¹Efraimi mäestikust oli mees, Miika nimi.

¹ Ifraymu tondey laabo ra boro fo go no kaŋ maa Mika.

²Tema ütles oma emale: 'Need tuhat ükssada hõbeseeklit, mis sinult olid ära võetud ja mille pärast sa oled sajatanud ning minugi kuuldes lausunud, vaata, see hõbe on minu juures, mina võtsin selle.' Siis ütles ta ema: 'Issand õnnistagu sind, mu poeg!'

² A ne nga nya se: «Nzarfu gude zambar fo da zango wo kaŋ i sambu ni se, kaŋ ay maa ni na laaliyaŋ sanni te i boŋ, ngey neeya. Nzarfo go ay do, ay no k'a sambu.» A nyaŋo ne: «Rabbi ma ni albarkandi, ay izo.»

³Ja ta andis need tuhat ükssada hõbeseeklit oma emale tagasi. Aga ta ema ütles: 'Mina pühitsen selle hõbeda Issandale; see olgu minu poolt mu pojale nikerdatud ja valatud kuju valmistamiseks. Ja ma annan selle nüüd sulle tagasi.'

³ A na nzarfu gude zambar fo da zango ye nga nya se. Nyaŋo mo ne: «Haciika ay jin ka nzarfo din no Rabbi se. I fun ay kambe ra zama ay izo wo ma himandi jabante da himandi kaŋ i ga soogu mo te. Sohõ binde, ay g'i yeti ni se.»

⁴Tema andis aga hõbeda oma emale tagasi; siis ta ema võttis kakssada hõbeseeklit ja andis need kullassepale ning see valmistas neist nikerdatud ja valatud kuju; ja see oli Miika kojas.

⁴ Saaya kaŋ a na nzarfu yeti nyaŋo se, kala nyaŋo na nzarfu gude zangu hinka sambu ka no zam se, nga mo na himandiyaŋ te nd'ey, jabuyaŋ wane da sooguyaŋ wane. I go no mo Mika windo ra.

⁵Sel mehel, Miikal, oli jumalakoda, ja ta oli valmistanud õlarüü ja teeravid, ka oli ta täitnud ühe oma poja käe, et see oleks temale preestriks.

⁵ Mika din gonda tooru fu. A na efod*, da fu-kaliyaŋ te. A na nga izey ra afo kambey toonandi zama a ma ciya nga se toorey alfaga.

⁶Neil päevil ei olnud Iisraelis kuningat, igamees tegi, mis tema enese silmis õige oli.

⁶ Jirbey din ra bonkooni kulu si no Israyla ra. Boro kulu ga te haŋ kaŋ ga saba nga bumbo diyaŋ gaa.

⁷Ja Juuda Petlemmast oli üks noor mees, Juuda suguvõsa keskel võõrana elav leviit.

⁷ Arwasu fo binde go Baytlahami, Yahudiya laabu wano ra, Yahuda dumo ra, nga mo Lawiti no. A go noodin yawtaray.

⁸See mees läks linnast, Juuda Petlemmast, et võõrana elada, kus ta paiga leiab; ja oma teed käies jõudis ta Miika kojani Efraimi mäestikus.

⁸ Bora din binde fatta birno ra, kaŋ ga ti Baytlahami Yahudiya. A koy naaruyaŋ ka di hala nga ga du nangu fo kaŋ ga goro. A dirawo ra binde, kal a kaa Ifraymu tondey laabo ra, ka kaa hala Mika kwaara.

⁹Miika küsis temalt: 'Kust sa tuled?' Ja ta vastas temale: 'Mina olen leviit Juuda Petlemmast ja ma lähen, et võõrana elada, kus ma paiga leian.'

⁹ Mika ne a se: «Man no ni fun?» Bora ne a se: «Ay wo Lawi boro no, Baytlahami Yahudiya boro mo no. Ay goono ga koy ka yawtaray goray te no, naŋ kaŋ ay ga du nangu.»

¹⁰Siis Miika ütles temale: 'Jää minu juurde ja ole mulle isaks ning preestriks, siis ma annan sulle kümme hõbeseeklit aastas ja tarvilikud riided ning toiduse!' Ja leviit tuli.

¹⁰ Mika ne a se: «Ma goro ay banda ka ciya ay se baaba da alfaga. Ay mo ga ni no nzarfu gude way jiiri kulu, da bankaaray da ŋwaari.» Kala Lawito furo.

¹¹Leviit nõustus jääma selle mehe juurde ja noor mees oli temale nagu üks ta poegadest.

¹¹ Lawito yadda mo nga nda bora din ma goro care banda. Arwaso binde ciya a se danga a izey ra afo cine.

¹²Miika täitis leviidi käe ja noor mees sai temale preestriks ning jäi Miika kotta.

¹² Mika na Lawito kambey toonandi mo, arwaso binde ciya a alfaga. A goro Mika windo ra.

¹³Ja Miika ütles: 'Nüüd ma tean, et Issand teeb mulle head, sest mul on preestriks leviit.'

¹³ Waato din gaa no Mika ne: «Sohõ ay bay kaŋ Rabbi ga gomni te ay se, za kaŋ ay du Lawiti kaŋ ga te ay alfaga.»