¹Ja Issand rääkis Moosesega Siinai mäel, öeldes:

¹ Rabbi salaŋ Musa se koyne Sinayi tondo ra, ka ne:

²'Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile: Kui te tulete maale, mille mina teile annan, siis maa puhaku Issanda auks!

² «Ma salaŋ Israyla izey se ka ne: D'araŋ furo laabo kaŋ ay g'araŋ no din ra, kala laabo ma fulanzamay haggoy Rabbi se.

³Kuus aastat külva oma põldu ja kuus aastat nopi oma viinamäge ja korista maa saaki,

³ Jiiri iddu no ni ga ni faro duma. Jiiri iddu mo no ni ga ni reyzin* kalo hanse k'a izey kosu.

⁴aga seitsmendal aastal olgu maal täielik puhkeaeg, puhkus Issanda auks: sa ei tohi külvata oma põldu ega noppida oma viinamäge!

⁴ Amma jiiri iyyanta ga ciya sududuyaŋ fulanzamay Rabbi se. Ma si ni faro duma, ma si ni reyzin kalo hanse mo.

⁵Ära lõika pärast su lõikust isevõrsunud vilja ja ära nopi hoolduseta kasvanud viinamarju! See olgu maale puhkeaastaks!

⁵ Jarawo kaŋ ga te heemaro waate, ni ma s'a wi. Reyzin izey kaŋ ni kalo kaŋ ni mana hanse din ga hay mo, ni ma s'i kosu. Fulanzamay hanno jiiro nooya laabo se.

⁶Aga maa puhkeaja vili võib olla teile toiduks: sinule, su sulasele ja teenijale, su päevilisele ja majalisele, kes elab võõrana su juures.

⁶ Haŋ kaŋ laabo ga hay nga boŋ se fulanzamay jiiro ra a ga te araŋ se ŋwaari, nin da ni bannya da ni koŋŋa, da ni goy-ize, da ni ce-yawo mo.

⁷Ka su karjale ja metsloomadele, kes su maal on, olgu toiduks kogu selle saak!

⁷ A ga te mo ni almaney se, da laabo ganjo ra ham kulu se -- i se no jaraw kulu ga te ŋwaari.

⁸Loe enesele seitse aastanädalat, seitse korda seitse aastat: nõnda saab sulle seitsme aastanädala aega nelikümmend üheksa aastat.

⁸ Koyne, ni ga fulanzamay jiiri iyye lasaabu ni boŋ se, sanda jiiri iyye hala sorro iyye. Jirbey kulu hala fulanzamay jiiri iyya ma kubay ga to jiiri waygu afo si nooya.

⁹Siis lase seitsmenda kuu kümnendal päeval kõlada sarvehäält: lepituspäeval kõlagu sarv kogu maal!

⁹ Waato din gaa ni ma kaakaaci kar da gaabi ka fe handu iyyanta ra, a jirbi waya hane. Sasabandiyaŋ zaaro nooya kaŋ araŋ ga kaakaaci kar ka fe araŋ laabo me-a-me ra.

¹⁰Ja pühitsege viiekümnendat aastat ning kuulutage vabakslaskmist kõigile elanikele maal; see olgu teile juubeliaastaks: igaüks teist saab tagasi oma pärisosale ja igaüks pöördub oma suguvõsa juurde.

¹⁰ Araŋ ma jiiri wayguwanta ciya hanante. Araŋ ma burcinitaray fe laabo kulu ra, laab'izey kulu se. A ga goro Yubili* araŋ se. Boro fo kulu ga ye nga mayray haro do. Boro kulu mo ga ye nga fu borey do.

¹¹Viiekümnes aasta olgu teile juubeliaastaks: ärge külvake, ärge lõigake isevõrsunud vilja ja ärge noppige hoolduseta kasvanud viinamarju!

¹¹ Jiiri waygo din ga ciya araŋ se Yubili. Araŋ ma si duma, araŋ ma si jaraw wi mo jiiro din ra. Reyzin nyaŋey kaŋ yaŋ araŋ mana hanse mo, wa s'i kosu.

¹²Sest juubeliaasta olgu teile püha: sööge põllult, mida see ise kannab!

¹² Zama Yubili no. A ma hanan araŋ se, araŋ m'a albarka kaŋ ga fun fari ra ŋwa.

¹³Niisugusel juubeliaastal peab igaüks saama tagasi oma pärisosale!

¹³ Yubili jiiro din ra mo, boro kulu ga ye fu nga mayray haro do.

¹⁴Ja kui te maaomandi oma ligimesele müüte või oma ligimeselt ostate, siis ärge üksteist tüssake!

¹⁴ Da ni na hay fo neera ni gorokasin se, wala ni na hay fo day a gaa, araŋ ma si zamba te care se.

¹⁵Osta oma ligimeselt, arvestades aastaid pärast juubeliaastat; tema müügu sulle, arvestades saagiaastaid:

¹⁵ Mate kaŋ cine Yubili banda jiirey baa nd'a, yaadin no ni ga day ni gorokasin gaa. Mate kaŋ jiirey baa kaŋ i ga farey wi no a g'a neera ni se.

¹⁶seevõrra kui aastaid on rohkem, suurenda oma ostuhinda, ja seevõrra kui aastaid on vähem, vähenda oma ostuhinda, sest ta peab sulle müüma saagi kohaselt.

¹⁶ D'i na jiirey lasaabu kaŋ i baa, yaadin cine no i ga daymi nooro tonton. Da jiirey mana baa, yaadin cine no i ga daymi nooro zabu, zama heemar wiyaŋ lasaabu no a g'a neera ni se d'a.

¹⁷Ükski ärgu tüssaku oma ligimest, vaid kartku oma Jumalat, sest mina olen Issand, teie Jumal!

¹⁷ Araŋ ma si care zamba mo, amma ni ma humburu ni Irikoyo, zama ay ya Rabbi araŋ Irikoyo no.

¹⁸Tehke mu määruste järgi ning pidage mu seadlusi ja täitke neid, et te võiksite maal julgesti elada!

¹⁸ Woodin sabbay se, araŋ m'ay hin sanney te, ka haggoy d'ay farilley k'i te, araŋ ga goro laabo ra mo baani samay.

¹⁹Maa annab siis teile vilja ja te sööte küllastuseni ning elate seal julgesti.

¹⁹ Laabo mo ga nga albarka hay. Araŋ ma ŋwa ka kungu, ka goro a ra baani samay.

²⁰Ja kui te küsite: Mida me sööme seitsmendal aastal? Vaata, me ei tohi külvata ega koristada oma saaki,

²⁰ D'araŋ ga ne: ‹Ifo no iri ga ŋwa jiiri iyyanta ra? Zama guna, iri si duma, iri si daŋ barma ra mo.›

²¹siis ma saadan teile kuuendal aastal oma õnnistuse, et see annaks saaki kolmeks aastaks.

²¹ Kal ay m'ay albarka lordi araŋ boŋ jiiri iddanta ra a ma albarka hay kaŋ ga naŋ a ma wasa araŋ se jiiri hinza din se.

²²Ja kui te külvate kaheksandal aastal, siis on teil veel süüa tunamullusest saagist kuni üheksanda aastani: seni kui jõuab selle saak, on teil süüa vana.

²² Jiiri ahakkanta araŋ ga duma ka soobay ka barma zeeney ntaaso ŋwa. Hala jiiri yagganta heemaro ga furo, araŋ ga ŋwa barma zeeney gaa.

²³Maad ärgu müüdagu igaveseks, sest maa on minu päralt; sest te olete ju võõrad ja majalised minu juures!

²³ I ma si laabo neera hal abada, zama laabo ya ay wane no. Araŋ mo yawyaŋ no kaŋ yaŋ zumbu ay gaa.

²⁴Aga kogu maal, mis on teie valduses, laske maad lunastada!

²⁴ Araŋ mayray laabo kulu ra mo, araŋ ma yadda i ma laabu fansa.

²⁵Kui su vend jääb kehvaks ja müüb midagi oma maaomandist, siis tulgu lunastama see, kes temale on kõige lähem, ja lunastagu, mida ta vend on müünud!

²⁵ Da ni nya-ize te talka hal a na nga mayray haro jara neera, waato din gaa no a dumi kaŋ dumitara ga maan g'a kaa. Haŋ kaŋ a nya-izo neera din, a m'a fansa*.

²⁶Kui kellelgi ei ole lunastajat, aga ta enese jõud lubab ja ta hangib nii palju, kui lunastuseks on tarvis,

²⁶ Da bora din sinda boro kulu kaŋ g'a fansa, nga bumbo ye ka te arzaka mo, kaŋ ga naŋ a ga du k'a fansa,

²⁷siis ta arvestagu aastaid müügist alates ja andku rohkem makstud osa tagasi mehele, kellele ta müüs, ja ta mingu taas oma maaomandile!

²⁷ kal a ma jiirey lasaabu za alwaato kaŋ i n'a neera. Haŋ kaŋ cindi mo a ma bana bora din kaŋ se i n'a neera din se. Koyo ga ye ka furo nga mayray haro ra.

²⁸Aga kui ta jõud ei suuda hankida nii palju, kui tasumiseks on tarvis, siis jäägu see, mis ta on müünud, ostja kätte kuni juubeliaastani; aga juubeliaastal saagu see vabaks ja tema mingu tagasi oma maaomandile!

²⁸ Amma d'a mana hin ka du a nga boŋ se, kala haya kaŋ a neera ma goro bora kaŋ n'a day din kambe ra kala Yubili jiiro waate. Yubili jiiro ra mo a ga fatta. Koyo ga ye nga mayra do.

²⁹Kui keegi müüb eluhoone müüriga ümbritsetud linnas, siis olgu tal lunaõigus aasta jooksul müügist arvates; tal olgu lunaõigus kogu aasta!

²⁹ Da boro fo na fu neera kwaara birni cinarikoy ra, a ga hin k'a fansa hala jiiri fo ga kubay a neerayaŋo banda. Hala jiiri fo ga kubay a gonda fondo a m'a fansa.

³⁰Aga kui seda ei lunastata, enne kui kogu aasta on möödunud, siis peab koda, mis on müüriga ümbritsetud linnas, jääma jäädavalt selle ostjale ja tema tulevastele põlvedele, ilma et see juubeliaastal saaks vabaks.

³⁰ Amma d'i man'a fansa hala jiiri fo ga kubay, kala fuwo kaŋ go birno ra, i m'a tabbatandi duumi bora kaŋ n'a day din se, hala nga zamaney me. A si fatta Yubili waate.

³¹Aga kodasid külades, millel ei ole müüre ümber, loetagu põllumaale kuuluvaiks: need on lunastatavad ja juubeliaastal tagasiantavad.

³¹ Amma kawyey ra fuwey, naŋ kaŋ sinda birni cinari kwaara windanta, i g'i lasaabu farey banda laabo ra, i gonda fansa. I ga fatta mo Yubili waate.

³²Ja leviitide linnade, kodade kohta nende omandiks olevais linnades, kehtib see: leviitidel olgu igavene lunaõigus!

³² Kulu nda yaadin, Lawitey kwaarey ciine ra, da fuwey kaŋ yaŋ go i mayra kwaarey ra, Lawitey gonda fondo i m'i fansa waati kulu.

³³Kui keegi leviitidest ei lunasta müüdud koda linnas, kus on nende omand, siis tuleb see ometi loovutada juubeliaastal, sest kojad leviitide linnades on nende omandiks Iisraeli laste keskel.

³³ Amma da Lawi boro fo mana nga fuwo fansa, kulu fuwo kaŋ i neera kwaara ra kaŋ ga ti mayray haro ga fatta Yubili waate. Zama fuwey kaŋ yaŋ go Lawitey kwaarey ra, ngey no ga ti i mayray haro Israyla izey game ra.

³⁴Ja nende linnade ümbruse karjamaad ärgu müüdagu, sest see on nende igavene pärandus!

³⁴ Amma i kwaarey kurey nangey si neera, zama ngey wo i wane no duumi.

³⁵Kui su vend jääb kehvaks ja ta jõud väsib su kõrval, siis toeta teda, ta elagu su juures nagu võõras või majaline!

³⁵ Da ni nya-izo kaŋ ga maan nin te talka hal a gaze, ni m'a kambu za. A ma goro ni do sanda yaw wala boro kaŋ kaa ka zumbu ni do.

³⁶Sa ei tohi temalt võtta renti ega vahekasu, vaid karda oma Jumalat ja lase oma vennal elada enda juures!

³⁶ Ma si nooru nda hari wala tontoni daŋ a gaa. Amma ni ma humburu ni Irikoyo ka naŋ ni nya-izo ma goro ni do.

³⁷Ära anna temale oma raha rendi peale ja ära anna oma toitu vahekasu eest!

³⁷ Ni ma si ni nooro garaw a se da hari; hala hõ, ni ma si ŋwaari no a se ka riiba ta.

³⁸Mina olen Issand, teie Jumal, kes tõi teid ära Egiptusemaalt, et anda teile Kaananimaa ja olla teile Jumalaks!

³⁸ Ay ya Rabbi no, araŋ Irikoyo, kaŋ n'araŋ fattandi araŋ ma fun Misira laabo ra, ay m'araŋ no Kanaana laabo; ay ma ciya araŋ Irikoyo.

³⁹Kui su vend su kõrval jääb kehvaks ja müüb ennast sulle, siis sa ei tohi tema peale panna orjatööd,

³⁹ Da ni nya-ize kaŋ ga ti ni gorokasin te talka hal a na nga boŋ neera ni se, kulu ni ma s'a daŋ tamtaray danga bannya.

⁴⁰vaid ta olgu su juures nagu palgaline, nagu majaline; ta teenigu sind kuni juubeliaastani!

⁴⁰ A ga goro ni do danga goy-ize, danga yaw kaŋ zumbu. A ga may ni se kala Yubili jiiro.

⁴¹Siis ta võib ära minna su juurest, tema ja ta lapsed koos temaga, et ta saaks tagasi oma suguvõsa juurde ja tuleks jälle oma isade maaomandile.

⁴¹ Gaa no a ga fun ni do, nga nda nga izey a banda. A ga ye nga bumbo fu borey do. A ga ye nga kaayey mayray haro ra.

⁴²Sest nemad on minu sulased, keda ma tõin ära Egiptusemaalt; neid ei tohi müüa, nagu orje müüakse!

⁴² Zama ay tamyaŋ no, ngey kaŋ yaŋ ay fattandi i ma fun Misira laabo ra. I ma si i neera danga bannyayaŋ.

⁴³Sa ei tohi teda valitseda vägivallaga, vaid karda oma Jumalat!

⁴³ Ni ma s'a may da laala, amma ni ma humburu ni Irikoyo.

⁴⁴Aga kes peavad saama sulle orjaks ja orjatariks, need ostke ümberkaudsete rahvaste hulgast orjaks ja orjatariks!

⁴⁴ Ni bannyey da ni koŋŋey kaŋ yaŋ ni ga du ciine ra binde, kal araŋ m'i day dumey kaŋ yaŋ go araŋ windanta gaa, bannyayaŋ nda koŋŋayaŋ.

⁴⁵Nõndasamuti võite osta ka oma majaliste laste hulgast, kes elavad võõraina teie juures, samuti nende sugulaste hulgast, kes on teie juures, keda nad teie maal on sünnitanud; need saagu teie pärisomandiks,

⁴⁵ Woodin banda, yawey kaŋ kaa ka goro araŋ game ra, i izey d'i dumi kaŋ i ga hay araŋ laabo ra gaa no araŋ ga day. Ngey no ga ciya araŋ waney.

⁴⁶need omandage oma laste jaoks pärast teid päritavaks omandiks; neile võite orjuse igaveseks peale panna, aga teie vendade, Iisraeli laste hulgas ärgu ükski valitsegu teise üle vägivallaga!

⁴⁶ Araŋ m'i ciya tubu hari araŋ izey se araŋ banda. I m'i gaay mayray hari. Araŋ m'araŋ tamey suuban i ra hala abada. Amma araŋ nya-ize Israyla izey, araŋ ma si care may da laala.

⁴⁷Kui su juures oleva võõra või majalise jõud hakkab kandma, aga su vend tema juures jääb kehvaks ja ta müüb ennast võõrale, kes su juures on majalisena või on võõra suguvõsa järeltulija,

⁴⁷ Da yaw fo wala boro kaŋ goro araŋ do te arzaka, a jarga mo ni nya-ize fo te talka, ka nga boŋ neera yawo kaŋ goro din se, wala a ma nga boŋ neera yawo dumi fo se,

⁴⁸siis jäägu temale pärast enese müümist lunaõigus: teda lunastagu üks ta vendadest,

⁴⁸ a neerayaŋo banda a gonda fansayaŋ. A nya-ize fo m'a fansa,

⁴⁹või lunastagu teda ta lell või lellepoeg või keegi ta suguvõsa lähemaist veresugulastest, või kui ta jõud kannab, siis ta lunastagu ennast ise!

⁴⁹ wala a baaba fo, wala a baaba fo ize, wala boro kulu kaŋ ga ti a dumi kaŋ ga maan a, i ga hin k'a fansa. Wala mo, da bora din te arzaka a ma nga boŋ fansa.

⁵⁰Ta arvestagu koos sellega, kes tema ostis, aega aastast, mil ta ennast temale müüs, kuni juubeliaastani, et ta müügiraha jaotuks aastate arvuga; tema juures olemist peetagu päevilise ajaks!

⁵⁰ A ma lasaabuyaŋ te da bora kaŋ na nga day, za jiiro kaŋ a na nga boŋ neera a se din hala Yubili jiiro. A daymi nooro ga ciya jiirey baa yaŋ boŋ kaŋ a goro a do, mate kaŋ i ga goy-ize alwaati bana.

⁵¹Kui veel palju aastaid on üle jäänud, siis ta maksku neile vastavalt oma lunahind tagasi rahast, mille eest ta osteti!

⁵¹ D'a cindi jiiri boobo, kal i lasaabo boŋ a ma nga fansa nooro bana ka nooro kaŋ i n'a day d'a ye koyo se.

⁵²Aga kui juubeliaastani on vähe aastaid üle jäänud, siis arvestatagu temale ta maksta olev lunahind vastavalt ta oldud aastaile!

⁵² D'a cindi jiiri kayna fooyaŋ hala Yubili jiiro ga to mo, kal a ma lasaabo te d'a. A jiirey boŋ no i ga fansa nooro yeti a se.

⁵³Ta olgu tema juures nagu päeviline aastast aastasse; sinu silma ees ta ei tohi tema üle vägivallaga valitseda!

⁵³ Mate kaŋ i goy-izey go, kaŋ i zinga nd'a jiiri fo goy, yaadin no a ga goro koyo do. A ma s'a may da laala ni jine.

⁵⁴Aga kui teda sel viisil ei lunastata, siis ta saagu juubeliaastal vabaks, tema ja ta lapsed koos temaga,

⁵⁴ Amma d'i man'a fansa jiirey din kulu ra, a ga fatta Yubili jiiro ra, nga nda nga izey a banda.

⁵⁵sest Iisraeli lapsed on minu sulased; minu sulased on need, keda ma tõin ära Egiptusemaalt. Mina olen Issand, teie Jumal!

⁵⁵ Zama Israyla izey ga te ay se tamyaŋ. Ay tamyaŋ no kaŋ yaŋ ay fattandi i ma fun Misira laabo ra. Ay ya Rabbi no, araŋ Irikoyo.»