¹Siis Simson läks Assasse, nägi seal ühte hooranaist ja läks selle juurde.

¹ Samson ye ka koy Gaza koyne. Noodin mo a di kaaruwa fo ka furo a do.

²Kui assalastele öeldi: 'Simson on siia tulnud', siis nad piirasid ja varitsesid teda kogu öö linna väravas. Aga nad olid kogu öö rahulikud, öeldes: 'Kui hommik valgeneb, siis me tapame tema.'

² I ci Gaza borey se ka ne: «Samson kaa neewo.» Kal i n'a windi, i gum k'a batu cin din me-a-me birno me gaa. i goono ga dangay mo siw! cin kulu. I goono ga ne: «Susubay da mo bo iri g'a wi.»

³Ja Simson magas keskööni. Aga keskööl tõusis ta üles, haaras kinni linna värava tiibadest ja mõlemast piidast, tõmbas need välja ühes poomiga, tõstis enesele õlgadele ja viis need üles mäetippu, mis on Hebroni kohal.

³ Samson binde kani kala cino farsi bindi, gaa no a tun. A na birno me daabirjo nd'a ganji hinka d'a karangala di k'i dagu. A n'i sambu nga jasey gaa ka kond'ey tondo kaŋ go Hebron jine din yollo boŋ.

⁴Ja pärast seda armastas ta Soreki jõe ääres Deliila-nimelist naist.

⁴ Woodin banda koyne Samson ga ba wayboro fo Sorek gooro do haray, kaŋ a maa ga ti Dalila.

⁵Siis vilistite vürstid tulid naise juurde ja ütlesid temale: 'Meelita teda ja vaata, kus tal see suur jõud on ja kuidas me saaksime temast jagu ja teda kinni siduda, et teda alistada, siis anname igamees sulle tuhat ükssada hõbeseeklit!'

⁵ Filistancey mayraykoyey binde kaa waybora do ka ne a se: «M'a faali-faali hala ni ma du ka bay naŋ kaŋ no a gaabi bambata din bara, da mo mate kaŋ no iri ga te ka hin a zama iri m'a haw, iri m'a kayna. Iri mo, iri afo kulu ga ni no nzarfu, gude zambar fo da zangu.»

⁶Ja Deliila ütles Simsonile: 'Räägi mulle, kus sul see suur jõud on ja millega tuleks sind siduda, et sind saaks alistada?'

⁶ Kala Dalila ne Samson se: «Ci ay se, ay ga ni ŋwaaray no, man gaa no ni gaabi bambata din go, ifo no i ga ni haw d'a mo zama i ma ni kayna.»

⁷Simson vastas temale: 'Kui mind seotakse seitsme toore loomakõõlusega, mis ei ole kuivanud, siis jään ma jõuetuks ja olen nagu iga muu inimene.'

⁷ Samson ne a se: «D'i n'ay haw da biraw korfo tayo iyye, kaŋ yaŋ i mana yandi baa ce fo, waato din gaa no ay ga ciya londibuuno, ay ma te danga boro cindey cine.»

⁸Siis vilistite vürstid tõid naisele seitse toorest loomakõõlust, mis ei olnud kuivanud, ja ta sidus teda nendega.

⁸ Filistancey mayraykoyey kande waybora se biraw korfo tayo iyye kaŋ yaŋ i mana yandi ce fo. A n'i daŋ ka Samson haw.

⁹Ja naise juures kambris istus varitseja. Kui naine ütles Simsonile: 'Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!', siis ta rebis loomakõõlused katki, otsekui rebeneks takulõng, kui see nuusutab tuld; ja tema jõudu ei saadud teada.

⁹ A gonda gumandi ize yaŋ. I goono ga lamba fu izo ra. Waybora ne a se: «Samson, Filistancey neeya ni boŋ!» Kal a na biraw korfey pati-pati danga mate kaŋ cine da danji du korfo, a ga te. Yaadin gaa a gaabo gundo mana fun taray jina.

¹⁰Ja Deliila ütles Simsonile: 'Vaata, sa oled mind narrinud ja rääkinud mulle valet. Räägi nüüd ometi mulle, millega saab sind siduda!'

¹⁰ Dalila ne Samson se: «A go, ni n'ay halli ka tangari ci ay se. Ma ci ay se sohõ, ay ga ni ŋwaaray, haŋ kaŋ no i ga ni haw d'a.»

¹¹Ta ütles siis temale: 'Kui mind seotakse uute köitega, millega ei ole tööd tehtud, siis jään ma jõuetuks ja olen nagu muud inimesed.'

¹¹ A ne waybora se: «Hala day i n'ay haw da korfo taji kaŋ i mana goy d'ey baa ce fo, kala ay ma ciya londibuuno, danga boro cindey cine.»

¹²Siis Deliila võttis uued köied ja sidus teda nendega ning ütles temale: 'Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!' Ja kambris istus varitseja; aga Simson kiskus köied oma käsivartelt katki nagu niidid.

¹² Kala Dalila na korfo tajiyaŋ sambu ka Samson haw d'ey. A ne a se: «Samson, Filistancey neeya ni boŋ!» Zama gumandi izeyaŋ go ga lamba fu izo ra. Amma a na korfey koosu ka kaa nga kambey gaa, danga silli cine.

¹³Ja Deliila ütles Simsonile: 'Senini oled sa mind narrinud ja mulle valet rääkinud; avalda mulle, millega saab sind siduda!' Ja ta vastas temale: 'Kui sa kood mu peast seitse juuksekiharat lõimedesse.'

¹³ Dalila ye ka ne Samson se: «Hala sohõ day ni goono g'ay halli no ka taari ay se mo. Ma ci ay se haŋ kaŋ no i ga ni haw d'a.» A ne waybora se: «Hala day ni g'ay boŋ hamno yollo ize iyya kay ka margu nda jerese kaymi jinay ra no.»

¹⁴Siis ta lõi need lõksutiga kinni ja ütles temale: 'Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!' Kui Simson ärkas unest, siis kiskus ta välja soa ühes koe ja lõimedega.

¹⁴ Kala binde waybora n'a haw da panga. A ne a se koyne: «Samson, Filistancey neeya ni boŋ!» A mo hay ka tun nga jirbo gaa. A na kaymi jinay da nga sillo kulu dagu.

¹⁵Ja Deliila ütles temale: 'Kuidas sa võid öelda: Ma armastan sind, kui su süda ei ole minu juures? Juba kolm korda oled sa mind narrinud ega ole mulle avaldanud, kus su suur jõud on.'

¹⁵ Waybora ne a se: «Day mate no ni ga ne, way, ni ga ba ay. A go mo ay si ni bina ra. Ni n'ay halli sorro hinza wo kulu. Ni mana ci ay se naŋ kaŋ no ni gaabi bambata din go.»

¹⁶Ja sündis, kui ta iga päev teda oma kõnedega kitsikusse ajas ja temale peale käis, et ta hing tüdines surmani

¹⁶ A ciya binde, saaya kaŋ cine waybora n'a kankam waati kulu nda nga sanney, a n'a kankam mo kal a bine sara hal a to a se fundi ciine gaa.

¹⁷ja ta avas temale kogu oma südame ning ütles: 'Habemenuga ei ole saanud mu pea ligi, sest ma olen emaihust alates eraldatud Jumalale. Kui mind pöetakse, siis mu jõud lahkub minust ja ma muutun jõuetuks ning olen nagu kõik muud inimesed.'

¹⁷ Kala Samson na nga bina kulu feeri a se. A ne a se: «Ay boŋo wo, a mana di siini baa ce fo, zama ay wo Naziri no Irikoy se za ay nya gunda ra. Hala day i n'ay boŋo cabu, to, kulu waato din gaa ay gaabo ga fay d'ay, ya ciya londibuuno sanda boro cindey cine.»

¹⁸Kui Deliila nägi, et Simson oli temale avanud kogu oma südame, siis läkitas ta vilistite vürstidele teate, öeldes: 'Tulge nüüd, sest ta on mulle avanud kogu oma südame!' Ja vilistite vürstid tulid ta juurde ning tõid raha kaasa.

¹⁸ Saaya kaŋ cine Dalila faham ka bay kaŋ a na nga bina kulu feeri a se, kal a donton ka Filistancey mayraykoyey ce. A ne: «Wa kaa hiino ya, zama a na hay kulu kaŋ go nga bina ra ci ay se.» Waato din gaa Filistancey mayraykoyey kaa waybora do da noorey ngey kambey ra.

¹⁹Ta uinutas Simsonit oma põlvedel ja kutsus ühe mehe, kes pügas tema seitse juuksekiharat; ta nõrgestas Simsonit ja selle jõud lahkus temast.

¹⁹ Waybora na Samson jirbandi nga cey boŋ. A na boro fo ce a ma Samson boŋo gaa yoll'ize iyya din kulu cabu. Saaya din ra no a sintin ka Samson kayna, a gaabo fun a gaa mo.

²⁰Ja Deliila ütles: 'Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!' Simson ärkas unest ja mõtles: 'Ma lähen välja nagu ennegi ja raputan enese lahti!' Aga ta ei teadnud, et Issand oli temast lahkunud.

²⁰ Waybora ne: «Samson, Filistancey neeya ni boŋ!» Kal a mo hay jirbo gaa. A ne: «Ay ga fatta danga mate kaŋ ay doona ka te, y'ay gaahamo kokobe.» Amma a mana bay kaŋ wiiza, Rabbi fay da nga.

²¹Ja vilistid võtsid ta kinni ja torkasid tal silmad välja; ja nad viisid ta Assasse, aheldasid vaskahelatega ja ta pidi vangikojas jahvatama.

²¹ Filistancey binde n'a di k'a moy looti ka kaa. I kand'a Gaza k'a haw da guuru-say sisiriyaŋ. A goono ga fufuyaŋ goy te noodin kasu windo ra.

²²Aga ta juuksed hakkasid jälle kasvama, pärast seda kui need olid pöetud.

²² Amma a cabuyaŋo banda boŋ hamno sintin ka zay.

²³Ja vilistite vürstid kogunesid, et ohverdada suurt ohvrit oma jumalale Daagonile ja et olla rõõmsad, ja nad ütlesid: 'Meie jumal on meie kätte andnud Simsoni, meie vaenlase.'

²³ Kala Filistancey mayraykoyey margu zama ngey ma sargay bambata te ngey tooro Dagon se, ngey ma farhã mo, zama i ne: «Iri de-koyo n'iri ibara Samson daŋ iri kambe ra.»

²⁴Kui rahvas teda nägi, siis nad kiitsid oma jumalat, sest nad ütlesid: 'Meie jumal on meie kätte andnud meie vaenlase, meie maa laastaja, kes lõi meist paljud maha.'

²⁴ Waato kaŋ cine borey di a, i na ngey de-koyo sifa. Zama i ne: «Iri de-koyo n'iri ibara daŋ iri kambe ra, nga, iri laabo halacikwa, kaŋ n'iri wi gumo.»

²⁵Ja et nende süda oli rõõmus, siis nad ütlesid: 'Kutsuge Simson, et ta meid lõbustaks!' Ja nad kutsusid Simsoni vangikojast ja ta tegi nalja nende ees; nad panid ta seisma sammaste vahele.

²⁵ A ciya binde, saaya kaŋ i biney goono ga farhã, i ne: «I ma Samson ce a ma kaa ka fooru iri se.» I na Samson ce a ma fun kasu windo ra ka kaa, a fooru mo i jine. I n'a daŋ fuwo bonjarey game ra.

²⁶Siis Simson ütles poisile, kes tal käest kinni hoidis: 'Jäta mind, lase ma puudutan sambaid, millele hoone tugineb, et ma nende vastu saaksin nõjatuda!'

²⁶ Samson ne zanka kaŋ goono g'a candi din se: «Naŋ ya du ka bonjarey kaŋ yaŋ ga fuwo gaay ham ka maa, zama ay ma jeeri i gaa.»

²⁷Aga hoone oli täis mehi ja naisi, ja seal olid kõik vilistite vürstid; ja katusel oli Simsoni naljategemist vaatamas ligi kolm tuhat meest ja naist.

²⁷ Fuwo go mo, a to da alboro da wayboro. Filistancey mayraykoyey kulu mo go noodin. Fu beene daabirjo boŋ mo alboro da wayboro go no sanda zambar hinza cine, kaŋ yaŋ goono ga fonnay waato kaŋ Samson goono ga fooru.

²⁸Siis Simson hüüdis Issandat ja ütles: 'Issand Jumal! Mõtle ometi minu peale ja tee mind tugevaks ainult veel selleks korraks, oh Jumal, et saaksin vilistitele ühe korraga kätte maksta oma mõlema silma eest!'

²⁸ Samson na adduwa te Rabbi gaa ka ne: «Ya Rabbi, Koy Beero, ay ga ni ŋwaaray, ma fongu ay gaa. Ya Irikoy, ay ga ni ŋwaaray, m'ay gaabandi sorro folloŋ wo hinne, zama y'ay mo hinka fansa sambu Filistancey wo boŋ.»

²⁹Ja Simson haaras kinni kahest keskmisest sambast, millele hoone tugines, ja toetus neile, ühele parema ja teisele vasaku käega.

²⁹ Samson binde na bonjare hinka di, kaŋ yaŋ goono ga fuwo gaay bindo ra. A jirri i gaa, afo go a kambe ŋwaari, afo mo a kambe wow ra.

³⁰Ja Simson ütles: 'Surgu mu hing koos vilistitega!' Siis ta tõmbas enese võimsasti kummargile ja hoone langes vürstide ja kogu sees oleva rahva peale; ja nii oli surnuid, keda ta surres surmas, rohkem kui neid, keda ta oma elus oli surmanud.

³⁰ Samson ne: «Naŋ ya bu Filistancey banda!» A gungum da nga gaabo kulu me. Fuwo mo gusam mayraykoyey boŋ, da jama kulu kaŋ yaŋ go fuwo ra boŋ. Yaadin cine no jama kaŋ a wi nga buuyaŋo ra, i baa nda ngey kaŋ yaŋ a wi nga baafuna ra.

³¹Siis tulid ta vennad ja kogu ta isa pere ja nad võtsid ta kaasa ning viisid ta Sora ja Estaoli vahele ja matsid ta seal tema isa Maanoahi hauda; ta oli Iisraelile kohut mõistnud kakskümmend aastat.

³¹ Waato din gaa no a nya-izey d'a baabo windo kulu kaa k'a sambu. I kond'a k'a fiji Zora da Estayol game ra, a baaba Manowan saaray do. Jiiri waranka no a na Israyla may.