mõni kuningalinn, Aist suurem, ja kõik selle mehed vaprad.

² Waato kaŋ a maa, kala humburkumay n'i di gumo. Zama Jibeyon wo birni beeri no, danga koytaray wane, a beeri nda Ayi mo. A alborey kulu mo gaabikooniyaŋ no.

³Ja Jeruusalemma kuningas Adonisedek läkitas ütlema Hebroni kuningale Hohamile, Jarmuti kuningale Piramile, Laakise kuningale Jaafale ja Egloni kuningale Debirile:

³ Woodin se no Adoni-Zedek, Urusalima koyo donton Hebron koyo Hoham gaa da Yarmut koyo Piram, da Lacis koyo Yafiya, da Eglon koyo Debir mo do.

⁴'Tulge üles minu juurde ja aidake mind! Me lööme Gibeoni, sellepärast et ta tegi rahu Joosuaga ja Iisraeli lastega.'

⁴ A ne i se: «Wa kaa k'ay gaakasinay, iri ma Jibeyon kar, zama i na amaana no Yasuwa nda Israyla izey se.»

⁵Siis nad kogunesid ja tulid üles, need viis emorlaste kuningat: Jeruusalemma kuningas, Hebroni kuningas, Jarmuti kuningas, Laakise kuningas, Egloni kuningas - nemad ja kõik nende sõjaleerid, ja asusid leeri Gibeoni vastu ning sõdisid temaga.

⁵ Amorancey koy guwa din binde, danga Urusalima koyo, da Hebron koyo, da Yarmut koyo, da Lacis koyo, da Eglon koyo nooya, i margu. I ziji ngey nda i kundey kulu. I na gata sinji Jibeyon se, zama ngey m'a wongu.

⁶Aga Gibeoni mehed läkitasid ütlema Joosuale, kes oli leeris Gilgalis: 'Ära tõmba oma kätt oma sulaste juurest tagasi! Tule ruttu üles meie juurde ja päästa ning aita meid, sest kõik emorlaste kuningad, kes elavad mäestikus, on kogunenud meie vastu!'

⁶ Jibeyon borey mo donton Yasuwa gaa. A go Jilgal gata do haray. I ne: «Ni ma si forgay ni bannyey do haray. Ma kaa iri do da waasi k'iri faaba, m'iri gaakasinay mo. Zama Amorancey koyey, tondey ra gorokoy, i margu iri boŋ.»

⁷Siis Joosua läks Gilgalist üles, tema ja kõik sõjamehed koos temaga, ja kõik vaprad võitlejad.

⁷ Yasuwa binde tun Jilgal, nga nda soojey da yaarukomey kulu nga banda.

⁸Ja Issand ütles Joosuale: 'Ära karda neid, sest ma annan nad sinu kätte; ükski neist ei suuda seista sinu ees!'

⁸ Rabbi ne Yasuwa se: «Ma si humbur'ey, zama ay jin k'i daŋ ni kambey ra. Afo si no i ra kaŋ ga hin ka kay ni jine.»

⁹Ja Joosua läks äkitselt neile kallale, olles öö jooksul Gilgalist üles tulnud.

⁹ Yasuwa binde n'i jirsi ka kaŋ i boŋ, zama waato kaŋ a tun Jilgal a hanna ka dira no.

¹⁰Ja Issand viis nad segadusse Iisraeli ees, kes valmistas neile suure kaotuse Gibeoni juures ja ajas neid taga Beet-Hooroni tõusutee suunas ning lõi neid kuni Asekani ja Makkedani.

¹⁰ Rabbi n'i taabandi mo Israyla jine. A n'i wi Jibeyon jarga, wiyaŋ bambata no. A n'i gaaray mo ka zijandi fonda kaŋ ga koy Bayt-Horon din gaa. A n'i kar kal a koy nd'ey Azeka, kala Makkeda mo.

¹¹Aga kui nad Iisraeli eest põgenedes olid Beet-Hooroni nõlvakul, siis heitis Issand taevast nende peale suuri raheteri, ja nii kuni Asekani, nõnda et nad surid; neid, kes surid raheteradest, oli rohkem kui neid, keda Iisraeli lapsed tapsid mõõgaga.

¹¹ Waato kaŋ i goono ga zuru Israyla jine, za i go Bayt-Horon gangara gaa, kala Rabbi mo n'i catu nda tondi bambata yaŋ ka koy hala Azeka hal i bu mo. Borey kaŋ yaŋ gari tondi wi, i ga baa ka bisa borey kaŋ yaŋ Israyla izey wi da takuba.

¹²Siis Joosua rääkis Issandaga sel päeval, kui Issand andis emorlased Iisraeli laste kätte, ja ütles Iisraeli nähes: 'Päike, püsi paigal Gibeonis ja kuu, Ajjaloni orus!'

¹² Saaya din no Yasuwa salaŋ Rabbi se, zaaro kaŋ ra Rabbi na Amorancey daŋ Israyla izey kambe ra. Israyla izey jine no a ne: «Nin, wayna, ni ma kay tak! Jibeyon boŋ. Hando, ni mo ma koy Ayyalon gooro ra.»

¹³Ja päike püsis paigal ning kuu jäi seisma, kuni rahvas oli kätte maksnud oma vaenlastele. Eks see ole kirja pandud Õiglase raamatus? Ja päike seisis keset taevast ega tõtanud loojuma peaaegu kogu päeva.

¹³ Wayna kay mo tak! Hando mo gay, hala waato kaŋ cine jama na fansa sambu ngey ibarey boŋ. Manti i na woodin hantum Yasar tira ra bo? Wayna kay mo beena bindo ra, a mana cahã da kaŋyaŋ mo zaari fo deedandi cine.

¹⁴Ei enne ega pärast ole olnud selle päeva sarnast, et Issand oleks võtnud kuulda ühe mehe häält. Aga Issand sõdis Iisraeli eest.

¹⁴ Zaari fo mana bay ka te woodin cine ce fo za doŋ, wala a jine mo, hal i ma du ka ne Rabbi na Adam-ize sanno hangan, zama Rabbi no ka wongu Israyla se.

¹⁵Seejärel tuli Joosua ja koos temaga kogu Iisrael tagasi Gilgali leeri.

¹⁵ Yasuwa binde ye Jilgal gata do haray, nga nda Israyla kulu a banda.

¹⁶Aga need viis kuningat põgenesid ja peitsid endid ühte koopasse Makkedas.

¹⁶ Koy guwa din binde zuru ka koy tugu Makkeda tondi guusu fo ra.

¹⁷Sellest teatati Joosuale ja öeldi: 'Need viis kuningat on leitud peitu pugenuina ühes koopas Makkedas.'

¹⁷ I ci Yasuwa se ka ne: «I di koy guwa din. I goono ga tugu Makkeda tondi guusu fo ra.»

¹⁸Siis ütles Joosua: 'Veeretage suured kivid koopasuule ja pange selle ette mehi neid valvama.

¹⁸ Yasuwa ne: «Wa tondi beeri yaŋ gunguray guuso me gaa ka guuso daabu. Araŋ ma alboroyaŋ daŋ kaŋ g'i batu.

¹⁹Aga teie ise ärge seiske paigal! Ajage taga oma vaenlasi ja hävitage nende järelvägi, ärge laske neid minna nende linnadesse, sest Issand, teie Jumal, on andnud nad teie kätte!'

¹⁹ Amma araŋ wo ma si kay bo. Wa araŋ ibarey gana k'i gaaray k'i banda waney kar. Wa si ta i ma furo ngey birney ra, zama Rabbi araŋ Irikoyo n'i daŋ araŋ kambey ra.»

²⁰Kui siis Joosua ja Iisraeli lapsed olid valmistanud neile väga suure kaotuse kuni täieliku hävinguni, pääsenud aga olid põgenenud ja jõudnud kindlustatud linnadesse,

²⁰ A ciya mo, waato kaŋ Yasuwa nda Israyla izey te zaama i boŋ ka ban da zaamayaŋ bambata, hal i n'i alandaaba. Borey kaŋ yaŋ ga cindi i ra mo jin ka furo birney kaŋ gonda cinari kuuku yaŋ ra.

²¹tuli kogu rahvas rahuga tagasi Joosua juurde Makkeda leeri; ükski ei julgenud oma keelt liigutada kellegi vastu Iisraeli laste hulgast.

²¹ Waato din gaa no jama kulu ye ka kaa Yasuwa do i Makkeda gata ra baani samay. Boro kulu no mana baa me nyooti Israyla izey afo kulu boŋ.

²²Siis ütles Joosua: 'Avage koopasuu ja tooge need viis kuningat koopast välja minu juurde!'

²² Gaa no Yasuwa ne: «Wa tondi guuso me fiti ka koy guwa din kaa taray ay se, i ma fun guuso ra.»

²³Ja nad tegid nõnda ning tõid koopast välja ta juurde need viis kuningat: Jeruusalemma kuninga, Hebroni kuninga, Jarmuti kuninga, Laakise kuninga ja Egloni kuninga.

²³ I na woodin te ka koy guwa din kaa taray a se guuso ra: Urusalima koyo, da Hebron koyo, da Yarmuk koyo, da Lacis koyo, da Eglon koyo.

²⁴Ja kui nad olid toonud need kuningad Joosua juurde, siis kutsus Joosua kõik Iisraeli mehed ja ütles sõjameeste pealikuile, kes koos temaga olid võidelnud: 'Astuge ligi, pange oma jalg neile kuningaile kaela peale!' Ja nad astusid ligi ning panid oma jala neile kaela peale.

²⁴ A ciya binde, saaya kaŋ cine i na koyey din kaa taray Yasuwa se, kala Yasuwa na Israyla alborey kulu ce. A salaŋ mo wongu jine borey kaŋ yaŋ koy a banda se ka ne: «Wa maan ka ce dake koyey jindey boŋ.» Kal i maan ka ngey ce dake i jindey boŋ.

²⁵Ja Joosua ütles neile: 'Ärge kartke ja ärge kohkuge, olge vahvad ja tugevad, sest nõnda talitab Issand kõigi teie vaenlastega, kellega teil tuleb tapelda!'

²⁵ Gaa no Yasuwa ne i se: «Wa si humburu, araŋ ma si joote mo, amma wa gaabandi ka te bine-gaabi. Zama yaadin no Rabbi ga te araŋ ibarey kulu kaŋ araŋ ga wongu nd'ey se.»

²⁶Ja pärast seda Joosua lõi neid ning surmas nad ja poos nad viide puusse; ja nad rippusid puis kuni õhtuni.

²⁶ Kokor banda Yasuwa na koyey sarku k'i wi. A n'i sarku bundu gu gaa, i goro noodin mo kala wiciri kambo to.

²⁷Aga päikeseloojakul andis Joosua käsu ja nad võeti puudelt alla ning visati sinna koopasse, kuhu nad olid peitu pugenud, ja koopasuule pandi suured kivid, mis on seal tänapäevani.

²⁷ Wayna kaŋyaŋ waate mo Yasuwa lordi ka ne i m'i zumandi ka kaa bundey gaa. I n'i catu tondi guuso kaŋ ra i tugu din ra ka guuso me daabu nda tondi beeriyaŋ. I go noodin hala hõ.

²⁸Ja samal päeval vallutas Joosua Makkeda ning lõi mõõgateraga seda ja selle kuningat, hävitades sootuks need ja kõik hingelised, kes seal sees olid, kedagi säästmata; ja ta talitas Makkeda kuningaga, nagu ta oli talitanud Jeeriko kuningaga.

²⁸ Zaari woodin ra no Yasuwa na Makkeda ŋwa. A n'a kar da takuba, nga nd'a koyo kulu. A n'i halaci parkatak, ngey nda fundikooni kulu kaŋ go noodin. A mana hay kulu cindi noodin. Mate kaŋ cine a te Yeriko koyo se, yaadin no a te Makkeda koyo mo se.

²⁹Siis läks Joosua ja koos temaga kogu Iisrael Makkedast Libnasse ja sõdis Libna vastu.

²⁹ Noodin Makkeda no Yasuwa gana ka bisa ka koy Libna, nga nda Israyla kulu nga banda ka Libna wongu.

³⁰Ja Issand andis Iisraeli kätte ka selle ja selle kuninga; ja Joosua lõi mõõgateraga neid ja kõiki hingelisi, kes seal sees olid, kedagi säästmata; ja ta talitas selle kuningaga, nagu ta oli talitanud Jeeriko kuningaga.

³⁰ Rabbi na nga nda nga koyo kulu daŋ Israyla kambe ra. A n'a kar da takuba, da fundikooni kulu kaŋ go a ra, a mana hay kulu cindi a ra. Mate kaŋ cine a te Yeriko koyo se, yaadin no a te Libna koyo mo se.

³¹Siis läks Joosua ja koos temaga kogu Iisrael Libnast Laakisesse, piiras seda ja sõdis selle vastu.

³¹ Za Libna no Yasuwa gana ka bisa ka koy Lacis, nga nda Israyla kulu a banda. I na gata sinji k'a wongu.

³²Ja Issand andis Laakise Iisraeli kätte, kes vallutas selle teisel päeval ja lõi mõõgateraga seda ja kõiki hingelisi, kes seal olid, just nagu ta oli talitanud Libnaga.

³² Rabbi na Lacis mo daŋ Israyla kambe ra. A n'a ŋwa zaari hinkanta hane. A n'a kar da takuba, nga nda fundikooni kulu kaŋ go a ra, danga mate kaŋ cine a te Libna se.

³³Siis tuli Geseri kuningas Horam Laakisele appi, aga Joosua lõi teda ja tema rahvast, jätmata temale järele ainsatki põgenikku.

³³ Waato din gaa no Horam, Gezer koyo, nga mo kaaru ka kande Lacis se gaakasinay. Yasuwa na nga mo kar, nga nda nga jama kulu. A mana boro kulu cindi a se.

³⁴Ja Laakisest läks Joosua ja koos temaga kogu Iisrael Eglonisse, ja nad piirasid seda ning sõdisid selle vastu.

³⁴ Noodin Lacis, Yasuwa kaaru ka bisa kala Eglon, Israyla kulu go a banda. I na gata sinji ka wongu nd'a.

³⁵Ja nad vallutasid selle samal päeval ning lõid mõõgateraga seda ja kõiki hingelisi, kes seal olid, hävitades need selsamal päeval sootuks, just nagu ta oli talitanud Laakisega.

³⁵ Han din hane i n'a ŋwa. I n'a kar da takuba. Fundikooni kulu kaŋ go a ra mo, Yasuwa n'i halaci zaari woodin ra, parkatak! danga mate kulu kaŋ cine a te Lacis se.

³⁶Siis läks Joosua ja koos temaga kogu Iisrael Eglonist üles Hebronisse, ja nad sõdisid selle vastu.

³⁶ Eglon banda Yasuwa bisa koyne ka koy Hebron, nga nda Israyla kulu nga banda, k'a wongu.

³⁷Ja nad vallutasid selle ning lõid mõõgateraga selle kuningat ja kõiki selle juurde kuuluvaid linnu ja kõiki hingelisi, kes seal olid; ta ei jätnud järele ainsatki põgenikku, just nagu ta oli talitanud Egloniga; ja ta hävitas sootuks selle ja kõik hingelised, kes seal olid.

³⁷ I n'a ŋwa mo, k'a kar da takuba, nga nd'a koyo, d'a birney kulu, da fundikooni kulu kaŋ go i ra. Yasuwa mana hay kulu cindi i se, danga mate kulu kaŋ cine a te Eglon se. Amma a n'i kulu halaci parkatak! nga da fundikooni kulu kaŋ go a ra.

³⁸Siis läks Joosua ja koos temaga kogu Iisrael tagasi Debirisse, ja nad sõdisid selle vastu

³⁸ Yasuwa bare, nga nda Israyla kulu a banda, ka zaa ka koy Debir k'a wongu.

³⁹ning vallutasid selle ja selle kuninga ja kõik selle linnad; ja nad lõid neid mõõgateraga ning hävitasid sootuks kõik hingelised, kes seal olid, kedagi järele jätmata; ta talitas Debiriga ja selle kuningaga, nagu ta oli talitanud Hebroniga ja nagu ta oli talitanud Libnaga ja selle kuningaga.

³⁹ A n'a ŋwa, nga nd'a koyo kulu, d'a kwaarey kulu. I n'i kar da takuba. I na fundikooni kaŋ go i ra kulu halaci parkatak! A mana i cindi. Danga mate kaŋ cine a te Hebron se, yaadin cine no a te Debir da nga koyo mo se, da mate kaŋ a te Libna da nga koyo mo se.

⁴⁰Nõnda lõi Joosua kogu maad, mäestikku ja Lõunamaad, madalmaad ja nõlvakuid, ja kõiki kuningaid, säästmata kedagi ja hävitades sootuks kõik elavad olendid, nagu Issand, Iisraeli Jumal, oli käskinud.

⁴⁰ Yaadin no Yasuwa na laabo kulu kar d'a: tondi kuukey da Negeb* laabo, da Safela, da laabu zumbanta, d'i koyey kulu. A mana i cindi, amma a n'i halaci parkatak! hay kulu kaŋ ga fulanzam da niine, danga mate kaŋ Rabbi Israyla Irikoyo n'a lordi nd'a.

⁴¹Joosua lõi neid Kaades-Barneast kuni Assani, kogu Goosenimaad kuni Gibeonini.

⁴¹ Yasuwa n'i kar za Kades-Barneya kala Gaza, da Gosen laabo kulu, kal a ma koy Jibeyon.

⁴²Kõik need kuningad ja nende maad vallutas Joosua ühe hoobiga, sest Issand, Iisraeli Jumal, sõdis Iisraeli eest.

⁴² Diraw folloŋ ra no Yasuwa na laabey din da ngey koyey kulu ŋwa, zama Rabbi, Israyla Irikoyo, nga no goono ga wongu Israyla se.

⁴³Siis läks Joosua ja koos temaga kogu Iisrael tagasi Gilgali leeri.

⁴³ Yasuwa binde bare ka ye Jilgal gata do haray, nga nda Israyla kulu nga banda.