¹Siis Joosua kogus kõik Iisraeli suguharud Sekemisse ja kutsus Iisraeli vanemad, peamehed, kohtumõistjad ja ülevaatajad, ja need astusid Jumala ette.

¹ Kala Yasuwa na Israyla kunda kulu margu Sekem ra. A na Israyla arkusey, d'i jine borey, d'i alkaaley, d'i wongu nyaŋey ce. Ngey mo kaa ka kay Irikoy jine.

²Ja Joosua ütles kogu rahvale: 'Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Teisel pool jõge elasid muiste teie vanemad, Terah, Aabrahami ja Naahori isa, ja nad teenisid teisi jumalaid.

² Yasuwa ne jama kulu se: «Haŋ kaŋ Rabbi, Israyla Irikoyo ci neeya: Araŋ kaayey, waato isa beero banda no i goro, danga Tera, kaŋ ti Ibrahim da Nahor baaba. Doŋ i goono ga may de-koy fooyaŋ se.

³Aga mina võtsin teie isa Aabrahami teiselt poolt jõge ja lasksin teda rännata kogu Kaananimaal; ja ma tegin paljuks tema soo ning andsin temale Iisaki.

³ Kal ay n'araŋ kaayo Ibrahim sambu, ay n'a tunandi isa daŋanta. Ay n'a candi ka kond'a Kanaana laabo kulu ra. Ay n'a hayyaŋo mo tonton, k'a no Isaka.

⁴Ja Iisakile ma andsin Jaakobi ja Eesavi. Eesavile ma andsin Seiri mäestiku, et ta päriks selle, aga Jaakob ja tema pojad läksid alla Egiptusesse.

⁴ Ay na Isaka mo no Yakuba nda Isuwa. Ay na Isuwa no Seyir tondo a m'a may. Amma Yakuba nda nga izey zulli ka koy Misira laabo ra.

⁵Siis ma läkitasin Moosese ja Aaroni ning lõin Egiptust sellega, mis ma seal tegin; ja seejärel ma tõin teid sealt ära.

⁵ Ay na Musa nda Haruna donton. Ay na masiibayaŋ daŋ Misira laabo ra, hay kulu kaŋ ay te i game ra hina me. Kokor banda no ay n'araŋ kaa noodin.

⁶Ja kui ma tõin teie vanemad Egiptusest välja ja te jõudsite mere äärde, siis ajasid egiptlased teie vanemaid taga sõjavankrite ja ratsanikega kuni Kõrkjamereni.

⁶ Ay n'araŋ kaayey kaa Misira laabo ra, araŋ kaa hala teeko do mo. Misira borey n'araŋ kaayey ce banda gana nda wongu torkoyaŋ da kaarukoyaŋ ka koy hala Teeku Cira me gaa.

⁷Siis nad kisendasid Issanda poole ja tema pani pimeduse teie ja egiptlaste vahele ja laskis mere tulla nende peale ning mattis nad. Jah, te olete oma silmaga näinud, mida ma Egiptuses tegin. Seejärel te elasite kaua aega kõrbes.

⁷ Saaya kaŋ cine araŋ kaayey hẽ Rabbi gaa, kala Irikoy na kubay daŋ araŋ da Misirancey game ra. A na teeko haro candi ka daabu i boŋ. A naŋ haro m'i kulu gon, hal i yoole. Araŋ moy di mo haŋ kaŋ ay te Misira laabo ra. Araŋ te jirbi boobo saajo ra mo.

⁸Siis ma viisin teid emorlaste maale, kes asusid teisel pool Jordanit, ja nemad sõdisid teie vastu; aga ma andsin nad teie kätte ja te pärisite nende maa, ja ma hävitasin nad teie eest.

⁸ Kal ay kande araŋ Amorancey laabo kaŋ go Urdun daŋanta ra, ngey mo n'araŋ wongu. Ay n'i daŋ araŋ kambe ra hal araŋ n'i laabo mayra ta. Ay n'i halaci mo araŋ jine.

⁹Siis tõusis Baalak, Sippori poeg, Moabi kuningas, ja sõdis Iisraeli vastu; ta läkitas käskjalad ja kutsus Bileami, Beori poja, teid needma.

⁹ Waato din gaa no Zippor izo Balak, Mowab bonkoono, nga mo tun ka Israyla wongu. A donton mo ka Beyor izo Balaam ce ka ne a m'araŋ laali.

¹⁰Aga mina ei tahtnud kuulata Bileami ja ta pidi teid korduvalt õnnistama ning ma päästsin teid tema käest.

¹⁰ Amma ay ne: ‹Ay mana yadda ka Balaam sanney hangan.› Woodin sabbay se no kal a n'araŋ albarkandi. Yaadin cine mo no ay n'araŋ faaba nd'a Balak kambe ra.

¹¹Ja te läksite üle Jordani ning jõudsite Jeerikosse; ja Jeeriko elanikud ja emorlased, perislased, kaananlased, hetid, girgaaslased, hiivlased ja jebuuslased sõdisid teie vastu, aga mina andsin nad teie kätte.

¹¹ Araŋ na Urdun daŋandi ka kaa Yeriko. Yeriko borey n'araŋ wongu, kaŋ yaŋ ga ti Amorancey, da Perizancey, da Kanaanancey, da Hittancey, da Jirgasancey, da Hibancey, da Yebusancey. Amma ay n'i daŋ araŋ kambe ra.

¹²Ja mina läkitasin teie eel masenduse, mis ajas ära teie eest mõlemad emorlaste kuningad, aga mitte sinu mõõga ja ammuga.

¹² Ay na cebeeri-hawlandi mo donton araŋ jine, k'i gaaray araŋ jine. Araŋ na Amorancey bonkooni hinka din gaaray, kaŋ manti nda ni takuba, manti nda ni biraw mo.

¹³Ja ma andsin teile maa, mille kallal sa ei olnud vaeva näinud, ja linnad, mida te ei olnud ehitanud - ja neis te nüüd elate, viinamäed ja õlipuud, mida te ei olnud istutanud - ja neist te nüüd sööte.

¹³ Ay n'araŋ no laabu kaŋ araŋ mana taabi fo te a ra, da birniyaŋ kaŋ araŋ mana cina, araŋ goono ga goro i ra, da reyzin* kaliyaŋ, da zeytun* nyayaŋ mo kaŋ araŋ mana tilam, araŋ go g'i nafa ŋwa.

¹⁴Sellepärast kartke nüüd Issandat ja teenige teda laitmatult ja ustavalt ja kõrvaldage jumalad, keda teie vanemad on teeninud teisel pool jõge ja Egiptuses, ja teenige Issandat!

¹⁴ A binde sohõ araŋ ma humburu Rabbi. Araŋ ma may a se cimi ra da munaficitaray-jaŋay ra. Toorey din kaŋ araŋ kaayey goro ka may i se isa beero daŋanta, da Misira laabo ra mo, araŋ ma banda bare i gaa ka may Rabbi se.

¹⁵Aga kui teie silmis on halb teenida Issandat, siis valige endile täna, keda te tahate teenida: kas neid jumalaid, keda teie vanemad teenisid teisel pool jõge, või emorlaste jumalaid, kelle maal te elate? Aga mina ja mu pere, meie teenime Issandat!'

¹⁵ Amma hala day araŋ wo se, hari laalo no araŋ ma may Rabbi se, yaadin gaa wa suuban hunkuna wo kaŋ se no araŋ ga may. Hala isa beero banda toorey no, kaŋ yaŋ se araŋ kaayey goro ka may, wala Amorancey toorey no, kaŋ yaŋ araŋ go i laabo ra ga goro sohõ, wa suuban. Amma ay wo, in d'ay windo, Rabbi se no iri ga may.»

¹⁶Siis vastas rahvas ja ütles: 'Jäägu see meist kaugele, et me jätame maha Issanda ja teenime teisi jumalaid!

¹⁶ Kala jama kulu tu ka ne: «Irikoy m'iri waa d'iri ma fay da Rabbi ka tooruyaŋ gana!

¹⁷Sest Issand on meie Jumal, tema on see, kes meid ja meie vanemad tõi välja Egiptusemaalt orjusekojast, kes meie silma ees tegi neid suuri tunnustähti ja kes meid hoidis kogu sellel teel, mida me käisime, ja kõigi rahvaste seas, kelle keskelt me läbi läksime.

¹⁷ Zama Rabbi iri Irikoyo, nga no k'iri nd'iri kaayey kaa Misira laabo ra, tamtaray kwaara. A na hay bambatey mo te iri jine. Iri di kaŋ a n'iri hallasi mo fondey kulu kaŋ iri gana yaŋ ra, dumey kulu game ra, waato kaŋ iri gana i laabey ra.

¹⁸Ja Issand ajas ära meie eest kõik rahvad, ka emorlased, kes elasid sellel maal. Sellepärast teenime meiegi Issandat, sest tema on meie Jumal!'

¹⁸ Rabbi na dumey din kulu gaaray iri jine mo, hala nda baa Amorancey kaŋ yaŋ go laabu wo ra da goray. Woodin se binde iri mo ga may Rabbi se, zama nga no ga ti iri Irikoyo.»

¹⁹Siis Joosua ütles rahvale: 'Te ei või teenida Issandat, sest tema on püha Jumal! Tema on püha vihaga Jumal, tema ei anna andeks teie üleastumisi ja patte.

¹⁹ Kala Yasuwa ne jama se: «Araŋ sinda hina kaŋ ga naŋ araŋ ma may Rabbi se, zama nga wo Koy Hanno no. Nga wo Irikoy kaŋ ga canse mo no. A si araŋ taaley wala araŋ zunubey yaafa bo.

²⁰Kui te jätate maha Issanda ja teenite võõraid jumalaid, siis ta pöördub ära ning teeb teile kurja ja hävitab teid, pärast seda kui ta teile on head teinud.'

²⁰ D'araŋ fay da Rabbi, ka koy ka may de-koy waani yaŋ se, saaya din a ga bare k'araŋ taabandi. A m'araŋ halaci mo, a gomno kaŋ a jin ka te araŋ se din banda.»

²¹Aga rahvas ütles Joosuale: 'Ei, vaid me teenime Issandat!'

²¹ Kala jama ne Yasuwa se: «Manti yaadin no bo, amma iri ga may Rabbi se.»

²²Ja Joosua ütles rahvale: 'Te olete tunnistajaiks iseeneste vastu, et te olete endile valinud Issanda, et teda teenida.' Ja nad vastasid: 'Oleme tunnistajad!'

²² Yasuwa mo ye ka ne jama se: «Araŋ ya seedayaŋ no araŋ bumbey se, kaŋ araŋ na Rabbi suuban zama araŋ ma may a se.» I ne: «Iri ya seedayaŋ no.»

²³'Ja nüüd kõrvaldage võõrad jumalad, kes teie keskel on, ja pöörake oma südamed Issanda, Iisraeli Jumala poole!'

²³ Sohõ binde nga din ne: «Kal araŋ ma banda bare mebarawey toorey kaŋ go araŋ do din gaa. Araŋ ma araŋ biney bare ka ye Rabbi, Israyla Irikoyo do.»

²⁴Ja rahvas ütles Joosuale: 'Me tahame teenida Issandat, oma Jumalat, ja võtta kuulda tema häält!'

²⁴ Jama ne Yasuwa se: «Rabbi iri Irikoyo se no iri ga may, a sanno se mo no iri ga hangan.»

²⁵Nõnda tegi Joosua sel päeval rahvaga lepingu ja andis temale Sekemis määrused ja seadlused.

²⁵ Yasuwa binde sappe nda jama han din hane. A na hin sanni nda farillayaŋ kayandi i se noodin Sekem ra.

²⁶Ja Joosua kirjutas need sõnad Jumala Seaduse raamatusse; siis ta võttis suure kivi ja pani püsti selle tamme alla, mis oli Issanda pühamu juures.

²⁶ Yasuwa na sanni woodin yaŋ mo hantum Irikoy asariya tira ra. Koyne, a na tondi bambata fo sambu k'a sinji noodin shen tuuri-nya fo cire, kaŋ go Rabbi nangu hananta tanjay.

²⁷Ja Joosua ütles kogu rahvale: 'Vaata, see kivi olgu tunnistajaks meie vastu, sest see on kuulnud kõiki Issanda sõnu, mis ta meile on öelnud. Ja see olgu tunnistajaks teie vastu, et te ei salgaks oma Jumalat!'

²⁷ Yasuwa ye ka ne jama kulu se koyne: «Guna tondo wo, a ga ciya seeda iri boŋ, zama a maa Rabbi sanney kulu kaŋ yaŋ a ci iri se. Tondo binde ga ciya seeda araŋ boŋ, zama araŋ ma si araŋ Irikoyo ze.»

²⁸Siis Joosua saatis rahva minema, igaühe ta pärisosale.

²⁸ Woodin banda Yasuwa na borey sallama, boro fo kulu ma koy nga tubo do.

²⁹Ja pärast neid sündmusi suri Issanda sulane Joosua, Nuuni poeg, saja kümne aasta vanuses.

²⁹ A ciya woodin banda, kala Rabbi tamo Yasuwa, Nun izo te ka si. Saaya din a gonda jiiri zangu fo nda iway.

³⁰Ja nad matsid tema ta pärisosa maa-alale Timnat-Serahisse, mis on Efraimi mäestikus põhja pool Gaasi mäge.

³⁰ I n'a fiji nga tubo hirro boŋ gaa, Timnat-Sera ra. Kwaara din go Ifraymu tondey laabo ra, Gaas tondo se azawa kambe haray.

³¹Ja Iisrael teenis Issandat kogu Joosua eluaja ja kogu nende vanemate eluaja, kes elasid veel pärast Joosuat ja kes tundsid kõiki Issanda tegusid, mis ta Iisraelile oli teinud.

³¹ Israyla borey may Rabbi se Yasuwa baafuna me-d'a-me ra, da dottijey kaŋ yaŋ cindi Yasuwa banda, ngey mo jirbey ra, borey kaŋ yaŋ ga Rabbi goyey kulu kaŋ a te Israyla se din bay.

³²Ja Joosepi luud, mis Iisraeli lapsed olid Egiptusest ära toonud, matsid nad Sekemisse selle väljaosa peale, mille Jaakob oli ostnud Sekemi isa Hamori lastelt saja rahatüki eest ja mis oli saanud pärisosaks Joosepi lastele.

³² Yusufu biriyey mo kaŋ yaŋ Israyla izey sambu ka fun d'ey Misira laabo ra, i n'i fiji Sekem ra, laabu jara ra kaŋ Yakuba day Hamor izey Sekem cinakwa gaa. Nzarfu gude zangu no a n'a day d'a. A ciya Yusufu izey se tubu.

³³Ka Eleasar, Aaroni poeg, suri, ja nad matsid ta Gibeasse, ta poja Piinehasi linna, mis temale oli antud Efraimi mäestikus.

³³ Haruna izo Eliyezar, nga mo bu. I n'a fiji nga izo Fineyas tudo gaa, wo kaŋ a du Ifraymu tondey laabo ra.