¹Pärast Joosua surma küsisid Iisraeli lapsed Issandalt, öeldes: 'Kes meist peab esimesena minema sõtta kaananlaste vastu?'

¹ A ciya no, Yasuwa buuyaŋo banda Israyla* izey ye ka Rabbi hã ka ne: «May no ga sintin ka furo iri jine ka dira ka wongu nda Kanaanancey?»

²Ja Issand vastas: 'Mingu Juuda! Vaata, ma annan maa tema kätte.'

² Rabbi ne: «Yahuda no ga furo. A go mo, ay na laabo daŋ a kambe ra.»

³Siis ütles Juuda oma vennale Siimeonile: 'Tule koos minuga minu liisuosale ja sõdime kaananlaste vastu, siis tulen ka mina koos sinuga sinu liisuosale!' Ja Siimeon läks koos temaga.

³ Yahuda ne nga nya-ka-fo-sina Simeyon se: «Ma kaa ay banda ay baa do, zama iri ma Kanaanancey wongu. Ay mo ga koy ni banda ni baa do.» Simeyon binde koy a banda.

⁴Juuda läks ja Issand andis nende kätte kaananlased ja perislased; Besekis lõid nad neist maha kümme tuhat meest.

⁴ Yahuda binde kaaru. Rabbi mo na Kanaanancey da Perizancey daŋ i kambe ra. Bezek ra mo Yahuda sata na boro zambar way wi nga ibarey ra.

⁵Besekis kohtasid nad Adoni-Besekit, sõdisid tema vastu ning lõid kaananlasi ja perislasi.

⁵ I na Adoni-Bezek _kaŋ ci Bezek koyo|_ gar Bezek ra, i n'a wongu mo. I na Kanaanancey da Perizancey ŋwa.

⁶Adoni-Besek aga põgenes ja nad ajasid teda taga ning võtsid ta kinni ja raiusid tal pöidlad kätelt ja suured varbad jalgadelt.

⁶ Amma Adoni-Bezek wo zuru. I n'a gana k'a di. I n'a kambe nyaŋey d'a ce nyaŋey pati.

⁷Ja Adoni-Besek ütles: 'Seitsekümmend kuningat, kelle kätelt olid raiutud pöidlad ja jalgadelt suured varbad, olid korjamas raasukesi mu laua all. Nõnda nagu ma ise tegin, nõnda tasus Jumal mulle.' Ta viidi Jeruusalemma ja ta suri seal.

⁷ Adoni-Bezek mo ne: «Bonkooni wayye kaŋ i n'i kambe nyaŋey d'i ce nyaŋey dumbu, ay taablo cire no i g'i ŋwaaro kumna. Sanda mate kaŋ cine ay doona ka te, yaadin mo no Irikoy n'ay bana nd'a.» I kand'a Urusalima*; noodin no a bu.

⁸Ja juudalased sõdisid Jeruusalemma vastu, vallutasid selle, lõid elanikud maha mõõgateraga ja põletasid linna tulega.

⁸ Yahuda izey binde na Urusalima wongu, i n'a ŋwa mo. I n'a kar da takuba ka danji daŋ birno gaa.

⁹Seejärel läksid juudalased sõdima kaananlaste vastu, kes elasid mäestikus, Lõunamaal ja madalikul.

⁹ Woodin banda Yahuda izey ye ka koy ka Kanaanancey wongu kaŋ go ga goro tondi kuukey ra, da Negeb*, da Safela* ra mo.

¹⁰Nii läks Juuda kaananlaste vastu, kes elasid Hebronis; Hebroni nimi oli muiste Kirjat-Arba; ja nad lõid Seesaid, Ahimani ja Talmaid.

¹⁰ Yahuda ye ka koy ka wongu nda Kanaanancey kaŋ yaŋ go Hebron ga goro. (Amma waato Hebron maa ga ti Ciriyat-Arba). I na Sesay da Ahiman da Talmay mo kar.

¹¹Sealt läks ta Debiri elanike vastu; Debiri nimi oli muiste Kirjat-Seefer.

¹¹ Noodin no a bisa ka koy ka Debir wongu. (Waato Debir maa ga ti Ciriyat-Sefer).

¹²Ja Kaaleb ütles: 'Kes Kirjat-Seeferit lööb ja selle vallutab, sellele ma annan naiseks oma tütre Aksa.'

¹² Kaleb mo ne: «Bora kaŋ na Ciriyat-Sefer ŋwa, ay g'ay ize wayo Aksa hiijandi bora din se.»

¹³Kui Otniel, Kaalebi noorema venna Kenase poeg, selle vallutas, siis ta andis oma tütre Aksa temale naiseks.

¹³ Kala Kaleb kayno Kenaz izo, Otniyel na Ciriyat-Sefer ŋwa. Kaleb binde na nga ize wayo Aksa hiijandi Otniyel se.

¹⁴Ja kui Aksa tuli, siis Otniel kehutas teda oma isalt põldu nõudma. Kui Aksa eesli seljast maha hüppas, küsis Kaaleb: 'Mida sa soovid?'

¹⁴ A go no binde, waato kaŋ wando kaa kurnyo do, kal a na nga kurnye daŋ a ma fari ŋwaaray nga din, Aksa baabo gaa. Waybora binde zumbu nga farka boŋ. Kaleb ne a se: «Ifo no ni ga ba?»

¹⁵Ja ta vastas: 'Anna mulle üks kingitus! Et sa mind oled andnud kuivale maale, siis anna mulle ka veeallikaid!' Ja Kaaleb andis temale ülemised allikad ja alumised allikad.

¹⁵ A ne nga baabo se: «M'ay albarkandi. Za kaŋ ni n'ay no baa Negeb laabo ra, m'ay no mo bulbulu yaŋ.» Kaleb mo n'a no beene da ganda bulbuley.

¹⁶Ja Moosese äia, keenlase lapsed olid tulnud Palmidelinnast koos juudalastega Juuda kõrbe, mis on Aradi Negebis; nad läksid ja elasid sealse rahva hulgas.

¹⁶ Musa anzuray, Keni bora izey binde fatta birno kaŋ se i ga ne Teenay Nya kwaara, nga da Yahuda izey. I furo Yahuda saajo ra kaŋ go Negeb ra Arad haray. I koy ka goro noodin laabo borey banda.

¹⁷Ja Juuda läks oma venna Siimeoniga ja nad lõid neid kaananlasi, kes elasid Sefatis, ja hävitasid linna sootuks; ja linnale pandi nimeks Horma.

¹⁷ Yahuda mo, nga nda nga nya-ka-fo-sina Simeyon koy care banda ka Kanaanancey kaŋ yaŋ goono ga goro Zefat ra wi. I na Zefat halaci parkatak! I na birno maa daŋ Horma (kaŋ a feerijo ga ti Kurmu).

¹⁸Ja Juuda vallutas Assa ja selle maa-ala, Askeloni ja selle maa-ala, Ekroni ja selle maa-ala.

¹⁸ Yahuda ye ka Gaza ŋwa, da nga hirrey a banda, da Askelon da nga hirrey, da Ekron da nga hirrey mo.

¹⁹Issand oli Juudaga ja seetõttu ta vallutas mäestiku; aga ta ei suutnud ära ajada oru elanikke, sest neil olid raudsõjavankrid.

¹⁹ Rabbi go Yahuda banda. A na tondey ra gorokoy mo gaaray, zama a si hin ka gooro ra borey gaaray, zama ngey wo, guuru torkoyaŋ no ka bara i se.

²⁰Ja Kaalebile anti Hebron, nagu Mooses oli käskinud, ja tema ajas sealt ära kolm anaklast.

²⁰ I binde na Hebron no Kaleb se, danga mate kaŋ cine Musa ci. Kaleb na Anak ize hinza gaaray k'i kaa Hebron ra.

²¹Aga benjaminlased ei ajanud ära jebuuslasi, kes elasid Jeruusalemmas, ja nii elavad jebuuslased Jeruusalemmas koos benjaminlastega tänapäevani.

²¹ Benyamin izey mo mana Yebusancey kaŋ yaŋ goono ga goro Urusalima ra gaaray, amma Yebusancey goro noodin Urusalima ra, ngey da Benyamin izey care banda hala hunkuna.

²²Ka Joosepi sugu läks teele, nad läksid Peetelisse ja Issand oli nendega.

²² Yusufu kunda mo koy ka Betel wongu, Rabbi mo go i banda.

²³Kui Joosepi sugu laskis Peetelis maad kuulata, linna nimi oli muiste Luus,

²³ Yusufu kunda binde na ma-cararayaŋ donton i ma koy ka Betel guna (kaŋ waato, birno maa ga ti Luz).

²⁴siis luurajad nägid ühte meest linnast välja tulevat ning ütlesid sellele: 'Näita nüüd meile, kust me pääseme linna, siis me anname sulle armu!'

²⁴ Ma-cararey binde di boro fo kaŋ go ga fun birno ra. I ne a se: «Iri ga ni ŋwaaray no, m'iri cabe meyo kaŋ ga furo birno ra, iri mo ga gomni cabe ni se.»

²⁵Siis ta näitas neile linna sissepääsu ja nad lõid mõõgateraga maha linna elanikud, mehe ja kogu tema suguvõsa aga lasksid nad minna.

²⁵ Kala nga mo n'i cabe meyo kaŋ ga furo birno ra. I na kwaara kar da takuba, amma i na bora din naŋ a ma koy, nga nda nga almayaaley kulu.

²⁶Ja see mees läks hettide maale ja ehitas sinna linna ning pani sellele nimeks Luus; see on selle nimi tänapäevani.

²⁶ Bora din kaŋ du ka fun Luz birni zeena ra din koy Hittancey laabu ka birni fo cina koyne, a na birno maa daŋ koyne Luz. Birno maa nooya hala hõ.

²⁷Aga Manasse ei vallutanud Beet-Seani ega selle tütarlinnu, ei Taanakit ega selle tütarlinnu, ei Doori elanikke ega selle tütarlinnu, ei Jibleami elanikke ega selle tütarlinnu, ei Megiddo elanikke ega selle tütarlinnu, vaid kaananlased jäid elama sellele maale.

²⁷ Manasse mo mana Bayt-Seyan gorokoy da nga kwaarey gaaray, wala Taanak gorokoy da ngey kwaarey, wala Dor gorokoy da ngey kwaarey, wala Ibleyam gorokoy da ngey kwaarey, wala Mageddo gorokoy da ngey kwaarey. Amma Kanaanancey na ngey goray te noodin laabo ra.

²⁸Aga kui Iisrael sai tugevamaks, siis nad panid kaananlastele peale töökohustuse ega ajanud neid hoopiski mitte ära.

²⁸ A go mo, waati kaŋ cine Israyla te gaabi, i ga Kanaanancey daŋ doole goyey kulu ra, amma i mana Kanaanancey gaaray parkatak.

²⁹Efraim ei ajanud ära kaananlasi, kes elasid Geseris, vaid kaananlased Geseris jäid elama tema keskele.

²⁹ Ifraymu mo mana Kanaanancey kaŋ goro Gezer gaaray, amma Kanaanancey goro Gezer i game ra.

³⁰Sebulon ei ajanud ära Kitroni elanikke ega Nahaloli elanikke, vaid kaananlased elasid tema keskel ja said töökohustuslikeks.

³⁰ Zabluna mo mana Kitron gorokoy gaaray, wala Nahalol gorokoy, amma Kanaanancey goro i game ra. I n'i daŋ doole goy ra.

³¹Aaser ei ajanud ära Akko elanikke ega Siidoni, Ahlabi, Aksibi, Helba, Afiki ja Rehobi elanikke.

³¹ Aser mo mana Akko gorokoy gaaray, wala Zidon ra gorokoy, wala Alab ra gorokoy, wala Akzib gorokoy, wala Helba waney, wala Afik waney, wala Rehob waney.

³²Nii elasid aaserlased maa elanike, kaananlaste keskel, sest nad ei ajanud neid ära.

³² Amma Aser izey goro Kanaanancey game ra noodin laabo ra, zama i mana Kanaanancey gaaray bo.

³³Naftali ei ajanud ära Beet-Semesi elanikke ega Beet-Anati elanikke, vaid elas maa elanike, kaananlaste keskel; aga Beet-Semesi ja Beet-Anati elanikud said neile töökohustuslikeks.

³³ Naftali kunda mo mana Bayt-Semes ra gorokoy gaaray, wala Bayt-Anat ra gorokoy, amma i goro Kanaanancey game ra, kaŋ yaŋ go laabo ra ga goro. Kulu nda yaadin, Bayt-Anat gorokoy da Bayt-Semes waney ga doole goy te Naftali izey se.

³⁴Emorlased tõrjusid daanlased mäestikku ega lasknud neid tulla orgu.

³⁴ Amma Amorancey na Dan izey tuti ka kond'ey tondey laabey ra, zama i mana yadda Dan izey ma zumbu gooro ra.

³⁵Ja emorlased jäid elama Har-Heresisse, Ajjaloni ja Saalbimi; aga Joosepi soo käsi osutus neile rängaks ja nad said töökohustuslikeks.

³⁵ Amma Amorancey soobay ka goro Heres tondey ra, da Ayyalon mo, da Saalabbin. Kulu nda yaadin, Yusufu kunda gaabu ka te zaama hala Amorancey ye doole goy ra.

³⁶Ja emorlaste maa-ala piir kulges Skorpionide tõusuteest Selasse ja kõrgemale.

³⁶ Amorancey hirro binde, za Akrabbim zijiyaŋo gaa no, kala ma koy Sela, ka koy hala jina.