¹Ja need on rahvad, keda Issand alles jättis, et nende läbi katsuda Iisraeli, kõiki neid, kes ei tundnud ühtegi Kaanani sõda,

¹ Dumey kaŋ yaŋ Rabbi naŋ zama nga ma du ka Israyla si i do, ngey neeya: sanda Israyla izey kaŋ si Kanaana wongo kulu bay.

²ainult selleks, et Iisraeli laste sugupõlved teaksid, et tema õpetab neid sõdima, nimelt neid, kes seda varem ei osanud:

² Sabaabu folloŋ ga ti i ma Israyla izey banda dondonandi wongu, sanku fa borey kaŋ yaŋ mana wongu muraadu kulu bay jina.

³viis vilistite vürsti ja kõik kaananlased, siidonlased ja hiivlased, kes elasid Liibanoni mäestikus Baal-Hermoni mäest kuni Hamati teelahkmeni.

³ Dumey kaŋ yaŋ i naŋ neeya: Filistancey bonkooni gu, da Kanaanancey kulu, da Zidonancey, da Hibancey kaŋ yaŋ goono ga goro Liban tondo ra za Baal-Hermon tondo gaa kala a ma koy Hamat furanta.

⁴Need jäid, et nende läbi katsuda Iisraeli, et teada saada, kas nad tahavad kuulda Issanda käske, mis ta Moosese läbi oli andnud nende vanemaile.

⁴ Rabbi na woodin yaŋ naŋ zama nga ma Israyla si i do, a ma bay hala Israyla ga Rabbi lordey gana, kaŋ yaŋ a n'i kaayey lordi nd'a Musa kambe ra.

⁵Iisraeli lapsed elasid siis kaananlaste, hettide, emorlaste, perislaste, hiivlaste ja jebuuslaste keskel,

⁵ Israyla izey binde goro Kanaanancey game ra, da Hittancey, da Amorancey, da Perizancey, da Hibancey, da Yebusancey.

⁶võtsid nende tütreid enestele naisteks ja andsid oma tütreid nende poegadele ning teenisid nende jumalaid.

⁶ Israyla izey na dumey din ize wayey hiiji. Dumey din mo na Israyla ize wayey hiiji. Israyla may i toorey se mo.

⁷Nõnda tegid Iisraeli lapsed kurja Issanda silmis ja unustasid Issanda, oma Jumala ning teenisid baale ja aðeraid.

⁷ Israyla izey na goy laalo te Rabbi diyaŋ gaa; i dinya Rabbi ngey Irikoyo gaa. I may Baalyaŋ da wayboro himandi bundu tooruyaŋ se.

⁸Siis Issanda viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta müüs nad Mesopotaamia kuninga Kuusan-Risataimi kätte; ja Iisraeli lapsed orjasid Kuusan-Risataimi kaheksa aastat.

⁸ Woodin se no Rabbi futa koroŋ Israyla boŋ. Nga mo n'i neera Kusan-Risatayim kambe ra, Mesopotamiya bonkooni no. Israyla izey may mo Kusan-Risatayim se jiiri ahakku.

⁹Aga Iisraeli lapsed kisendasid Issanda poole ja Issand tõstis Iisraeli lastele päästja, kes nad päästis - Otnieli, Kaalebi noorema venna Kenase poja.

⁹ Waato kaŋ cine Israyla izey hẽ Rabbi gaa, Rabbi na faabako tunandi Israyla izey se, kaŋ n'i faaba. Nga no ga ti Otniyel, Kaleb kayne Kenaz izo.

¹⁰Issanda Vaim tuli tema peale ja ta mõistis Iisraelile kohut; ta läks sõtta ja Issand andis tema kätte Mesopotaamia kuninga Kuusan-Risataimi ja ta käsi sai võimuse Kuusan-Risataimi üle.

¹⁰ Rabbi Biya zumbu a boŋ, a na Israyla izey may mo. A koy ka wongu mo. Rabbi mo na Kusan-Risatayim kaŋ ti Mesopotamiya bonkoono daŋ Otniyel kambe ra; a kamba te zaama Kusan-Risatayim boŋ.

¹¹Ja maal oli rahu nelikümmend aastat; siis suri Otniel, Kenase poeg.

¹¹ Hala laabo mo du ka fulanzam jiiri waytaaci. Otniyel, Kenaz izo kaa ka bu mo.

¹²Aga Iisraeli lapsed tegid jälle, mis kuri oli Issanda silmis, ja Issand julgustas Moabi kuningat Eglonit Iisraeli vastu, sellepärast et nad olid teinud kurja Issanda silmis.

¹² Israyla izey ye ka goy laalo te Rabbi diyaŋ gaa. Rabbi mo na Eglon, Mowab bonkoono gaabandi hal a ma hin ka gaaba nda Israyla, zama i na goy laalo te Rabbi diyaŋ gaa.

¹³Ja tema kogus enese juurde ammonlased ja amalekid ja läks ning lõi Iisraeli, ja nad vallutasid Palmidelinna.

¹³ A na Amon izey da Amalek margu nga do. A koy mo ka Israyla kar, i na teenay nyaŋey birno ŋwa mo.

¹⁴Ja Iisraeli lapsed orjasid Moabi kuningat Eglonit kaheksateist aastat.

¹⁴ Israyla izey may Mowab bonkoono Eglon se kala jiiri way cindi ahakku.

¹⁵Siis Iisraeli lapsed kisendasid Issanda poole ja Issand tõstis neile päästjaks Eehudi, Geera poja, benjaminlase, vasakukäelise mehe. Kui Iisraeli lapsed saatsid temaga anni Moabi kuningale Eglonile,

¹⁵ Amma waato kaŋ Israyla izey hẽ Rabbi gaa, Rabbi na faabako tunandi i se, kaŋ ci Gera izo Ehud, Benyamin boro, kambu wow koy no. Israyla izey n'a donton da nooyaŋ a ma kond'a Mowab bonkoono Eglon do.

¹⁶siis Eehud valmistas enesele kaheteralise mõõga, küünar pika, ja pani selle vööle riiete alla oma paremale puusale.

¹⁶ Ehud na nga takuba kaano fo te, kaŋ a kuuyaŋ ga saba nda kambe kar fo cine. A na takuba koto nga kwaay ra nga kambe ŋwaari tanja gaa haray.

¹⁷Ja ta viis anni Eglonile, Moabi kuningale; ja Eglon oli väga paks mees.

¹⁷ A na nooyaŋo salle Mowab bonkoono Eglon kambe ra. Eglon mo boro no kaŋ ga warga gumo.

¹⁸Kui and oli tervenisti üle antud, siis ta saatis ära inimesed, kes andi olid kandnud,

¹⁸ Waato kaŋ a na nooyaŋey salle ka ban, Ehud na borey kaŋ yaŋ na fooyaŋ haro jare din sallama.

¹⁹ja ta ise pöördus tagasi Gilgalis olevate jumalakujude juurest ning ütles: 'Kuningas, mul on sulle saladus rääkida.' Ja Eglon vastas: 'Tasa!' Siis läksid kõik, kes ta juures seisid, tema juurest ära.

¹⁹ Amma nga bumbo wo ye ka kay jabuyaŋ himandi-himandey ra noodin, Jilgal, ka ye ka kaa. A ne: «Ya bonkoono, ay gonda ni se samba fo, gundu wane.» Bonkoono ne: «Wa dangay!» Borey kulu kaŋ yaŋ go no a do ga kay fatta k'a naŋ.

²⁰Eehud tuli ta juurde, kui ta istus vilus ülakambris, mis tal omaette oli, ja Eehud ütles: 'Mul on sinu jaoks Jumala sõna!' Ta tõusis üles oma istmelt,

²⁰ Ehud kaa bonkoono do. Nga wo go ga goro nga fu boŋ cinari yeeno ra, nga hinne. Gaa no Ehud ne: «Ay gonda Irikoy sanni fo ni se.» Bonkoono mo tun nga nangora ra.

²¹aga Eehud sirutas oma vasaku käe, võttis mõõga oma paremalt puusalt ja torkas temale kõhtu,

²¹ Ehud binde na nga kambe wow salle ka takuba foobu nga kambe ŋwaari tanja gaa haray ka bonkoono zorme nd'a gunda ra.

²²nõnda et pidegi läks tera järel sisse ja rasv embas tera, sest ta ei tõmmanud mõõka tema kõhust välja; seejärel väljus ta peidikust.

²² Takuba boŋo mo na takuba izo gana. Maano mo didiji guuro gaa, zama Ehud mana takuba dagu k'a kaa gunda ra bo, zama a na teelo fun.

²³Eehud läks eesruumi ja sulges ning riivistas enese järel ülakambri uksed.

²³ Waato din gaa no Ehud fun ka koy cinaro batama ra. Kaŋ a na cinaro meyey daabu bonkoono boŋ, a n'i haw nga banda.

²⁴Ja kui ta oli väljunud, siis tulid sisse kuninga sulased ja vaatasid, ja ennäe, ülakambri uksed olid suletud. Nad ütlesid: 'Küllap ta toimetab vilus kambris oma asju.'

²⁴ Saaya kaŋ cine a fatta, bonkoono bannyey kokor ka kaa. I di, a go mo, cinaro meyey kulu go daabante. I ne: «Haciika bonkoono goono ga hari mun no nga jidan bisa ra.»

²⁵Ja nad ootasid, kuni neil hakkas häbi, aga vaata, keegi ei avanud ülakambri uksi. Siis tõid nad võtme ja avasid, ja vaata, nende isand lamas surnuna maas.

²⁵ I di ka kay hala naŋ kaŋ haawi n'i di. A go mo, bonkoono mana jidan bisa meyey fiti. Woodin se binde i na feeriyaŋ hari sambu ka koy ka fiti. A go mo, i di ngey koyo go ga furu ganda buuko.

²⁶Eehud oli aga põgenenud, seni kui nad kõhklesid; ta oli möödunud jumalakujudest ja pääsenud Seirasse.

²⁶ I gayyaŋo sabbay se, kala Ehud du ka yana. A bisa jabuyaŋ himandey do, a n'i yana kal a koy hala Seyira.

²⁷Ja kui ta sinna jõudis, siis ta puhus sarve Efraimi mäestikus ja Iisraeli lapsed läksid koos temaga mäestikust alla, tema nende ees.

²⁷ Saaya kaŋ cine a kaa binde, a na hilli kar Ifraymu tondey laabo ra. Israyla izey binde kaa a banda ka fun tondey laabo ra, nga din mo go i jine.

²⁸Ja ta ütles neile: 'Järgnege mulle, sest Issand annab teie vaenlased moabid teie kätte!' Ja nad läksid tema järel alla ning vallutasid Jordani koolmed, mis olid Moabi poole, ega lasknud üle mitte kedagi.

²⁸ A ne i se: «W'ay gana, zama Rabbi n'araŋ ibare Mowabancey daŋ araŋ kambe ra.» Ngey mo n'a gana. A na Urdun yawyaŋ nangey ta Mowabancey gaa; i mana yadda baa boro folloŋ ma daŋandi.

²⁹Tol korral lõid nad moabe maha ligi kümme tuhat meest, kõik tublid ja tugevad mehed, ja ainsatki ei pääsenud.

²⁹ I na Mowabancey wi saaya din ra, danga boro zambar way cine. I kulu mo alboro timmante yaŋ, sooje yaarukom koonu yaŋ no. Boro folloŋ mana cindi kaŋ du ka yana.

³⁰Nõnda alistati Moab sel päeval Iisraeli käe alla ja maal oli rahu kaheksakümmend aastat.

³⁰ Yaadin cine no Mowab ye d'a Israyla mayray cire zaari woodin ra. Laabo binde du fulanzamay jiiri wahakku.

³¹Ja tema järel tuli Samgar, Anati poeg, ja see lõi härjaastlaga vilistitest maha kuussada meest; temagi päästis Iisraeli.

³¹ A banda mo no Samgar, Anat izo tun, nga kaŋ na Filistance boro zangu iddu wi da haw mimi; nga mo na Israyla faaba.