¹Ja Iisraeli lapsed tegid kurja Issanda silmis ning Issand andis nad seitsmeks aastaks Midjani kätte.

¹ Israyla izey ye ka goy laalo te Rabbi diyaŋ gaa. Jiiri iyye mo no Rabbi n'i daŋ Midiyan kambe ra.

²Midjani käsi Iisraeli peal osutus tugevaks ja Midjani pärast tegid Iisraeli lapsed endile need mägedes olevad õõned ja koopad ning redupaigad.

² Midiyan kamba te gaabi Israyla boŋ, hala Midiyan sabbay se, kala Israyla izey na guusuyaŋ fansi ngey boŋ se tondey ra, da tondi guusey ra, i na wongu fu bambatayaŋ te.

³Ja alati, kui Iisrael oli külvanud, tulid Midjan ja Amalek ning hommikumaalased ja tungisid neile kallale

³ A ga ciya binde, da Israyla izey duma, kala Midiyancey ma kaa, ngey da Amalekancey, da wayna funay borey. I ga kande Israyla izey gaa wongu.

⁴ja lõid nende vastu leeri üles ning hävitasid maa vilja kuni Assa teelahkmeni ega jätnud Iisraelile toidust järele, samuti mitte lammast, härga ega eeslit.

⁴ I ga gata sinji i se ka laabo nafa kulu halaci Israyla izey se, kal a koy to hala Gaza. I mana ŋwaari kulu naŋ Israyla ra, da feeji wane, wala haw wane, wala farkay wane no.

⁵Sest nad tulid oma karjadega ja telkidega, tulid otsekui rohutirtsuparv, neid ja nende kaameleid oli arvamatu palju; ja tulles maale, nad rüüstasid selle.

⁵ Zama ngey da ngey almaney da ngey kuuru-fuwey no i ga kaa d'a, sanda do baayaŋ cine no, ngey da ngey yoy hala i bisa lasaabuyaŋ. I ga kaa mo laabo ra da laabo sarayaŋ anniya.

⁶Nii jäi Iisrael väga kehvaks Midjani pärast ja Iisraeli lapsed kisendasid Issanda poole.

⁶ Israyla di kayna mo gumo Midiyan sabbay se. Israyla izey mo hẽ Rabbi gaa.

⁷Ja kui Iisraeli lapsed Midjani pärast Issanda poole kisendasid,

⁷ A ciya binde, saaya kaŋ cine Israyla izey hẽ Rabbi gaa Midiyan sabbay se,

⁸siis läkitas Issand Iisraeli laste juurde prohveti, kes neile ütles: 'Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Mina tõin teid ära Egiptusest ja tõin teid välja orjusekojast.

⁸ kala Rabbi na annabi fo donton Israyla izey do. Annabo mo ne i se: «Yaa no Rabbi, Israyla Irikoyo ci: Ay n'araŋ kaa Misira laabo ra, ay n'araŋ kaa mo tamtaray windo ra.

⁹Mina päästsin teid egiptlaste käest ja kõigi teie rõhujate käest; mina ajasin nad ära teie eest ja andsin teile nende maa.

⁹ Ay n'araŋ faaba mo Misirancey kambe ra d'araŋ taabandikoy kulu kambe ra mo. Ay n'i gaaray mo araŋ jine. Ay n'i laabo no araŋ se.

¹⁰Ja mina ütlesin teile: Mina olen Issand, teie Jumal, ärge kartke emorlaste jumalaid, kelle maal te elate! Teie aga ei ole mu häält kuulda võtnud.'

¹⁰ Ay ne araŋ se mo: Ay no ga ti Rabbi araŋ Irikoyo. Araŋ ma si humburu Amorancey toorey, borey kaŋ yaŋ araŋ goono ga goro i laabo ra, amma araŋ ma hanga jeeri ay sanney se.»

¹¹Ja Issanda ingel tuli Ofrasse ning istus tamme alla, mis kuulus abieserlasele Joasele; ja Joase poeg Gideon peksis surutõrres nisu, et seda midjanlaste eest kõrvale toimetada.

¹¹ Rabbi malayka kaa ka goro shen* tuuri kaŋ go Ofra ra cire, Yowas, Abi-Ezer bora wano. A izo Jideyon mo go ga alkama safa reyzin* hari kankamyaŋ nango do, zama nga m'a tugu Midiyan borey se.

¹²Ja Issanda ingel ilmutas ennast temale ning ütles talle: 'Issand on sinuga, sina tubli mees!'

¹² Rabbi malayka mo bangay a se. Malayka ne a se: «Ya wongaaro, Rabbi go ni banda!»

¹³Ja Gideon vastas temale: 'Oh mu Issand! Kui Issand on meiega, mispärast on siis see kõik meid tabanud? Ja kus on kõik tema imeteod, millest meie vanemad meile on jutustanud, öeldes: Eks ole Issand meid Egiptusest ära toonud? Aga nüüd on Issand meid maha jätnud ja Midjani kätte andnud!'

¹³ Jideyon tu a se ka ne: «Ya ay koyo, da Rabbi go iri banda, ifo se no masiiba woone yaŋ kulu go, i du iri? Wala man a goyey kulu kaŋ yaŋ ga dambarandi, kaŋ yaŋ iri kaayey n'i baaruyaŋ dede ka ne: ‹Manti Rabbi n'iri kaa Misira laabo ra?› Amma sohõ Rabbi n'iri furu, a n'iri daŋ Midiyan borey kambey ra mo.»

¹⁴Siis pöördus Issand tema poole ja ütles: 'Mine selles oma jõus ja päästa Iisrael Midjani käest! Tõesti, ma läkitan sind!'

¹⁴ Rabbi n'a guna ka ne a se: «Koy, nin, ni hina woodin ra, ka Israyla faaba Midiyan borey kambe ra. Manti ay no ka ni donton?»

¹⁵Aga Gideon vastas temale: 'Oh Issand, millega mina Iisraeli päästan? Vaata, minu tuhatkond on kõige nõrgem Manasses ja mina olen noorim oma isa peres.'

¹⁵ Kala Jideyon ne Rabbi se: «Ay jine bora, ifo no ay ga Israyla faaba nd'a? Zama ay dumo ya ikayna no gumo Manasse ra, ay mo koda no ay baabo windo ra.»

¹⁶Siis ütles Issand temale: 'Et mina olen sinuga, siis sa lööd midjanlased maha nagu üheainsa mehe.'

¹⁶ Rabbi ne a se: «Haciika, ay go ni banda. Ni ga Midiyan borey kar mo, kala i ma hima sanda boro folloŋ cine.»

¹⁷Aga Gideon vastas: 'Kui ma olen nüüd sinu silmis armu leidnud, siis tee mulle üks tunnustäht, et sina oled see, kes minuga räägib!

¹⁷ A ne Rabbi se: «Hala day ay du gaakuri ni do, kala ni m'ay cabe alaama, hala ay ma tabbatandi kaŋ nin no goono ga salaŋ d'ay.

¹⁸Ära siis lahku siit, kuni ma su juurde tagasi tulen ja oma roaohvri toon ning su ette panen!' Ja ta vastas: 'Ma jään, kuni sa tagasi tuled.'

¹⁸ Ay ga ni ŋwaaray, ma si tun neewo, hal ay ma ye ka kaa ni do, ay ma fatta nd'ay sarga k'a jisi ni jine.» A ne Jideyon se: «Ay ga goro hala ni ma ye ka kaa.»

¹⁹Ja Gideon läks ning valmistas sikutalle ja poolest vakast jahust hapnemata leivakesi, pani liha korvi, leeme potti ja tõi tema juurde tamme alla ning seadis ta ette.

¹⁹ Jideyon furo ka koy ka hincin ize fo soola, da maasa kaŋ sinda dalbu, muudu fo hamni. A na hamo daŋ diika ra, maafa mo go kusu ra. A fatta taray ka kond'ey ka malayka gar shen tuuro cire. Jideyon n'i salle a se.

²⁰Aga Jumala ingel ütles temale: 'Võta liha ja hapnemata leivakesed, aseta siia kalju peale ja vala leem välja!' Ja ta tegi nõnda.

²⁰ Rabbi malayka ne a se: «Ma hamo da maasa kaŋ sinda dalbu din sambu k'i dake tondo wo boŋ, ma maafa mo soogu a boŋ.» A binde n'i te yaadin.

²¹Ja Issanda ingel sirutas saua, mis tal käes oli, ja puudutas selle otsaga liha ja hapnemata leivakesi: siis tuli kaljust välja tuli ning põletas ära liha ja hapnemata leivakesed. Ja Issanda ingel kadus ta silmist.

²¹ Saaya din binde Rabbi malayka na goobo kaŋ go nga kamba ra din salle ka hamo da maasa kaŋ sinda dalbu wo ham. Kala danji tun tondo gaa ka hamo da maasa kaŋ sinda dalbu ŋwa; gaa no Rabbi malayka daray a moy se.

²²Siis Gideon nägi, et see oli olnud Issanda ingel, ja ta ütles: 'Oh häda, Issand Jumal! Nüüd olen ma näinud Issanda inglit palgest palgesse!'

²² Jideyon du ka bay mo kaŋ Rabbi malayka no. Jideyon ne: «Ya Rabbi, Koy Beero, kaari ay! Zama ay di Rabbi malayka mo-da-mo.»

²³Aga Issand ütles temale: 'Rahu olgu sinule! Ära karda, sa ei sure!'

²³ Rabbi ne a se: «Ni ma goro baani, ma si humburu. Ni si bu bo.»

²⁴Siis Gideon ehitas sinna altari Issandale ja pani sellele nimeks 'Issand on rahu'. See on kuni tänapäevani alles abieserlaste Ofras.

²⁴ Waato din gaa no Jideyon na feema cina noodin Rabbi se, ka feema maa daŋ: Rabbi, Baanikoy. Hala sohõ a go no Ofra Abi-Ezer borey wano ra.

²⁵Sel ööl ütles Issand temale: 'Võta üks oma isa härjavärssidest ja teine, seitsmeaastane härg, ja kisu maha Baali altar, mis su isal on, ja raiu maha selle kõrval olev viljakustulp!

²⁵ A ciya no, cino din ra Rabbi ne Jideyon se: «Ma sambu ni baaba yeejo, sanda yeeji hinkanta no, jiiri iyye izo. Ma feema kaŋ ni baaba te Baal se din tuti ka zeeri. Ni ma wayboro himandi bundu tooro kaŋ go a boŋ mo beeri-beeri.

²⁶Siis ehita kividest laotud altar Issandale, oma Jumalale, selle mäelinnuse tippu, võta see teine härg ja ohverda põletusohvriks sinu poolt maha raiutud viljakustulba puudega!'

²⁶ Ma feema cina Rabbi ni Irikoyo se fu beero wo boŋ bindi ra, mate kaŋ ga saba. Ma yeeji hinkanta din sambu. Ni m'a salle sargay kaŋ i ga ton da bundu tooro tuurey kaŋ yaŋ ni ga beeri din.»

²⁷Ja Gideon võttis kümme meest oma sulaste hulgast ja tegi nõnda, nagu Issand temale oli öelnud; aga kuna ta kartis oma isa peret ja linna mehi, et teha seda päeval, siis ta tegi seda öösel.

²⁷ Waato din gaa no Jideyon na boro way sambu nga bannyey ra, ka te sanda mate kaŋ Rabbi ci nga se. A ciya binde, za kaŋ a ga humburu nga baabo windo da birno borey, hala a si hin ka goyo din te zaari, kala a n'a te cin.

²⁸Kui linna mehed hommikul vara üles tõusid, vaata, siis oli Baali altar lõhutud, viljakustulp selle kõrvalt maha raiutud ja see teine härg vastehitatud altaril ohverdatud.

²⁸ Waato kaŋ birno borey biya ka tun susuba, a go, Baal feema go, a bagu-bagu. I na bundu tooro kaŋ go feema boŋ mo beeri hala i na yeeji hinkanta ton sargay se, feema kaŋ i te din boŋ.

²⁹Nad ütlesid siis üksteisele: 'Kes seda on teinud?' Ja kui nad küsitlesid ning uurisid, siis öeldi: 'Seda tegi Gideon, Joase poeg.'

²⁹ I ne ngey nda cara se: «May no bora kaŋ na woone te?» Saaya kaŋ i soobay ka hã ngey da cara game ra, i ne: «Jideyon, Yowas izo, nga no ka woone te.»

³⁰Siis linna mehed ütlesid Joasele: 'Too oma poeg välja, ta peab surema, sest ta on lõhkunud Baali altari ja on selle kõrvalt maha raiunud viljakustulba!'

³⁰ Saaya din bindi birno borey ne Yowas se: «Ma ni izo kaa taray zama a ma bu, za kaŋ a na Baal feema bagu, a na bundu tooro mo kaŋ go a boŋ beeri.»

³¹Aga Joas ütles kõigile, kes tema vastu üles astusid: 'Kas tahate Baali pärast riielda? Või tahate teda aidata? Kes tema pärast riidleb, peab veel täna hommikul surema! Kui ta on jumal, siis ta riielgu ise, et ta altar on maha kistud!'

³¹ Yowas ne borey kulu kaŋ goono ga yanje nd'a se: «Araŋ wo, Baal se no araŋ ga faasa, wala? Araŋ g'a faaba no? Boro kaŋ g'a banda gana i m'a koy wi za susubay nda hinay. Da day nga wo irikoy fo no, a ma nga boŋ gaakasinay, za day kaŋ boro fo n'a feema bagu-bagu.»

³²Sel päeval pandi Gideonile nimeks 'Jerubbaal', sest nad ütlesid: 'Baal ise riielgu temaga, et ta tema altari maha kiskus!'

³² Han din hane no a na Jideyon no maa-dake Yerub-Baal, sanda i ma ne: «Baal ma kand'a kalima», zama Jideyon n'a feema bagu-bagu.

³³Kõik midjanlased, amalekid ja hommikumaalased olid kogunenud, üle jõe tulnud ja Jisreeli orgu leeri üles löönud.

³³ Waato din gaa no Midiyan borey kulu da Amalekancey da wayna funay izey margu nangu folloŋ ka daŋandi. I na ngey gata sinji Yezreyel gooro ra.

³⁴Aga Issanda Vaim täitis Gideoni: ta puhus sarve ja abieserlased hüüti temale järgnema;

³⁴ Amma Rabbi Biya furo Jideyon ra, nga mo na hilli kar. Abi-Ezer borey mo margu ka Jideyon gana.

³⁵ja ta läkitas käskjalgu kogu Manassesse ja ka nemad hüüti temale järgnema; ta läkitas käskjalgu Aaserisse, Sebulonisse ja Naftalisse, ja need tulid üles teistele vastu.

³⁵ A na diyayaŋ donton koyne Manasse kulu ra, ngey mo margu k'a gana. A na diyayaŋ donton mo Aser da Zabluna da Naftali gaa, ngey mo kaa zama ngey m'a kubay.

³⁶Ja Gideon ütles Jumalale: 'Kui sa tahad minu käe läbi Iisraeli päästa, nagu sa oled öelnud,

³⁶ Jideyon ne Irikoy se: «Da ni yadda ka Israyla faaba d'ay kambe, sanda mate kaŋ ni ci din,

³⁷siis vaata, ma panen need niidetud villad rehepõrandale; kui kaste tuleb ainult nende villade peale, aga kogu maapind jääb kuivaks, siis ma tean, et sa Iisraeli minu käe läbi päästad, nagu sa oled öelnud.'

³⁷ a go, ay ga kuuru fo daaru karayaŋ gangano boŋ. Hala day harandaŋ te kuuro hinne boŋ, laabo kulu mo goro ikogo, gaa no ay ga bay kaŋ ni ga Israyla faaba d'ay kambe, sanda mate kaŋ ni ci.»

³⁸Ja nõnda sündis: kui ta järgmisel hommikul vara üles tõusis ja villu vajutas, siis ta pigistas villadest kaste välja, kausitäie vett!

³⁸ Yaadin mo no ka te: zama a suba Jideyon tun za susubay nda hinay. A na kuuro kankam ka kuuro kokobe ka harandaŋo kaa a gaa. A du gaasu fo me fo cine hari.

³⁹Aga Gideon ütles Jumalale: 'Ärgu süttigu su viha põlema minu vastu, et ma veel kord räägin! Luba, ma katsun veel kord villadega! Lase nüüd ainult villad kuivaks jääda, aga kogu maapinnal olgu kaste!'

³⁹ Gaa no Jideyon ne Irikoy se: «Ni futa ma si koroŋ ay boŋ, ay ga salaŋ sorro folloŋ wo hinne. Ay ga ni ŋwaaray no, ma naŋ ay ma ye ka si sorro follonko hinne da kuuro. Ma naŋ kuuro hinne ma ciya ikogo, amma laabo kulu ma tay da harandaŋ.»

⁴⁰Ja Jumal tegi sel ööl nõnda: ainult villad jäid kuivaks, aga kogu maapinnal oli kaste.

⁴⁰ Irikoy na woodin mo te han din, cino din ra. Zama kuuro hinne no ka bara ikogo, amma laabo kulu go da harandaŋ.