1Te ei tohi enestele teha ebajumalaid ega nikerdatud kuju, ärge püstitage enestele ühtki sammast ja ärge pange oma maale kummardamiseks kivist kuju, sest mina olen Issand, teie Jumal!
1 «Araŋ ma si tooru kulu te araŋ boŋ se. Araŋ ma si himandi jabante sinji mo, wala tondi kuuku, wala mo araŋ ma si tondi kaŋ gonda hima-care jisi araŋ laabo ra, zama araŋ ma boŋ sumbal a se, zama ay ya Rabbi no araŋ Irikoyo.
2Pidage minu hingamispäevi ja kartke mu pühamut! Mina olen Issand!
2 Araŋ ma haggoy d'ay asibtey ka gaakuri cabe ay Nangoray Hananta se. Ay ya Rabbi no.
3Kui te käite mu seaduste järgi ning peate mu käske ja teete nende järgi,
3 D'araŋ g'ay hin sanney gana ka haggoy d'ay farilley k'i te,
4siis ma annan teile vihma õigel ajal ning maa annab oma saagi ja puud väljal annavad oma vilja;
4 kal ay ma beene hari no araŋ se alwaatey kaŋ ga hagu ra. Laabo ma nga albarka hay, saajo ra tuuri-nyaŋey mo ma ngey izey hay.
5rehepeks kestab teil viinamarjalõikuseni ja viinamarjalõikus kestab külviajani: te saate leiba süüa küllastuseni ja elada oma maal julgesti.
5 Araŋ ntaaso karayaŋo ma gay kala reyzin* kosuyaŋ. Reyzin goy mo ma to kala dumayaŋ waate. Araŋ g'araŋ ŋwaaro ŋwa ka kungu ka goro araŋ laabo ra baani samay.
6Ja mina annan maale rahu, te saate magada ja ükski ei hirmuta teid; ma hävitan maalt kurjad metsloomad ja mõõk ei käi üle teie maast.
6 Ay ga naŋ baani ma bara laabo ra. Araŋ ga kani, boro kulu si mo kaŋ g'araŋ humburandi. Ay ga naŋ ganji ham futay ma ban laabo ra, takuba mo si bisa araŋ laabo ra.
7Te ajate taga oma vaenlasi ja need langevad teie ees mõõga läbi.
7 Araŋ g'araŋ ibarey gaaray. Takuba g'i zeeri araŋ jine.
8Viis teie seast ajavad taga sadat ja sada teie seast ajavad taga kümmet tuhandet, ja teie vaenlased langevad teie ees mõõga läbi.
8 Araŋ boro gu ga hin boro zangu ka gaaray, araŋ boro zangu fo mo ga boro zambar way gaaray. Takuba g'araŋ ibarey zeeri mo araŋ jine.
9Ma pöördun teie poole ja teen teid viljakaks, lasen teid saada arvurikkaks ja jõustan oma lepingu teiega.
9 Ay g'ay jine bare ka ye araŋ do haray, k'araŋ ciya albarkanteyaŋ. Ay g'araŋ tonton, k'ay alkawlo tabbatandi araŋ do.
10Teile jätkub söömiseks vana, mullust vilja ja uudse pärast peate välja viskama mulluse.
10 Araŋ ga ŋwa barma zeeno gayante gaa. Araŋ ga manaŋ ntaaso kaa kal i ma itajo daŋ.
11Ma panen oma eluaseme teie keskele ja mu hing ei põlga teid ära.
11 Ay g'ay nangora sinji araŋ game ra mo, ay fundo si araŋ fanta.
12Ma käin teie keskel ja olen teie Jumal, ja teie peate olema mu rahvas.
12 Ay ga bar-bare araŋ game ra, ay ga ciya araŋ Irikoyo, araŋ mo ga ciya ay jama.
13Mina olen Issand, teie Jumal, kes tõi teid ära Egiptusemaalt, et te ei oleks enam nende orjad; ma murdsin katki teie ikkepuud ja panin teid käima püstipäi.
13 Ay ya Rabbi no, araŋ Irikoyo, kaŋ n'araŋ fattandi araŋ ma fun Misira laabo ra, zama araŋ ma si ye ka ciya i tamyaŋ. Ay n'araŋ taabi goy calo* ceeri ka naŋ araŋ ma dira kayante.
14Aga kui te ei kuula mind ega tee kõigi nende käskude järgi,
14 Amma d'araŋ wangu ka maa ay se, araŋ si farilley din kulu te mo,
15vaid hülgate mu määrused ja teie hinged põlgavad mu seadlusi, nõnda et te ei tee kõigi mu käskude järgi, vaid tühistate mu lepingu,
15 d'araŋ g'ay hin sanney furu, d'araŋ fundey g'ay ciiti sanney fanta, hal araŋ ga wangu k'ay farilley kulu te, d'araŋ n'ay sappa tunandi --
16siis teen ka mina teiega sedasama ja saadan teie kallale ootamatu kohkumise, kõhetustõve ja palaviku, mis kustutab silmad ja närib hinge; ja te külvate ilmaaegu oma seemet, sest teie vaenlased söövad selle.
16 kal ay mo ma woone te araŋ se: Ay ga humburkumay taŋ araŋ gaa, danga doori kaŋ ga ŋwa, da gaaham konni kaŋ yaŋ g'araŋ moy halaci ka naŋ araŋ fundey ma suugu. Araŋ g'araŋ dumar'izey duma yaamo, zama araŋ ibarey no g'a ŋwa.
17Ja ma pööran oma palge teie vastu ning teie vaenlane lööb teid; teie vihamehed hakkavad valitsema teie üle ja te põgenete, isegi kui keegi teid taga ei aja.
17 Ay ga banda bare araŋ gaa mo, hal araŋ ibarey m'araŋ kar ka gaaray. Borey kaŋ ga konna araŋ g'araŋ may. Araŋ ga zuru mo baa gaarayko si no.
18Ja kui te sellest hoolimata ei kuula mind, siis ma karistan teid veel seitse korda enam teie pattude pärast.
18 Woodin banda, d'araŋ wangu ka maa ay se hala hõ, woodin sabbay se kal ay m'araŋ gooji kala sorro iyye koyne araŋ zunubey sabbay se.
19Ma murran teie ülbe kõrkuse ja teen teie taeva raua ja teie maa vase sarnaseks.
19 Ay g'araŋ dabaro boŋbeera ceeri, ya araŋ beena ciya kolay, araŋ laabo mo danga guuru-say cine.
20Siis teie ramm kulub asjata, teie maa ei anna enam saaki ja maa puud ei kanna vilja.
20 Araŋ g'araŋ gaabo sara yaamo, zama araŋ laabo si nga albarka hay. Laabo tuuri-nyaŋey mo si ngey izey hay.
21Ja kui te siiski teete mulle vastuoksa ega taha mind kuulda, siis ma nuhtlen teid veel seitsmekordselt teie pattude pärast.
21 D'araŋ ga dira ka gaaba nd'ay mo, d'araŋ wangu ka maa ay se, kal ay ma kande balaaw iyye koyne araŋ boŋ araŋ zunubey lasaabo boŋ.
22Ma läkitan teie kallale metsloomad, kes teevad teid lapsetuks, murravad teie kariloomad ja vähendavad teid endid, nõnda et teie teed jäävad tühjaks.
22 Ay ga ganji hamey donton araŋ game ra, kaŋ g'araŋ izey kom araŋ se, i m'araŋ almaney halaci. Araŋ ga ciya jama kayna, araŋ fondey mo ma jaŋ boro.
23Aga kui te sellest veel ei lase endid minu poolt hoiatada ja teete mulle ikka vastuoksa,
23 Amma da hayey din kulu mana araŋ gooji ay se, hal araŋ ga dira ka gaaba nd'ay,
24siis teen minagi teile vastuoksa ja mina löön teid seitsmekordselt teie pattude pärast.
24 kulu ay mo ga dira ka gaaba nd'araŋ. Ay bumbo mo g'araŋ kar hala sorro iyye araŋ zunubey sabbay se.
25Ma saadan teie kallale tasumismõõga, mis tasub kätte lepingu rikkumise eest. Ja kui te siis kogunete oma linnadesse, läkitan mina teie keskele katku ja teid antakse vaenlase kätte.
25 Ay ga kande takuba araŋ gaa hal a ma sappa tunandiyaŋo bana. Araŋ ga margu care do araŋ kwaarey ra, ay ga balaaw samba araŋ gaa. I g'araŋ daŋ araŋ ibarey kambey ra mo.
26Kui ma murran katki teie leivatoe, siis küpsetavad teie leiba kümme naist ühes ahjus; nad annavad teie leiva tagasi kaalu järgi, ja kui te sööte, siis teie kõhud ei saa täis.
26 Waati kaŋ ay na ŋwaaro kaŋ gaa araŋ ga de din gazandi, kala wayboro way m'araŋ hawru hina feema folloŋ boŋ. I ga hawru lasaabu araŋ se tiŋay neesiji boŋ. Araŋ g'a ŋwa amma araŋ si kungu.
27Aga kui te seejuures veel ei kuula mind ja teete mulle vastuoksa,
27 Da hala hõ araŋ ga wangu ka maa ay se, amma araŋ ga dira ka gaaba d'ay,
28siis teen minagi tulises vihas teile vastuoksa ja karistan teid seitsmekordselt teie pattude pärast.
28 kal ay ma dira ka gaaba nd'araŋ dukuri ra. Ay g'araŋ gooji hala sorro iyye mo araŋ zunubey sabbay se.
29Te hakkate sööma oma poegade ja tütarde liha.
29 Araŋ g'araŋ ize arey basey ŋwa, araŋ ize wayey basey mo araŋ g'i ŋwa.
30Ma hävitan teie ohvrikünkad ja purustan teie suitsutusaltarid; ma viskan teie laibad teie elutute ebajumalate peale ja mu hing põlastab teid.
30 Ay g'araŋ tudey boŋ sududuyaŋ nangey halaci, k'araŋ wayna himandey dumbu, k'araŋ buukoy furu araŋ tooru himandey boŋ. Ay fundo mo g'araŋ fanta.
31Ma teen teie linnad varemeiks ja hävitan teie pühamud, ja ma ei salli enam teie meeldivat lõhna.
31 Ay g'araŋ kwaarey mo ciya kurmu k'araŋ nangu hanney ciya yaamo. Ay ga wangu ka maa araŋ dugu haw kaaney.
32Jah, mina ise hävitan maa, nõnda et teie vaenlased, kes seal elavad, pööraselt kohkuvad.
32 Ay ga laabo mo ciya kurmu hal araŋ ibarey kaŋ yaŋ goono ga goro a ra ma di a ka dambara nd'a.
33Teid ma aga pillutan rahvaste sekka ja paljastan mõõga teie taga. Teie maa laastatakse ja teie linnad muutuvad varemeiks.
33 Araŋ bumbey mo, ay g'araŋ say-say dumi cindey game ra, ay ga takuba candi araŋ banda mo. Araŋ laabo ga goro koonu, araŋ kwaarey ma te kurmuyaŋ.
34Siis maa saab hüvituse oma puhkeaegade arvel kõigil oma tühjuse päevil ja teie viibides vaenlaste maal. Siis maa puhkab ja saab hüvituse oma puhkeaegade arvel.
34 Alwaato din no laabo ga nga fulanzamay te ka maa kaani, alwaati kulu kaŋ a ga goro kurmu, kaŋ araŋ mo go araŋ ibarey laabo ra. Kala waati din laabo ga fulanzam ka farhã nda nga asibtey.
35Kõigil oma laastatud oleku päevil ta puhkab; puhkus, mida ta ei saanud teie puhkeaegadel, siis kui te elasite seal.
35 Alwaati kulu kaŋ a ga goro kurmu a ga du fulanzamay danga fulanzamay kaŋ a mana du araŋ asibtey ra, saaya kaŋ araŋ goro a ra.
36Ja kes teist üle jäävad, nende südamed ma teen araks nende vaenlaste maal: isegi tuules lendleva lehe kahin ajab neid pakku ja nad põgenevad, otsekui põgeneksid mõõga eest. Ja nad langevad maha, olgugi et keegi taga ei aja.
36 Borey kaŋ yaŋ cindi araŋ ra ciine ra mo, ay ga gaabi-jaŋay daŋ i biney ra i ibarey laabey ra. Kobto kaŋ haw ga faaru yooja g'i gaaray. I ga zuru danga mate kaŋ boro ga zuru takuba se. I ga kaŋ, baa boro kulu mana i gaaray.
37Ja nad komistavad üksteise otsa, just nagu mõõga ees, kuigi keegi taga ei aja. Te ei suuda oma vaenlastele vastu panna.
37 I ga kati care gaa baa boro kulu mana i gaaray, danga day takuba no i banda. Araŋ ga bara dabari si kaŋ ga kay araŋ ibarey jine.
38Te hukkute rahvaste seas ja teid neelab teie vaenlaste maa.
38 Araŋ ga halaci mo dumi cindey ra, araŋ ibarey laabey g'araŋ gon.
39Ja kes teist üle jäävad, hääbuvad oma patusüü pärast oma vaenlaste maal; nad hääbuvad ka oma vanemate patusüü pärast nagu nood.
39 Borey kaŋ cindi araŋ ra mo ga faabu ka ciya ikomsoyaŋ i zunubey sabbay se araŋ ibarey laabey ra. I kaayey zunubey sabbay se mo no i ga faabu ka te ikomsoyaŋ i banda.
40Siis nad tunnistavad oma patusüüd ja oma vanemate patusüüd, truudusetust, mida nad mulle osutasid, samuti, et nad tegid mulle vastuoksa.
40 I ga ngey zunubey ci mo, d'i kaayey waney. I taaley kaŋ ra i na amaana ŋwaari te ay se nooya, za kaŋ i soobay ka gaaba nda ay.
41Minagi pean tegema neile vastuoksa ja viima nad vaenlaste maale: vahest siis alandab ennast nende ümberlõikamata süda ja nad tunnistavad oma patusüüd.
41 Ay mo, ay soobay ka gaaba nd'ey ka kond'ey hala ngey ibarey laabey ra. Noodin d'i biney kaŋ yaŋ sinda dambanguyaŋ ga ye ganda, d'i yadda nda goojiyaŋo kaŋ kaa i boŋ i zunubey sabbay se,
42Siis ma mõtlen oma lepingule Jaakobi, Iisaki ja Aabrahamiga, ja ma mõtlen ka maale.
42 kal ay mo, ay ma fongu nd'ay sappa kaŋ go in nda Yakuba game ra, ay sappa kaŋ go in nda Isaka game ra, ay sappa kaŋ go in nda Ibrahim game ra mo. Ay ma fongu a gaa, ay ma fongu nda laabo mo.
43Aga esmalt jääb maa nende poolt mahajäetuks ja saab hüvituse oma puhkeaegade arvel, siis kui on neist tühjendatud; ja nad ise peavad tunnistama oma patusüüd, aina sellepärast, et nad on hüljanud mu seadlused ja nende hing on põlanud mu määrusi.
43 Zama i ga laabo naŋ hal a ma farhã da nga fulanzama, alwaati kulu kaŋ a ga goro kurmu i siinoyaŋ sabbay se. I ga ngey zunubey goojiyaŋo ta mo, zama i n'ay farilley furu, i fundey n'ay hin sanney fanta mo.
44Aga isegi siis, kui nad on oma vaenlaste maal, ma ei hülga neid ega põlga täieliku hävituseni, tühistades oma lepingu nendega, sest mina olen Issand, nende Jumal.
44 Kulu nda yaadin, baa waati kaŋ i go ngey ibarey laabo ra, ay si g'i furu, ay si g'i fanta mo hal i ma halaci parkatak. Ay s'ay alkawlo tunandi i se, zama ay ya Rabbi no, i Irikoyo.
45Ja ma mõtlen nende heaks lepingule nende esivanematega, keda ma rahvaste silme all tõin ära Egiptusemaalt, et olla neile Jumalaks. Mina olen Issand!'
45 Alwaato din i sabbay se ay ga fongu nda alkawlo kaŋ ay te i kaayey se, ngey kaŋ yaŋ ay kande ka fun Misira laabo ra dumi cindey jine, hal ay ma ciya i Irikoyo. Ay ya Rabbi no.»
46Need on määrused, seadlused ja õpetused, mis Issand Siinai mäel Moosese kaudu andis enese ja Iisraeli laste vahele.
46 Woodin yaŋ no ga ti hin sanney da farilley da asariya* kaŋ yaŋ Rabbi te nga nda Israyla izey game ra, Sinayi tondo do, Musa kambe ra.