¹Ja Iisraeli lapsed tegid jälle, mis kuri oli Issanda silmis, kui Eehud oli surnud.

¹ Amma Israyla izey ye ka goy laalo te koyne Rabbi diyaŋ gaa, Ehud buuyaŋo banda.

²Siis andis Issand nad Kaanani kuninga Jaabini kätte, kes valitses Haasoris; tema sõjaväe pealik oli Siisera, kes elas Haroset-Goojimis.

² Rabbi mo n'i neera Kanaana bonkoono Yaban kaŋ ga may Hazor ra se. A wongu marga jine bora ga ti Sisera. A goono ga goro mo Haroset, noodin dumi fo do.

³Ja Iisraeli lapsed kisendasid Issanda poole, sest tal oli üheksasada raudsõjavankrit ja ta rõhus Iisraeli lapsi tugevasti kakskümmend aastat.

³ Kala Israyla izey hẽ Rabbi gaa, zama bonkoono din gonda wongu guuru torko zangu yagga. Jiiri waranka timmante no a na Israyla izey kaynandi gumo.

⁴Aga naisprohvet Deboora, Lappidoti naine, mõistis sel ajal Iisraelile kohut.

⁴ Debora, wayboro annabitaraykoy, Lappidot wande, nga no goono ga ciiti te Israyla se alwaato din.

⁵Tema istus Deboora-palmi all Raama ja Peeteli vahel Efraimi mäestikus, ja Iisraeli lapsed läksid üles tema juurde kohtusse.

⁵ A goono ga goro Debora teenay nyaŋo cire, Rama da Betel game ra, Ifraymu tondey laabo ra. Israyla izey binde ga kaa a do ciitiyaŋ se.

⁶Ja Deboora läkitas käskjala ja laskis kutsuda Baaraki, Abinoami poja Naftali Kedesist ning ütles temale: 'Eks ole Issand, Iisraeli Jumal, käskinud: Mine rända Taabori mäele ja võta enesega kaasa kümme tuhat meest naftalilaste ja sebulonlaste hulgast!

⁶ Waybora binde donton ka Barak, Abinowam izo ce, kaŋ go Kedes-Naftali. Waybora ne a se: «Rabbi, Israyla Irikoyo lordi ka ne: ‹Koy ka candi Tabor tondo do haray. Ma boro zambar way sambu Naftali izey da Zabluna izey ra.

⁷Siis juhin mina su juurde Kiisoni jõe äärde Siisera, Jaabini sõjaväe pealiku, ning tema sõjavankrid ja väehulgad, ja ma annan ta sinu kätte.'

⁷ Ay mo ga Sisera candi ka kande ni do, nga kaŋ ci Yaban wongu bonkoono, a ma kaa Cison gooro do, nga nda nga torkey da nga kunda. Ay g'a daŋ ni kambe ra mo.› »

⁸Ja Baarak vastas temale: 'Kui sa tuled koos minuga, siis ma lähen; aga kui sa ei tule koos minuga, siis ma ei lähe!'

⁸ Barak mo ne waybora se: «Da ni ga koy ay banda, ay ga koy; amma da ni si koy ay banda, kulu ay si koy.»

⁹Ja tema ütles: 'Ma tulen kindlasti koos sinuga, ainult et teekonnal, millele sa lähed, ei saa au osaks sinule, vaid Issand annab Siisera ühe naise kätte.' Ja Deboora võttis kätte ning läks koos Baarakiga Kedesisse.

⁹ Waybora mo ne: «Haciika, ay ga koy ni banda, amma diraw woone kaŋ ni ga ba ka te, a darza manti ni wane no, zama Rabbi ga Sisera neera ka daŋ wayboro fo kambe ra.» Debora binde tun ka koy Barak banda hala Kedes.

¹⁰Siis Baarak kutsus Kedesisse kokku Sebuloni ja Naftali, ja kümme tuhat meest läks üles tema kannul; ja Deboora läks koos temaga.

¹⁰ Barak mo na Naftali da Zabluna ce i ma margu Kedes. Kala boro zambar way n'a gana. Debora mo kaaru ka koy a banda.

¹¹Aga keenlane Heber oli lahkunud keenlastest, Moosese äia Hoobabi lastest, ja oli oma telki üles lüües tulnud kuni Saanaimi tammeni, mis on Kedesi juures.

¹¹ Amma Heber, Keni boro, nga wo jin ka nga boŋ fay waani ka fun Keni borey gaa, danga Hobab, Musa anzura izey. A na nga kuuru-fuwo sinji hala Zaanannim shen* tuuro jarga, kaŋ go Kedes jarga.

¹²Kui Siiserale teatati, et Baarak, Abinoami poeg, oli läinud üles Taabori mäele,

¹² I ci Sisera se ka ne: «Abinowam izo Barak kaaru ka koy Tabor tondo do haray.»

¹³siis hüüdis ta kokku kõik oma sõjavankrid, üheksasada raudvankrit, ja kogu rahva, kes tal oli, Haroset-Goojimist Kiisoni jõe äärde.

¹³ Sisera binde na nga wongu torkey kulu margu, danga guuru torko zangu yagga cine no, da borey kulu kaŋ yaŋ go a banda, za Haroset dumi cindey wano gaa kal a koy hala Cison isa gaa.

¹⁴Ja Deboora ütles Baarakile: 'Tõuse, sest see on päev, mil Issand annab Siisera sinu kätte! Eks ole Issand su ees välja läinud?' Siis Baarak läks Taabori mäelt alla ja tema järel kümme tuhat meest.

¹⁴ Debora ne Barak se: «Tun! zama zaari woone ga ti zaaro kaŋ Rabbi na Sisera daŋ ni kamba ra. Manti Rabbi jin ka fatta ka koy ni jine?» Woodin se no Barak mo zumbu Tabor tondo boŋ da boro zambar wayo kaŋ go a banda.

¹⁵Ja Issand viis segadusse Siisera ja kõik sõjavankrid ja kogu leeri Baaraki mõõgatera ees - ja Siisera astus vankrist maha ning põgenes jala.

¹⁵ Rabbi mo na Sisera da nga torkey da kunda wongu marga kulu say da takuba Barak jine. Sisera mo zumbu nga torka boŋ ka zuru ce gaa.

¹⁶Ja Baarak ajas vankreid ja sõjaväge taga kuni Haroset-Goojimini, ja kogu Siisera sõjavägi langes mõõgatera läbi, ainsatki ei jäänud järele.

¹⁶ Amma Barak na torkey gana da wongu marga ka koy to hala Haroset, dumi cindey wano ra. Sisera wongu marga kulu, takuba n'a zeeri. Baa boro folloŋ mana du ka yana.

¹⁷Aga Siisera oli jala põgenenud keenlase Heberi naise Jaeli telki, sest Haasori kuninga Jaabini ja keenlase Heberi soo vahel oli rahu.

¹⁷ Amma Sisera wo, ce gaa no a di ka zuru kal a koy Heber, Keni bora wande Yayel kuuru-fuwo do. Zama Hazor bonkoono Yabin da Keni bora Heber windo, amaana go i game ra.

¹⁸Ja Jael tuli välja Siiserale vastu ning ütles temale: 'Tule sisse, mu isand, tule sisse mu juurde, ära karda!' Ja Siisera läks tema juurde telki ning Jael kattis ta vaibaga.

¹⁸ Yayel binde tun nga ma Sisera kubay. Yayel ne Sisera se: «Ya ay koyo, kamba ka kaa neewo. Ma gana ka kaa ay do, ma si humburu.» Sisera binde gana noodin, a furo Yayel do kuuru-fuwo ra. Yayel na kunta daŋ ka Sisera daabu.

¹⁹Ja Siisera ütles temale: 'Anna mulle pisut vett juua, sest mul on janu!' Siis Jael võttis lahti piimaastja, andis temale juua ja kattis ta kinni.

¹⁹ A ne Yayel se: «Ay ga ni ŋwaaray, m'ay no hari kayna ay ma haŋ, zama ay goono ga maa jaw.» Kala Yayel na wa mooro humbur me feeri ka dooru ka no Sisera se. A haŋ, ka ye ka daabu.

²⁰Ja Siisera ütles temale: 'Seisa telgi uksel ja kui keegi tuleb ja küsib ning ütleb: Kas siin on keegi?, siis vasta: Ei ole!'

²⁰ Sisera ne a se: «Ma kay kuuru-fuwo me gaa. Da alboro fo kaa ka ni hã mo, ka ne: ‹D'a ta day, boro fo go ne?› ni ma ne: ‹Abada.› »

²¹Aga Jael, Heberi naine, haaras ühe telgivaia ja võttis vasara kätte ning läks hiljukesi ta juurde ja tagus vaia ta oimudesse, nõnda et see tungis maasse; tema magas ju väsimuse pärast sügavasti; nõnda ta suri.

²¹ Kala Heber wando Yayel na kuuru-fu lolo fo da ndarka sambu nga kambe ra, ka koy moso-moso. A na lola daŋ k'a kar kal a koy ganda Sisera boŋo ra, zama jirbi tiŋo no k'a sambu. Sisera binde bu.

²²Ja vaata, Baarak ajas Siiserat taga. Siis Jael läks välja temale vastu ja ütles talle: 'Tule, ma näitan sulle meest, keda sa otsid!' Ja Baarak läks sisse tema juurde, ja vaata, Siisera lamas surnuna, vai oimudes.

²² A go mo, saaya kaŋ cine Barak goono ga Sisera ce gana, kala Yayel fatta k'a kubay. A ne Barak se: «Kaa, ya ni cabe bora kaŋ ni goono ga ceeci.» Barak binde kaa a do. Kala a di Sisera go ga kani buuko, kuuru fu lola go ga sinji boŋo ra.

²³Nõnda alandas Jumal sel päeval Jaabinit, Kaanani kuningat, Iisraeli laste ees.

²³ Yaadin cine no Irikoy na Yabin, Kanaana bonkoono ye Israyla izey mayray cire nd'a han din, zaari woodin ra.

²⁴Ja Iisraeli laste käsi lasus üha rängemini Kaanani kuninga Jaabini peal, kuni nad hävitasid Kaanani kuninga Jaabini.

²⁴ Israyla izey kambe soobay ka te zaama Kanaana koyo Yabin boŋ ka tonton, kal i na Kanaana koyo Yabin leemun ka ban.