1Ja Deboora ning Baarak, Abinoami poeg, laulsid tol korral nõnda:
1 Waato din gaa no Debora da Abinowam izo Barak na baytu te zaaro din ra, ka ne:
2'Et lakad lehvisid Iisraelis, et rahvas oli võitlusvalmis, selle eest kiitke Issandat!
2 Wa Rabbi sifa, Zama jine borey na jine borotaray sambu Israyla ra, Zama borey na ngey boŋ no da bine yadda!
3Kuulge, kuningad, pange tähele, vürstid! Mina - ma laulan Issandale, mängin Issandale, Iisraeli Jumalale!
3 Ya araŋ bonkooney, wa maa! Ya araŋ dabarikooney, wa hanga jeeri! Ay, oho, ay no, ay ga baytu te Rabbi se. Ay ga saabuyaŋ baytu te Rabbi se, Israyla Irikoyo.
4Issand, kui sa läksid välja Seirist, kui sa astusid esile Edomi väljadelt, siis värises maa, taevadki tilkusid, jah, pilved piserdasid vett.
4 Ya Rabbi, saaya kaŋ ni fun Seyir ra, Saaya Kaŋ ni gana Edom batamey ra, Laabo zinji, beeney mo gusam. Oho, burey na hari dooru.
5Mäed kõikusid Issanda ees, see Siinai Issanda, Iisraeli Jumala ees.
5 Tondey mo jijiri Rabbi jine. Oho, baa Sinayi tondo mo jijiri, Rabbi Israyla Irikoyo jine.
6Samgari, Anati poja päevil, Jaeli päevil, olid teed tühjad ja rändurid käisid kaudseid teid.
6 Anat izo Samgar zamana ra, Yayel zamana ra fondo beerey bu, Dirakoy na laawaley gana.
7Iisraelis lakkasid olemast põldurid, lakkasid, kuni tõusin mina, Deboora, tõusin kui Iisraeli ema.
7 Kawyey ciya kurmu Israyla ra, boro kulu si i ra, Hala hano kaŋ ay, Debora, ay tun. Ay tun Israyla ra ka te nya.
8Kui uusi jumalaid valiti, siis oli sõda väravais. Kas nähti kilpi või piiki Iisraeli neljakümnel tuhandel?
8 Borey na tooru yawyaŋ suuban. I go ga wongu birni meyey ra. I di koray wala yaaji boro zambar waytaaci do Israyla ra no?
9Minu süda kuulub Iisraeli käsuandjaile, võitlusvalmitele rahva hulgas. Kiitke Issandat!
9 Ay bina go Israyla maykoy do haray, Jama ra waney kaŋ yaŋ na ngey boŋ no da bine yadda. Wa Rabbi sifa!
10Võikudel emaeeslitel ratsutajad, vaipadel istujad ja teekäijad - laulge sellest!
10 Araŋ kaŋ yaŋ ga farka kwaarayyaŋ kaaru, Araŋ kaŋ yaŋ goono ga goro kunta caadantey boŋ, Araŋ kaŋ yaŋ goono ga dira ganda fonda boŋ, W'a baaru dede.
11Laulge hõiskehääli veeammutuspaikades, seal ülistatakse Issanda õiglust, tema põldurite õiget panust Iisraelis, siis kui Issanda rahvas läks alla väravaisse.
11 Yongo birawkoyey laakal tunay se nangu mooro, Hari kaayaŋ nangey do. Noodin no i ga Rabbi adilitaray goyey ci. Oho, i ga ci Rabbi Adilitaraykoy mayray Israyla ra. Waato din gaa no Rabbi jama zulli ka koy birni meyey do.
12Virgu, virgu, Deboora! Virgu, virgu, laula laulu! Tõuse, Baarak, võta tagasi oma vangid, Abinoami poeg!
12 Tun jirbi, tun jirbi, ya Debora! Tun jirbi, tun jirbi, ka baytu te! Ya Barak, ya Abinowam izo, tun ka kay. Ma borey kaŋ yaŋ na ni daŋ tamtaray din may.
13Tol korral läks jääk alla vägevate juurde, Issanda rahvas tuli kangelastena alla mu juurde.
13 Saaya din no boro beeri cindey da jama waney zulli. Rabbi zumbu ka kaa ay gaakasinay se wongaaray game ra.
14Efraimist need, kes olid välja juurinud Amaleki, sinu järel Benjamin koos su hõimudega. Maakirist laskusid käsuandjad ja Sebulonist valitsuskepi kandjad.
14 Ifraymu ra borey kaŋ yaŋ i kaajo ga sinji Amalek ra zumbu ka kaa. Araŋ banda mo, Benyamin da nga jama kaa. Macir ra no mayraykoyey fun. Zabluna ra mo borey kaŋ yaŋ goono ga jine bora goobo gaay fun.
15Debooraga koos mu vürstid Issaskaris, ja nagu Issaskar, nõnda Baarak läkitati orgu tema kannul. Ruubeni rühmadel olid suured arupidamised.
15 Isakar mayraykoyey mo go Debora banda. Danga Isakar cine, yaadin no Barak mo. I zumbu a banda ka koy gooro ra. Ruben sata-satey ra i bine ra anniya ga beeri.
16Miks jäid istuma sadulakorvide vahele, kuulama karjaste vilesid? Ruubeni rühmadel olid suured arupidamised.
16 Ifo se no ni goro feeji kaley game ra? Zama ni ma di ka maa feeji kurey ceyaŋ seesa no? Ruben sata-satey ra i goono ga bina miila-miila boobo te.
17Gilead jäi paigale teisele poole Jordanit, ja Daan, miks ta teenis võõrastes laevades? Aaser istus mererannas ja jäi oma valgmate juurde.
17 Jileyad goro Urdun daŋanta. Dan mo, ifo se no a goro hiyey ra? Aser go ga goro teeko me gaa. A go ga naagu nga hi fandiyaŋ nango gaa.
18Sebulon on rahvas, kes osutas surmapõlgust, nõndasamuti Naftali välja kõrgete paikade peal.
18 Zabluna ya jama no kaŋ ga wongu nga fundo kala buuyaŋ gaa. Naftali mo yaadin no wongu batama tudey ra.
19Kuningad tulid, sõdisid, tol korral sõdisid Kaanani kuningad, Taanakis, Megiddo vee ääres, aga hõbedat nad saagiks ei saanud.
19 Bonkooney kaa ka wongu. Gaa no Kanaana bonkooney kaa ka wongu. I kaa Taanak ra, Mejiddo haro me gaa, Amma i mana riiba fo kulu ŋwa.
20Taevast taplesid tähed, oma teedelt taplesid need Siisera vastu.
20 Za beene handariyey go ga wongu. I go ga wongu nda Sisera ngey dirawey ra.
21Kiisoni jõgi uhtus nad ära, muinasaja jõgi, Kiisoni jõgi. Astu, mu hing, väega!
21 Cison isa haro n'i hamay, isa gayanta din, Kison isa. Ya nin ay fundo, ma koy jina; ni dirawo te da ni gaabo.
22Siis oli hobukapjade plaginat tema täkkude nelja ajades.
22 Zaaro din no i maa bariyey ce camsey kosongo, I taakama se, i gaabikooney taakama.
23Needke Meeros, ütleb Issanda ingel, needke tõesti ta elanikud! Sest nad ei tulnud Issandale appi, Issandale appi kangelaste hulgas.
23 Wa Meroz laali, yaa no Rabbi malayka ci. A gorokoy laali da laaliyaŋ korno, Zama i wangu ka koy Rabbi gaakasina do, I wongu ka Rabbi gaakasinay ka gaaba nda soojey.
24Õnnistatud olgu naiste hulgas Jael, keenlase Heberi naine, õnnistatud naiste hulgas telkides!
24 Yayel ya albarkante no ka bisa wayborey kulu. Keni bora Heber wande no. Albarkante no ka bisa wayborey kulu kaŋ yaŋ ga goro kuuru-fu ra.
25Teine küsis vett, tema andis piima, ulatas kalli kausiga petipiima.
25 Sisera na hari ŋwaaray. Yayel n'a no wa mooro. Yayel kand'a se ji bonkooney taasa ra.
26Ta sirutas käe vaia ja parema käe töömeeste vasara järele. Ta tagus Siiserat, lõhkus ta pea, purustas ja puuris läbi ta oimud.
26 Yayel na nga kamba daŋ kuuru fu lola gaa, A kambe ŋwaaro na goy-teerey ndarka sambu. Ndarka mo no a na Sisera kar d'a. A n'a boŋo kar ka fun; Oho, a n'a hanga dundo fun-fun.
27Jaeli jalgade juures vajus Siisera kokku, langes, jäi lamama, Jaeli jalgade juures ta vajus, langes. Kus ta vajus, seal ta langes tapetuna.
27 Yayel cey do no Sisera gungum ka kaŋ ka kani. Yayel cey do no Sisera sumbal ka kaŋ. Nango kaŋ a sumbal din, noodin no a kaŋ buuko.
28Siisera ema vaatas aknast, kurtis läbi aknaava: Miks viibib ta vanker tulemast? Miks pole kuulda ta rakendite müra?
28 Waybora niigaw fu fune gaa, kala a kuuwa. Nga, Sisera nya kuuwa fu funa gaa haray, ka ne: «Ifo se no Sisera wongu torkey gay ya-cine, i mana kaa? Sabaabu woofo no ka naŋ a torko guuru kangey bi?»
29Tema targemad vürstinnad vastasid talle, ka ta ise andis enesele vastuse:
29 A do wayborey kaŋ yaŋ gonda laakal tu a se; Oho, a na sanno ye nga boŋ se ka ne:
30Eks nad leia, jaga saaki? Tüdruk, kaks tüdrukut mehe kohta, kirjusid kangaid saagiks Siiserale, saagiks kirjusid kangaid, kirjatud rätik, kaks rätti saagikssaadute kaeltel.
30 «Manti i go ga arzaka gar, i go g'a fay-fay mo? Koŋŋo fo, hala baa koŋŋo hinka boro fo kulu se. Sisera arzaka, suudi bankaaray arzaka, Suudi bankaaray taalamante arzaka, Suudi bankaaray kaŋ gonda taalam hanno go no. I go arzaka kuukoy jindey se.»
31Nõnda hukkuvad kõik su vaenlased, Issand. Aga kes sind armastavad, need on otsekui päike, kui ta tõuseb oma võimuses.' Ja maal oli rahu nelikümmend aastat.
31 Ya Rabbi, ni ibarey kulu ma halaci yaadin cine! Rabbi baako kulu ma ciya sanda wayno cine, Waato kaŋ a ga fatta nda nga hin. Laabo mo goro baani kala jiiri waytaaci.