1Kui kõik kuningad, kes olid siinpool Jordanit mäestikus, madalikul ja kogu suure mere rannikul Liibanoni suunas, hetid, emorlased, kaananlased, perislased, hiivlased ja jebuuslased, sellest kuulsid,
1 A ciya mo, waato kaŋ bonkooney kaŋ yaŋ go Urdun daaranta, tondey laabey ra, da Safela* ra, da teeku beero me gaa Liban jine, ngey: Hittancey, da Amorancey, da Kanaanancey, da Perizancey, da Hibancey, da Yebusancey maa baaro,
2siis nad kogunesid kokku üksmeelselt, et sõdida Joosua ja Iisraeli vastu.
2 kal i margu ka te me fo zama ngey ma Yasuwa nda Israyla wongu.
3Aga kui Gibeoni elanikud olid kuulnud, kuidas Joosua oli talitanud Jeerikoga ja Aiga,
3 Amma Jibeyon borey, waato kaŋ i maa haŋ kaŋ Yasuwa te Yeriko nda Ayi se,
4siis tegutsesid ka nemad, aga kavalasti: nad läksid ja tegid endid käskjalgadeks. Nad panid oma eeslite selga kulunud kotid ja vanad veinilähkrid, lõhkised ja kokkuseotud,
4 i na dabari te da hiila. I na ngey boŋ himandi danga diyayaŋ. I koy ka hindoonayyaŋ sambu, ka bufu zeenoyaŋ dake farkayyaŋ boŋ, da duvan* humbur zeenoyaŋ ra, kaŋ yaŋ tooru-tooru, kaŋ yaŋ maa taayaŋ gumo,
5iseendile jalga kulunud ja paigatud sandaalid, selga kulunud riided, ja kõik leib teeroaks oli kuivanud ja murenenud.
5 da taamu zeenoyaŋ ngey cey gaa, kaŋ yaŋ hanseyaŋ baa gumo, da bankaaray zeenoyaŋ ngey jindey gaa. I hindoonayey buurey kulu koogu kal i bunkus.
6Siis nad läksid Joosua juurde Gilgali leeri ja ütlesid temale ja Iisraeli meestele: 'Me tuleme kaugelt maalt; tehke nüüd meiega leping!'
6 I koy Yasuwa do k'a gar hala gata do Jilgal ka salaŋ nga nda Israyla borey se. I ne: «Iri wo, laabu mooro fo do no iri fun. Sohõ binde, wa sappe nda iri.»
7Aga Iisraeli mehed vastasid hiivlastele: 'Võib-olla te elate meie keskel? Kuidas võiksime siis teha teiega lepingu?'
7 Israyla borey binde ne Hibancey se: «Hambara araŋ nangora si kal iri bindo ra. Mate no iri ga te ka sappe nda araŋ?»
8Siis nad ütlesid Joosuale: 'Me oleme sinu sulased!' Ja Joosua küsis neilt: 'Kes te olete ja kust te tulete?'
8 I ne Yasuwa se: «Iri ya ni bannyayaŋ no.» Yasuwa ne i se: «Araŋ no may yaŋ? Man no araŋ fun?»
9Ja nad vastasid temale: 'Su sulased tulevad väga kaugelt maalt Issanda, su Jumala nime pärast, sest me oleme kuulnud temast kuuldusi ja kõike, mis ta tegi Egiptuses,
9 I ne a se: «Laabu fo kaŋ ga mooru gumo no iri, ni bannyey wo fun, Rabbi ni Irikoyo maa sabbay se. Zama iri maa a beera baaru, da hay kulu kaŋ a te Misira laabo ra,
10ja kõike, kuidas ta talitas kahe emorlaste kuningaga, kes olid sealpool Jordanit: Siihoniga, Hesboni kuningaga, ja Oogiga, Baasani kuningaga, kes oli Astarotis.
10 da hay kulu kaŋ a te Amorancey bonkooni hinka din kaŋ yaŋ go Urdun daarante se, Hesbon bonkoono Sihon, da Basan bonkoono Og, kaŋ go Astarot.
11Meie vanemad ja kõik meie maa elanikud rääkisid meile, öeldes: Võtke enestega kaasa moona teekonna tarvis, minge neile vastu ja öelge neile: Me oleme teie sulased, tehke nüüd meiega leping!
11 Iri arkusey d'iri nangoray borey kulu mo salaŋ iri se ka ne: ‹Wa sambu hindoonayyaŋ araŋ kambey ra fonda sabbay se, ka koy k'i kubay. Araŋ ma ne i se: Iri ya araŋ bannyayaŋ no. Wa te iri se amaana.›
12See on meie leib; me võtsime selle soojalt oma kodadest teeroaks päeval, kui lahkusime, et tulla teie juurde; ja vaata, see on nüüd kuivanud ja murenenud.
12 Buurey wo, idungo no iri n'i sambu ka te hindoonay ka fondo wo gana, hano kaŋ hane iri dira fu ka kaa araŋ kubayyaŋ. A go mo, sohõ kal i koogu ka bunkus.
13Ja need veinilähkrid, mis me täitsime, olid uued, aga vaata, need on nüüd lõhkenud. Ja meie riided ja jalatsid on kulunud väga pikal teel.'
13 Humburey wo mo kaŋ ra duvan go, waato kaŋ iri n'i toonandi, itajiyaŋ no. I go mo, sohõ i tooru-tooru. Baa iri bankaaray d'iri taamey, fonda moora se kal i kulu zeen.»
14Siis mehed võtsid nende teeroast ega küsinud nõu Issandalt.
14 Israyla borey binde kaa i hindoonayey ra, amma i mana saaware ceeci Rabbi gaa.
15Ja Joosua tegi nendega rahu ning sõlmis nendega lepingu, et ta jätab nad elama; ja koguduse ülemad vandusid neile.
15 Yasuwa mo na amaana te i se ka alkawli sambu i se mo, ka ne nga g'i fundey naŋ. Jama jine borey mo ze i se.
16Aga pärast kolme päeva möödumist, kui nad olid teinud nendega lepingu, said nad kuulda, et need olid nende lähedalt ja elasid nende keskel.
16 I go no, jirbi hinzanta banante, alkawlo teeyaŋ banda, kal i koy ka maa baaru, wiiza, i gorokasinyaŋ no! I goono ga goro i bindo ra.
17Siis Iisraeli lapsed läksid teele ja jõudsid kolmandal päeval nende linnade juurde; nende linnad olid Gibeon, Kefiira, Beerot ja Kirjat-Jearim.
17 Kaŋ Israyla izey dira, jirbi hinzanta day, kal i to i birney gaa. I birney ga ti Jibeyon, da Kefira, da Beyerot, da Ciriyat-Yeyarim.
18Aga Iisraeli lapsed ei löönud neid maha, sest koguduse ülemad olid neile vandunud Issanda, Iisraeli Jumala juures; ent terve kogudus nurises ülemate pärast.
18 Israyla izey man'i kar mo, zama jama jine borey jin ka ze i se da Rabbi, Israyla Irikoyo. Kala jama kulu soobay ka jine borey jance.
19Siis ütlesid kõik ülemad tervele kogudusele: 'Me oleme neile vandunud Issanda, Iisraeli Jumala juures, nüüd ei või me neisse puutuda.
19 Amma jine borey kulu ne jama kulu se: «Iri jin ka ze i se da Rabbi, Israyla Irikoyo. Sohõ binde, iri si hin ka i ham.
20Me teeme nendega seda, et jätame nad elama, et meie peale ei tuleks viha vande pärast, mille neile vandusime.'
20 Haŋ kaŋ iri ga te i se neeya: iri m'i naŋ da fundi, zama Rabbi futa ma si kaŋ iri boŋ, zeyaŋo kaŋ iri ze i se din sabbay se.»
21Ja ülemad ütlesid neile, et nad jäävad elama ja neist saavad puuraiujad ja veekandjad tervele kogudusele, nagu ülemad neile on öelnud.
21 Jine borey ne i se mo: «W'i naŋ da ngey fundey.» Yaadin cine no i ciya tuuri beerikoyaŋ da hari gurukoyaŋ jama se, danga mate kaŋ cine jine borey ci i se din.
22Ja Joosua kutsus nad ning rääkis nendega, öeldes: 'Miks petsite meid ja ütlesite: Me oleme teist väga kaugel, ise aga elate meie keskel?
22 Yasuwa na boro fo daŋ k'i ce. A salaŋ i se ka ne: «Ifo se no araŋ n'iri fafagu ka ne: ‹Iri ga mooru araŋ gumo,› kaŋ a go, wiiza, iri game ra no araŋ bara ga goro?
23Seepärast olge nüüd neetud! Ärgu lõppegu iialgi teie hulgast sulased, puuraiujad ja veekandjad mu Jumala koja tarvis!'
23 Day, sohõ araŋ ya laalante yaŋ no. Araŋ ra i si jaŋ bannyayaŋ, kaŋ ga tuuri beeri, da borey kaŋ yaŋ ga hari guru ay Irikoyo windo se.»
24Ja nemad vastasid Joosuale ning ütlesid: 'Et su sulastele oli kindlasti räägitud, kuidas Issand, su Jumal, oma sulast Moosest oli käskinud anda teile kogu maa ja hävitada teie eest kõik maa elanikud, siis me kartsime teie ees väga oma elu pärast ja tegime seda.
24 I tu Yasuwa se ka ne: «Haciika i na iri, ni bannyey no baaru ka ne kaŋ Rabbi ni Irikoyo, a na nga tamo Musa lordi ka ne a ma laabo kulu no araŋ se. A ne araŋ ma laabo gorokoy kulu halaci araŋ jine mo. Woodin no ka naŋ iri mo, iri humburu araŋ gumo iri fundey sabbay se, a se no iri na woodin te.
25Ja nüüd, vaata, me oleme sinu käes, talita meiega, nagu sinu silmis hea ja õige on teha!'
25 Guna mo sohõ, iri go ni kambe ra. Haŋ kaŋ ni di ga boori, kaŋ ga saba ni diyaŋ gaa, ni ma te iri se woodin.»
26Ja ta talitas nendega nõnda: ta päästis nad Iisraeli laste käest ja neid ei tapetud.
26 Yaadin mo no a te i se. A n'i faaba Israyla izey kambey ra, kaŋ ga naŋ i ma si i wi.
27Ja sel päeval pani Joosua nad puuraiujaiks ja veetoojaiks kogudusele ning Issanda altarile kuni tänapäevani paigas, mille tema välja valib.
27 Yasuwa mo, han din hane no a n'i ciya tuuri beerikoyaŋ da hari gurukoyaŋ jama se, da Rabbi sargay feema wane mo, hala ka kaa sohõ, nangu kulu kaŋ Rabbi ga suuban.