¹Aga Efraimi mehed küsisid temalt: 'Miks sa tegid meile seda, et ei kutsunud meid, kui läksid sõdima Midjani vastu?' Ja nad riidlesid temaga kangesti.

¹ Ifraymu alborey ne Jideyon se: «Ifo se no ni na woone te iri se, ni mana iri ce waato kaŋ ni koy ka Midiyan wongu?» I deeni Jideyon gaa da dungay.

²Ja tema vastas neile: 'Mida ma siis nüüd teiega võrreldes olen teinud? Eks ole Efraimi järelnoppimine parem kui Abieseri viinamarjalõikus?

² Jideyon ne i se: «Ifo no ay te kaŋ ga deedandi araŋ wano gaa? Haba? Manti Ifraymu reyzin koobo ga bisa Abi-Ezer reyzin heemar wiyaŋ bo?

³Teie kätte andis Jumal Midjani vürstid Oorebi ja Seebi. Aga mida olen mina teiega võrreldes suutnud teha?' Kui ta nõnda rääkis, siis nende pahameel tema vastu andis järele.

³ Irikoy na Midiyan mayraykoyey Oreb da Zeyeb daŋ araŋ kambe ra. Ifo no ay du ka te kaŋ i ga deedandi araŋ wano gaa?» Waato kaŋ a na sanno din ci, i futa zumbu Jideyon se.

⁴Ja Gideon tuli Jordani äärde ning läks sellest üle, tema ja need kolmsada tagaajamisest väsinud meest, kes olid koos temaga.

⁴ Gaa no Jideyon kaa Urdun. A daŋandi, nga da boro zangu hinza kaŋ go a banda, kaŋ yaŋ farga, latak! Amma kulu nda yaadin i go ga ngey ibarey gana.

⁵Siis ta ütles Sukkoti meestele: 'Andke ometi leivakakukesi rahvale, kes mu kannul käib, sest nad on väsinud; mina ajan taga Midjani kuningaid Sebahit ja Salmunat.'

⁵ Jideyon ne Sukkot borey se: «Ay g'araŋ ŋwaaray, w'ay banda borey no ŋwaari, zama i farga. A go mo, ay go ga Zeba da Zalmunna, Midiyan bonkooney gaaray.»

⁶Aga Sukkoti vürstid küsisid: 'Kas on Sebahi ja Salmuna rusikas sul juba pihus, et peame su väele leiba andma?'

⁶ Sukkot koyey ne: «Zeba da Zalmunna, i kambey go ni kambe ra no sohõ? kaŋ ga naŋ iri ma ni wongu marga no ŋwaari?»

⁷Ja Gideon vastas: 'Tõesti, kui Issand annab mu kätte Sebahi ja Salmuna, siis ma peksan teie ihu kõrbekibuvitste ja ohakatega!'

⁷ Jideyon ne: «Sanno din sabbay se, waati kaŋ Rabbi na Zeba da Zalmunna nooyandi ay kambe ra, saaya din ay g'araŋ gaahamey tooru da saajo karjey da tuuri kambeyaŋ.»

⁸Siis ta läks sealt üles Penueli ja rääkis neile sedasama; ja Penueli mehed vastasid temale nõnda, nagu Sukkoti mehed olid vastanud.

⁸ Jideyon binde tun noodin ka koy Penuwel. A na nga sanni zeena te ngey mo se. Penuwel borey mo te a se sanda mate kaŋ cine Sukkot borey te d'a.

⁹Ta tõotas siis ka Penueli meestele, öeldes: 'Kui ma rahuga tagasi tulen, siis ma kisun selle torni maha!'

⁹ Jideyon ne Penuwel borey se: «D'ay ye ka kaa baani samay, ay ga cinari kuuko wo zeeri.»

¹⁰Aga Sebah ja Salmuna olid Karkoris ja koos nendega nende väed, ligi viisteist tuhat, kõik, kes olid üle jäänud kogu hommikumaalaste väest; aga langenuid oli sada kakskümmend tuhat mõõgameest.

¹⁰ Zeba da Zalmunna binde go Karkor, ngey da ngey wongu marga, sanda boro zambar way cindi gu cine, wayna funay laabey izey; soojey kulu kaŋ cindi nooya. Zama boro zambar zangu nda waranka takubakoyyaŋ, i kulu bu.

¹¹Ja Gideon läks üles mööda telgielanike teed ida pool Nobahit ja Jogbehat ja lõi väge, sest vägi oli muretu.

¹¹ Jideyon binde ziji ka gana kuuru-fu ra gorokoy do, fonda kaŋ go Noba da Yogbeha se wayna funay haray. A na wongu marga kar, zama i go no noodin laakal kanay ra.

¹²Sebah ja Salmuna põgenesid, aga Gideon ajas neid taga ja võttis vangi mõlemad Midjani kuningad, Sebahi ja Salmuna, ja peletas minema kogu leeri.

¹² Zeba da Zalmunna zuru, Jideyon n'i gana mo. A na Midiyan bonkooni hinka din di, Zeba da Zalmunna. A n'i wongu marga kulu humburandi.

¹³Kui Gideon, Joase poeg, tuli tagasi taplusest Heresi tõusutee juures,

¹³ Jideyon, Yowas izo ye ka kaa ka fun wongo do, Heres zijiyaŋo do haray.

¹⁴siis ta sai kätte ühe noore mehe Sukkoti meestest ja küsitles teda; ja see kirjutas temale üles Sukkoti vürstid ja vanemad, seitsekümmend seitse meest.

¹⁴ A na Sukkot arwasu fo di k'a hã. Nga mo na Sukkot mayraykoyey d'i arkusey kulu maayey hantum, i boro wayye cindi iyye.

¹⁵Siis ta tuli Sukkoti meeste juurde ja ütles: 'Vaata, siin on Sebah ja Salmuna, kelle pärast te pilkasite mind, öeldes: Kas on Sebah ja Salmuna sul juba käes, et peame su väsinud meestele leiba andma?'

¹⁵ Jideyon kaa Sukkot borey do ka ne: «Wa guna, Zeba da Zalmunna neeya, kaŋ yaŋ araŋ n'ay fanta i boŋ. Araŋ ne: ‹Ngo Zeba da Zalmunna go ni kambe ra no sohõ, kaŋ ga naŋ iri ma ŋwaari no ni borey kaŋ farga se?› »

¹⁶Ja ta võttis linna vanemad, ja kõrbekibuvitsu ja ohakaid ja andis neid tunda Sukkoti meestele.

¹⁶ Kala Jideyon na kwaara arkusey di. A na saajo ra karjiyaŋ da tuuri kambeyaŋ sambu ka Sukkot borey gooji.

¹⁷Ja ta kiskus maha Penueli torni ning tappis linna mehed.

¹⁷ Jideyon na Penuwel cinari kuuko mo zeeri, a na birno borey mo wi.

¹⁸Ja ta küsis Sebahilt ja Salmunalt: 'Missugused olid need mehed, kelle te Taaboril tapsite?' Ja nad vastasid: 'Need olid niisugused nagu sina. Igaüks välimuselt nagu kuningapoeg.'

¹⁸ Gaa no a ne Zeba da Zalmunna se: «Boro mate cine yaŋ no araŋ wi Tabor ra?» I tu ka ne a se: «Danga mate kaŋ ni go, yaadin cine no ngey mo bara. I afo kulu ga hima danga bonkooni ize.»

¹⁹Ja tema ütles: 'Need olid mu vennad, mu ema pojad. Nii tõesti kui Issand elab: kui oleksite jätnud nad elama, ma ei tapaks teid!'

¹⁹ Jideyon ne: «Ay nya-ka-fo-sineyaŋ no; in d'ey, iri nya fo. Ay ze da Rabbi, d'araŋ na borey din fundey faaba, doŋ ay mo si araŋ wi.»

²⁰Ja ta ütles Jeterile, oma esmasündinule: 'Võta kätte, tapa nad!' Aga poiss ei tõmmanud oma mõõka, sellepärast et ta kartis, kuna ta oli alles noor.

²⁰ Jideyon ne nga ize hay-jina Yeter se: «Tun k'i wi!» Amma arwaso mana nga takuba foobu, zama a go ga humburu, zama nga wo arwasu no jina.

²¹Siis ütlesid Sebah ja Salmuna: 'Võta ise kätte ja tule meile kallale, sest nagu mees, nõnda on ta ramm!' Ja Gideon tõusis ning tappis Sebahi ja Salmuna; ja ta võttis ehted nende kaamelite kaelast.

²¹ Kala Zeba da Zalmunna ne: «Tun, nin din, ka kaŋ iri boŋ, zama boro karyaŋ wo, a gaabo hino me no.» Jideyon binde tun ka Zeba da Zalmunna wi. A n'i yoy jindey gaa taalam jinayyaŋ ta.

²²Ja Iisraeli mehed ütlesid Gideonile: 'Valitse meie üle, niihästi sina kui su poeg ja su pojapoeg, sest sa oled meid päästnud Midjani käest!'

²² Waato din gaa no Israyla borey ne Jideyon se: «Ma kaa k'iri may, nin da ni izo, da ni izo mo izo, zama ni n'iri faaba Midiyan kamba ra.»

²³Aga Gideon vastas neile: 'Ei valitse mina teie üle ega valitse mu poeg teie üle - Issand valitseb teie üle!'

²³ Jideyon ne i se: «Ay si araŋ may, ay ize mo s'a te. Rabbi no g'araŋ may.»

²⁴Ja Gideon ütles neile: 'Ühte ma palun teilt: igamees andku mulle oma saagiks saadud ninarõngas!' Neil olid ju olnud kuldninarõngad, sest nad olid ismaeliidid.

²⁴ Jideyon ne i se mo: «Ay ga ba ya hay fo ceeci araŋ gaa. Araŋ boro fo kulu m'ay no nga hanga korbayey kaŋ a du wongu arzaka ra.» (Zama i gonda wura hanga korbayyaŋ ngey hangey gaa, zama se ngey ya Isumeylanceyaŋ no.)

²⁵Nad vastasid: 'Me anname hea meelega!' Ja nad laotasid laiali ühe mantli ning igaüks viskas sinna ninarõnga oma saagist.

²⁵ I tu ka ne: «Daahir iri g'i no ni se.» I na kwaay daaru. Boro fo kulu na nga wongu arzaka korbayey catu kwaayo boŋ.

²⁶Kuldninarõngad, mis Gideon oli palunud, vaagisid tuhat seitsesada kuldseeklit, peale nende kaelaehete ja kõrvarõngaste ja purpurriiete, mida Midjani kuningad olid kandnud, ja peale kettide, mis olid olnud nende kaamelitel kaelas.

²⁶ Wura hanga korbayey kaŋ Jideyon ŋwaaray, i neesiyaŋ tiŋay to kilo waranka cine, wura wane, kaŋ taalam jinayey sanda handu taji himandey si a ra, da jinde haw, da bankaaray moni, kaŋ yaŋ go Midiyan bonkooney jindey gaa. Taalam jinayey kaŋ go i yoy jindey gaa ga sarku, ngey mo baa si.

²⁷Ja Gideon valmistas neist õlarüü ning asetas selle oma linna Ofrasse, ja kogu Iisrael käis seal hoora viisil selle järel; aga see sai Gideonile ja tema soole püüdepaelaks.

²⁷ Jideyon na efod* kwaay te da hanga korbayey k'a daŋ nga kwaara ra, danga Ofra nooya. Israyla kulu soobay ka kaaruwataray* te d'a noodin, hal a ciya Jideyon se hirrimi, nga nda nga windo.

²⁸Nõnda alandati Midjan Iisraeli laste ees ja ta ei tõstnud enam oma pead; ja maal oli Gideoni päevil rahu nelikümmend aastat.

²⁸ Yaadin cine no Midiyan ye d'a Israyla kambe mayray cire. I mana ye ka ngey boŋ tunandi koyne. Laabo mo du fulanzamay jiiri waytaaci Jideyon zamana ra.

²⁹Ja Jerubbaal, Joase poeg, läks ning elas oma kojas.

²⁹ Yerub-Baal, Yowas izo koy ka goro nga bumbo windo ra.

³⁰Gideonil oli seitsekümmend poega, tema niudeist lähtunuid, sest tal oli palju naisi.

³⁰ Jideyon gonda ize aru wayye, nga bumbo gaahamo hayyaŋ, zama a gonda wande boobo.

³¹Ja tema Sekemis olev liignaine tõi temale ka poja ilmale, kellele ta pani nimeks Abimelek.

³¹ Wahayo kaŋ go Jideyon se Sekem ra, nga mo na ize aru hay Jideyon se. Jideyon na nga izo din maa daŋ Abimelek.

³²Ja Gideon, Joase poeg, suri küpses vanuses ja ta maeti oma isa Joase hauda abieserlaste Ofrasse.

³² Jideyon, Yowas izo bu zeenay hanno ra. I n'a fiji nga baabo Yowas saara ra, kaŋ go Ofra, Abi-Ezer borey wano ra.

³³Aga kui Gideon oli surnud, pöördusid Iisraeli lapsed taas ja käisid hoora viisil baalide järel ning seadsid endile jumalaks Baal-Beriti.

³³ A ciya mo, waato kaŋ Jideyon bu, Israyla izey ye ka bare ka Baalyaŋ gana kaaruwataray ra. I na Baal-Berit ciya ngey de-koy*.

³⁴Ja Iisraeli lapsed ei mõelnud enam Issandale, oma Jumalale, kes oli nad päästnud kõigi nende ümberkaudsete vaenlaste käest.

³⁴ Israyla izey mana fongu Rabbi ngey Irikoyo, nga kaŋ n'i faaba hal i fun ngey ibarey kulu kambe ra kuray kulu.

³⁵Ja nad ei teinud head Jerubbaali, Gideoni perele, tasuks kõige hea eest, mida tema oli teinud Iisraelile.

³⁵ I mana Yerub-Baal windo cabe suuji mo, sanda Jideyon nooya, gomney kulu kaŋ a cabe Israyla se boŋ.