¹Ja Abimelek, Jerubbaali poeg, läks Sekemisse oma ema vendade juurde ja rääkis nendega ja kogu oma ema isakoja suguvõsaga, öeldes:

¹ Abimelek, Yerub-Baal izo binde koy Sekem nga nya dumey do. A salaŋ i se, da nga nyaŋo baabo windo borey kulu mo se ka ne:

²'Rääkige ometi kõigi Sekemi kodanike kuuldes: Kumb on teile parem, kas see, et seitsekümmend meest, kõik Jerubbaali pojad, valitsevad teie üle, või et üksainus mees valitseb teie üle? Ja mõelge ka sellele, et minagi olen teie luust ja lihast!'

² «Ay g'araŋ ŋwaaray, araŋ ma salaŋ Sekem borey kulu hangey ra. To. Woofo no ga boori araŋ se, Yerub-Baal izey kulu, kaŋ boro wayye no m'araŋ may, wala mo afolloŋ m'araŋ may? Wa fongu mo kaŋ ay ya araŋ wane no, basi da biri.»

³Ja tema ema vennad rääkisid tema kasuks kõigi Sekemi kodanike kuuldes kõik needsamad sõnad. Ja nende süda kaldus Abimeleki poole, sest nad ütlesid: 'Ta on meie vend.'

³ A nya dumey mo na sanno din te Sekem borey kulu hangey ra. I binde miila mo ye Abimelek ganayaŋ gaa haray, zama i ne: «Iri nya-ize no.»

⁴Ja nad andsid temale seitsekümmend hõbeseeklit Baal-Beriti kojast; ja Abimelek palkas sellega tühiseid ja jultunud mehi, ja need järgnesid temale.

⁴ I n'a no nzarfu gude wayye Baal-Berit windo ra. Woodin yaŋ no Abimelek du ka boro yaamoyaŋ da saade-saalayyaŋ sufuray d'a, ngey mo n'a gana.

⁵Siis ta läks oma isakotta Ofrasse ja tappis ära oma vennad, Jerubbaali pojad, seitsekümmend meest ühe ja sama kivi peal; aga Jootam, Jerubbaali noorim poeg, jäi alles, sest ta oli pugenud peitu.

⁵ A koy nga baabo kwaara Ofra, a na nga baabo Yerub-Baal izey wi, i boro wayye, tondi folloŋ boŋ. (Amma Yotam kaŋ ci Yerub-Baal ize koda, nga wo du ka yana, zama a na nga boŋ tugu no).

⁶Ja kõik Sekemi kodanikud ja kõik kindluse elanikud kogunesid ning läksid ja tõstsid Abimeleki kuningaks Sekemis oleva Kivisambatamme juures.

⁶ Sekem borey binde, da Millo windi borey kulu, i kulu margu. I koy ka Abimelek didiji bonkooni Sekem ra, cinari kuuko jarga, shen tuuro do haray.

⁷Kui sellest jutustati Jootamile, siis ta läks ja seisis Gerisimi mäeharjal, tõstis häält, hüüdis ja ütles neile: 'Kuulge mind, Sekemi kodanikud, et Jumal kuuleks teid!

⁷ Waato kaŋ i ci Yotam se, a koy ka kay Gerizim tondo boŋ bindi ra, ka nga jinda sambu ka ce. A ne i se: «Ya araŋ Sekem borey, wa hangan ka maa ay se, zama Irikoy mo ma hanga jeeri ka maa araŋ se.»

⁸Ükskord läksid puud võidma enestele kuningat. Nad ütlesid õlipuule: 'Ole meile kuningaks!'

⁸ Yotam ne: «Han fo no tuuri nyaŋey koy ka bonkooni didiji ngey boŋ se. I ne zeytun* nya se: ‹M'iri may.›

⁹Aga õlipuu vastas neile: 'Kas peaksin loobuma oma õlist, millega austatakse jumalaid ja inimesi, ning hakkama õõtsuma kõrgemal kui teised puud?'

⁹ Amma zeytun nya ne i se: ‹Ya fay d'ay jiyo kaŋ do i ga Irikoy da borey mo beerandi, ya koy ka soobay ka sillori tuurey game ra, _way ay ga te i se koy|_?›

¹⁰Siis ütlesid puud viigipuule: 'Tule sina meile kuningaks!'

¹⁰ Kala tuurey ne jeejay nya se: ‹Ni wo, ma kaa k'iri may.›

¹¹Aga viigipuu vastas neile: 'Kas peaksin loobuma oma magususest ja oma heast viljast ning hakkama õõtsuma kõrgemal kui teised puud?'

¹¹ Amma jeejay nya ne i se: ‹Ya fay d'ay kaaniyo d'ay ize hanney, ay ma koy ka sillori tuurey game ra, _ka te koy|_, wala?›

¹²Siis ütlesid puud viinapuule: 'Tule sina meile kuningaks!'

¹² Kala tuurey ye ka ne reyzin nya se: ‹Kaa, nin wo, k'iri may.›

¹³Aga viinapuu vastas neile: 'Kas peaksin loobuma oma veinist, mis rõõmustab jumalaid ja inimesi, ning hakkama õõtsuma kõrgemal kui teised puud?'

¹³ Amma reyzin nya ne i se: ‹Ya fay d'ay reyzin hari kaŋ ga Irikoy farhandi, hala da borey mo, ya koy ka sillori tuurey game ra _ka te i se koy|_?›

¹⁴Siis ütlesid kõik puud orjavitsale: 'Tule sina meile kuningaks!'

¹⁴ Waato din gaa no tuurey din kulu ne karji se: ‹Kaa, nin wo karji, k'iri may.›

¹⁵Aga orjavits vastas puudele: 'Kui te tõesti tahate mind võida enestele kuningaks, siis tulge otsige pelgupaika minu varju all! Aga kui mitte, siis orjavitsast puhkeb tuli ja põletab ära Liibanoni seedrid.'

¹⁵ Kala karji ne tuurey se: ‹Da day cimi no araŋ n'ay didiji araŋ bonkooni, w'araŋ deeyaŋ daŋ ay biyo ra. Da manti yaadin no mo, naŋ danji ma fatta karji ra, danjo ma Liban sedrey ŋwa.›

¹⁶Kui te nüüd olete talitanud tõsiselt ja otsekoheselt, tõstes kuningaks Abimeleki, ja kui te olete teinud head Jerubbaalile ja tema soole, ja kui te temale olete tasunud ta kätetöö eest,

¹⁶ Sohõ binde, da adilitaray da cimi goy no araŋ te wo, kaŋ araŋ na Abimelek daŋ koytaray, da mo goy hanno no araŋ te wo Yerub-Baal da nga windo se, araŋ te a se mo mate kaŋ to a goyo cine no?

¹⁷sest mu isa sõdis ju teie eest, pani kaalule oma elu ja päästis teid midjanlaste käest,

¹⁷ Zama ay baaba na wongu te araŋ se. A na nga fundo nooyandi. A du k'araŋ faaba Midiyan borey kambe ra.

¹⁸teie aga olete nüüd tõusnud mu isakoja vastu ja olete tapnud tema pojad, seitsekümmend meest ühe kivi peal, ja olete Sekemi kodanikele tõstnud kuningaks Abimeleki, tema teenija poja, sellepärast et ta on teie vend,

¹⁸ Hunkuna mo araŋ murte ay baaba windo gaa. Araŋ n'a izey wi, i boro wayye tondi folloŋ boŋ. Araŋ na Abimelek kaŋ ci ay baaba wahayo izo daŋ koytaray Sekem borey boŋ, zama araŋ nya-ize no.

¹⁹kui te siis sel päeval olete talitanud Jerubbaali ja tema sooga tõsiselt ja otsekoheselt, siis tundke rõõmu Abimelekist ja tema tundku rõõmu ka teist!

¹⁹ Da day hunkuna araŋ na cimi nda adilitaray goy te Yerub-Baal windo se, kala araŋ ma farhã da Abimelek; nga mo ma farhã d'araŋ.

²⁰Aga kui mitte, siis puhkegu tuli Abimeleki käest ja põletagu ära Sekemi kodanikud ja kindluse elanikud! Nõndasamuti puhkegu tuli Sekemi kodanike käest ja kindluse elanike käest ja põletagu ära Abimelek!'

²⁰ Amma da manti yaadin no, danji ma fatta Abimelek ra ka Sekem borey da Millo windo ŋwa. Danji ma fatta mo Sekem borey da Millo windo ra ka Abimelek ŋwa.»

²¹Siis Jootam põgenes ja pääses ning läks Beerasse ja elas seal oma venna Abimeleki pärast.

²¹ Yotam zuru ka yana ka koy Beyer. Noodin no a goro nga baabayzo Abimelek humburkuma sabbay se.

²²Kui Abimelek oli kolm aastat valitsenud Iisraeli üle,

²² Abimelek na Israyla may jiiri hinza.

²³läkitas Jumal kurja vaimu Abimeleki ja Sekemi kodanike vahele, ja Sekemi kodanikud reetsid Abimeleki,

²³ Gaa no Irikoy na biya laalo donton Abimelek da Sekem borey game ra. Sekem borey na Abimelek amaana ŋwa,

²⁴et vägivald Jerubbaali seitsmekümne poja vastu tasutaks ja nende veri pandaks nende venna Abimeleki peale, kes nad tappis, ja Sekemi kodanike peale, kes kinnitasid tema käsi oma vendi tapma.

²⁴ zama i ma Yerub-Baal ize wayya din fansa sambu Abimelek boŋ. I kuro alhakko ma kaŋ Abimelek boŋ, a baabayzey kaŋ yaŋ a wi se. A ma kaŋ Sekem borey boŋ mo kaŋ yaŋ na Abimelek kamba gaabandi hal a ma nga baabayzey wi.

²⁵Ja Sekemi kodanikud seadsid temale varitsejaid mäetippudesse, ja need riisusid kõiki, kes teel neist mööda läksid; ja sellest teatati Abimelekile.

²⁵ Sekem borey na batandikoyaŋ daŋ Abimelek se, zama i m'a batandi tondi kuukey boŋ. I soobay ka fondo ganakoy kulu kosaray k'i kom. A binde, boro fo ci Abimelek se.

²⁶Aga Gaal, Ebedi poeg, tuli koos oma vendadega, ja nad asusid Sekemisse; ja Sekemi kodanikud usaldasid teda.

²⁶ Gaal, Ebed izo kaa, nga nda nga nya-izey. A ziji ka koy Sekem, Sekem borey de a gaa mo.

²⁷Nad läksid väljale ja noppisid viinamarju oma viinamägedelt ning surusid mahla ja pidasid peo; nad läksid oma jumalakotta ning sõid ja jõid ja sajatasid Abimelekit.

²⁷ I koy batama windanta ka ngey reyzin koobu, ka taamu-taamu. I na batu te ka koy ngey tooro windo ra. I ŋwa ka haŋ, i goono ga Abimelek wow.

²⁸Ja Gaal, Ebedi poeg, ütles: 'Kes on Abimelek ja mis on Sekem, et me peame teda teenima? Eks ta ole Jerubbaali poeg ja Sebul tema käsutäitja? Teenige Sekemi isa Hamori mehi! Miks peaksime teda teenima?

²⁸ Gaal, Ebed izo mo ne: «May ga ti Abimelek, wala mo may ga ti Sekem, hala iri ma may a se? Manti nga no ga ti Yerub-Baal izo? Kaŋ Zebul no ga ti a se dabariko fo? Wa may Sekem baaba Hamor se, amma ifo se no iri ga may woone se?

²⁹Jah, antaks see rahvas ometi minu käe alla, ma ajaksin Abimeleki ära!' Ja ta ütles Abimelekile: 'Suurenda oma sõjaväge ja tule välja!'

²⁹ Za doŋ mo, d'a ciya borey wo go ay kambe ra no, doŋ kal ay ma Abimelek hibandi.» Kal a ne Abimelek se: «Ma ni soojey tonton ka fatta ka kaa.»

³⁰Kui Sebul, linna ülem, kuulis Ebedi poja Gaali sõnu, siis süttis ta viha põlema.

³⁰ Way, waato kaŋ Zebul kaŋ ga birno may maa Ebed izo Gaal sanno, kala Zebul bine tun da futay.

³¹Ja ta läkitas salaja käskjalad Aruumasse Abimelekile ütlema: 'Vaata, Gaal, Ebedi poeg, ja tema vennad on tulnud Sekemisse, ja näe, nad ässitavad linna sinu vastu.

³¹ Zebul na diyayaŋ donton Abimelek gaa Torma ra. A ne: «Guna, Ebed izo Gaal da nga nya-izey, ngey neeya, i kaa Sekem. I goono ga birno kulu daŋ i ma murte ni gaa.

³²Aga tõuse nüüd öösel, sina ja rahvas, kes on koos sinuga, ja varitse väljal!

³² Sohõ binde, kala ni ma tun cin, nin da borey kaŋ yaŋ go ni banda. Araŋ ma gum birno casanta saajey ra.

³³Ja hommikul, kui päike tõuseb, asu varakult teele ja mine linnale kallale; ja vaata, kui Gaal ja rahvas, kes on koos temaga, tuleb välja su vastu, siis talita temaga, nagu su käsi jaksab!'

³³ A ga ciya mo susuba, za wayna funanta, ni ga tun za da hinay ka kaŋ birno boŋ. A go mo, saaya kaŋ cine nga nda borey kaŋ yaŋ go a banda fatta, i ga ba ngey ma ni wongu, ni ma te i se mate kaŋ ni du daama nd'a.»

³⁴Ja Abimelek tõusis öösel üles ja kogu rahvas, kes oli koos temaga, ja nad varitsesid Sekemit neljas salgas.

³⁴ Abimelek binde tun cin, nga nda borey kulu kaŋ yaŋ go a banda. I te sata taaci ka gum Sekem se.

³⁵Ka Gaal, Ebedi poeg, läks välja ning asus linna värava suhu; aga Abimelek ja rahvas, kes oli koos temaga, tõusid varitsuspaigast.

³⁵ Ebed izo Gaal binde fatta ka kay birno furoyaŋo do. Abimelek mo tun nga gumyaŋo do, nga nda borey kulu kaŋ yaŋ go a banda.

³⁶Kui Gaal nägi rahvast, siis ta ütles Sebulile: 'Vaata, rahvas tuleb alla mäetippudelt.' Aga Sebul vastas temale: 'Sa näed mägede varje, nagu oleksid need mehed.'

³⁶ Saaya kaŋ Gaal di borey, a ne Zebul se: «Guna! Boroyaŋ neeya ga zumbu ka fun tondi kuukey boŋ.» Zebul mo ne a se: «Tondey biyo no ni goono ga di, ka ne boroyaŋ no.»

³⁷Gaal aga jätkas kõnelust ja ütles: 'Vaata, rahvas tuleb alla Maa-nabalt ja üks salk tuleb Ennustajatamme poolt.'

³⁷ Kala Gaal ye ka salaŋ koyne ka ne: «Guna! Boroyaŋ neeya ga zumbu ka kaa laabo bindo ra, jama fo mo go ga gana Meyonenim shen fonda gaa.»

³⁸Ja Sebul ütles temale: 'Kus on nüüd sinu suu? Sina ju ütlesid: Kes on Abimelek, et peaksime teda teenima? Eks see ole rahvas, keda sa põlgasid? Mine siis nüüd ja sõdi tema vastu!'

³⁸ Gaa no Zebul ne a se: «Sohõ wo, man gaa ni sanno kaŋ ni ne: ‹May ga ti Abimelek, sanku fa iri ma may a se?› Manti ngey wo ga ti borey kaŋ ni dond'ey? Ay ga ni ŋwaaray, fatta me sohõ k'i wongu.»

³⁹Ja Gaal läks välja Sekemi kodanike ees ning sõdis Abimeleki vastu.

³⁹ Gaal binde fatta Sekem borey jine ka Abimelek wongu.

⁴⁰Aga Abimelek ajas teda taga ja Gaal põgenes tema eest ning mahalööduid langes hulganisti kuni värava suuni.

⁴⁰ Abimelek n'a gaaray, Gaal zuru Abimelek jine mo. Boro boobo maray ka kaŋ kal a to hala birno furoyaŋo meyo gaa.

⁴¹Ja Abimelek jäi Aruumasse; aga Sebul ajas Gaali ja tema vennad Sekemist ära.

⁴¹ Abimelek ye ka goro Aruma. Zebul na Gaal da nga nya-izey gaaray zama i ma si goro Sekem ra.

⁴²Teisel päeval läks rahvas väljale ja sellest teatati Abimelekile.

⁴² A suba borey fatta ka koy birno windanta saajey ra. I ci Abimelek se.

⁴³Siis ta võttis oma sõjaväe ja jaotas selle kolmeks osaks ning varitses väljal. Ja ta vaatas, ja ennäe, rahvas tuli linnast välja. Siis ta tõusis nende vastu ja lõi neid.

⁴³ Kal a na nga borey sambu k'i fay sata hinza. A na gumandiyaŋ te birno windanta saajey ra. A guna, kala boroyaŋ go ga fun birno ra. Abimelek tun ka kaŋ i boŋ k'i kar.

⁴⁴Ja Abimelek ja need salgad, kes olid koos temaga, tungisid peale ning asusid linna värava suhu, ja kaks salka tungis kallale kõigile, kes olid väljal, ja lõi need maha.

⁴⁴ Abimelek da sata hinza kaŋ yaŋ go a banda din, i koy jina da zuray ka kay birno me gaa. Sata hinka mo, i kaŋ boro cindey kaŋ yaŋ go saajey ra boŋ. I na borey kar k'i wi.

⁴⁵Ja Abimelek sõdis kogu selle päeva linna vastu ja vallutas linna ning tappis rahva, kes oli seal sees. Ja ta kiskus linna maha ning külvas soola peale.

⁴⁵ Abimelek na birno din wongu zaari woodin ra ka birno ŋwa mo. A na borey kaŋ yaŋ go birno ra kulu wi, ka birno bagu-bagu, ka ciiri say-say a boŋ.

⁴⁶Kui kõik Sekemi tornis asujad sellest kuulsid, siis läksid nad Eel-Beriti koja võlvistikku.

⁴⁶ Waato kaŋ Sekem cinari kuuko borey kulu maa baaru, i furo wongu fuwo kaŋ go El-Berit windo ra.

⁴⁷Kui Abimelekile teatati, et kõik Sekemi tornis asujad olid kokku kogunenud,

⁴⁷ I ye ka ci Abimelek se ka ne: «Sekem cinari kuuko borey kulu go margante.»

⁴⁸siis läks Abimelek Salmoni mäele, tema ja kogu rahvas, kes oli koos temaga; ja Abimelek võttis kirve kätte ja raius haokubu, tõstis ja pani selle enesele õlale ning ütles rahvale, kes oli koos temaga: 'Mida te nägite mind tegevat, seda tehke kähku nagu minagi!'

⁴⁸ Abimelek tun ka Zalmon Tondo kaaru, nga nda borey kulu kaŋ yaŋ go noodin a do. Abimelek binde na deesi sambu nga kambe ra. A na tuuri kambe fo beeri tuurey gaa k'a sambu k'a dake nga jasa gaa. A ne borey kaŋ yaŋ go nga banda se: «Hayo wo kaŋ araŋ di ay te, araŋ mo ma waasu ka te yaadin cine.»

⁴⁹Siis raius ka kogu rahvas, igamees oma haokubu, läks Abimeleki järel ja pani kubu võlvistiku peale ning nad süütasid võlvistiku seesolijate kohal põlema, nõnda et ka kõik Sekemi torni inimesed said surma, ligi tuhat meest ja naist.

⁴⁹ Yaadin mo no borey kulu te, boro kulu na nga tuuri kambe beeri. I na Abimelek gana. I kand'ey ka daŋ wongu fuwo gaa. I na danji daŋ fuwo gaa borey boŋ. Yaadin cine no Sekem cinari kuuko borey kulu bu d'a, boro kaŋ ga to zambar fo, alboro nda wayboro.

⁵⁰Siis läks Abimelek Teebesisse ja piiras Teebesit ning vallutas selle.

⁵⁰ Gaa no Abimelek koy Tebez. A na gata sinji Tebez mo se, a n'a ŋwa mo.

⁵¹Aga keset linna oli tugev torn ja sinna põgenesid kõik mehed ja naised ja kõik linna elanikud; nad sulgesid eneste järel ukse ja läksid üles torni katusele.

⁵¹ Amma wongu fu gaabikooni go no birno ra. Noodin no alborey da wayborey kulu zuru ka koy, da birno jine borey kulu. I na ngey boŋ daabu a ra haray, ka kaaru cinaro beene daabuyaŋo boŋ.

⁵²Ja Abimelek tuli torni juurde ning sõdis selle vastu; ja ligines torni uksele, et seda tulega põletada.

⁵² Abimelek kaa fuwo do ka fuwo wongu, kal a kaa ka maan fuwo meyo gaa. A ga ba nga m'a ton da danji.

⁵³Aga üks naine viskas pealmise veskikivi Abimelekile pähe ja purustas tema kolju.

⁵³ Amma wayboro fo na fufuyaŋ tond'ize taŋ Abimelek boŋ, tondo n'a boŋo warbu.

⁵⁴Siis Abimelek kutsus kiiresti poisi, oma sõjariistade kandja, ja ütles temale: 'Tõmba oma mõõk ja surma mind, et minu kohta ei öeldaks: Naine tappis tema!' Ja tema poiss pistis ta läbi, nõnda et ta suri.

⁵⁴ Kala a na nga borey ra arwasu fo ce da waasi, kaŋ go ga wongu jinay jare a se. A ne arwaso se: «Ma ni takuba foobu k'ay wi zama borey ma si salaŋ ay boŋ ka ne: ‹Wayboro no k'a wi.› » Arwaso mo na Abimelek zorme, a bu mo.

⁵⁵Kui Iisraeli mehed nägid, et Abimelek oli surnud, siis läks igaüks koju.

⁵⁵ Saaya kaŋ cine Israyla borey di kaŋ Abimelek bu, boro kulu soobay ka koy nga kwaara.

⁵⁶Nõnda tasus Jumal Abimeleki kurjuse, mida ta oli teinud oma isale, tappes oma seitsekümmend venda.

⁵⁶ Yaadin no Irikoy na Abimelek bana nd'a, laala kaŋ a te nga baabo se, kaŋ a na nga baabayze wayya wi.

⁵⁷Ja kõik Sekemi meeste kurjuse tasus Jumal nende pea peale; nõnda tabas neid Jootami, Jerubbaali poja needus.

⁵⁷ Sekem borey laala kulu mo, Irikoy ye k'a bana i se i boŋey boŋ. Yotam Yerub-Baal ize laaliyaŋo go, a kaŋ i boŋ.