1Juba mitmed on võtnud kätte koostada jutustus neist asjust, mis meie seas on aset leidnud,
1 Ya nin ay jine bora Tiyafilos, boro boobo na anniya haw ka hayey din baarey hantum kaŋ yaŋ tabbat no, i n'i te iri game ra.
2nõnda nagu seda on meile edasi andnud need, kes ise algusest peale on seda oma silmaga näinud ja on saanud sõna sulasteks.
2 Za sintina moy seedey da Sanno saajawkoy mo n'i no iri se.
3Seepärast on mullegi tundunud õige, pärast kõigega algusest peale täpset tutvumist, kirjutada sinu jaoks, üliauline Teofilos, järgemööda kõik üles,
3 Woodin sabbay se no ay mo di a ga boori ay ma hantum ni se. Zama ay na hayey din kulu guna-guna soosay, za sanno fuuma d'a fonda boŋ mo.
4et sa võiksid õppida tundma sulle õpetatud asjade usaldusväärsust.
4 Ay mo go ga hantum ni se hala ni ma sanno kaŋ i na ni dondonandi nd'a din tabbatandiyaŋo bay.
5Juuda kuninga Heroodese päevil elas preester, nimega Sakarias, Abija teenistuskorrast, ta naine oli Aaroni tütardest ja tema nimi oli Eliisabet.
5 Waato kaŋ Hirodus* gonda Yahudiya koytaray, alfaga* fo go no kaŋ a maa ga ti Zakariya, Abiya kuray boro no. A wando maa Alizabata, Haruna* dumo gaa n'a fun.
6Nad mõlemad olid õiged Jumala silmis, elades laitmatult kõigi Issanda käskude ja nõudmiste järgi.
6 I boro hinka mo adilanteyaŋ no Irikoy jine. I goono ga dira Rabbi lordey d'a farilley kulu ra, taali kulu si.
7Aga neil ei olnud last, sest Eliisabet oli sigimatu, ja nad mõlemad olid väga eakad.
7 Amma i sinda ize, zama Alizabata wo waygunu no. I boro hinka mo jiirey baa.
8Sündis aga, kui Sakarias oli oma teenistuskorra aegu preestritalituses Jumala ees,
8 A go no, Zakariya go nga alfagataray goyo gaa Irikoy jine, nga alwaato boŋ.
9et liisk langes ametikombe järgi talle minna Issanda templisse suitsutama.
9 Alfagataray alaada boŋ kurne n'a daŋ a ma furo Irikoy* fuwo ra ka dugu ton.
10Kui kogu rahvahulk palvetas õues suitsutamistunnil,
10 Jama kulu mo go taray ga adduwa te dugu tonyaŋo alwaato ra.
11ilmus talle Issanda ingel, seistes suitsutusaltari paremal pool.
11 Rabbi malayka* fo mo bangay Zakariya se. A goono ga kay dugu tonyaŋ feema jarga, kambe ŋwaaro gaa haray.
12Teda nähes Sakarias kohkus ja kartus langes ta peale.
12 Zakariya laakalo tun waato kaŋ a di a, a humburu mo.
13Aga ingel ütles talle: 'Ära karda, Sakarias, sest su anumist on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned talle nimeks Johannes.
13 Amma malayka ne a se: «Ma si humburu Zakariya, zama Irikoy maa ni ŋwaara. Ni wando Alizabata mo ga ize alboro fo hay ni se. Ni g'a maa daŋ Yohanna.
14Ja temast on sul rõõmu ja hõiskamist ning paljud rõõmustavad tema sündimisest,
14 Ni ga farhã ka te bine kaani, boro boobo mo ga farhã a hayyaŋo sabbay se.
15sest ta saab suureks Issanda silmis. Ta ei tohi juua veini ega muud vägijooki, ja ta täidetakse Püha Vaimuga juba oma ema ihus.
15 Zama a ga te boro beeri no Rabbi jine. A si duvan* wala baji dumi kulu haŋ. A ga to mo nda Biya* Hanno za nyaŋo gunda ra.
16Ja ta pöörab palju Iisraeli lapsi Issanda, nende Jumala poole.
16 A ga Israyla* ize boobo bare k'i ye Rabbi ngey Irikoyo do haray.
17Ja ta ise käib tema eel Eelija vaimus ning väes, et pöörata isade südant laste poole ja sõnakuulmatuid õigete meelsusse, et kujundada Issandale valmistatud rahvast.'
17 A ga koy Rabbi jine mo nda Iliya* biya*, d'a dabaro mo, zama a ma baabey biney bare k'i ye izey do haray, a ma hanga sandey ye i ma dira adilantey* laakalo ra, a ma jama soolante mo margu Rabbi se.»
18Sakarias küsis inglilt: 'Millest ma võiksin seda ära tunda? Mina olen ju vana mees ja mu naine on väga eakas.'
18 Zakariya ne malayka se: «Ifo gaa no ay ga woodin bay? Zama ay ya dottijo no, ay wande mo jiirey baa.»
19Ja ingel vastas talle: 'Mina olen Gabriel, kes seisab Jumala ees, ja mind on läkitatud rääkima sinuga ja kuulutama sulle seda rõõmusõnumit.
19 Malayka mo tu ka ne a se: «Ay no Jibraylu, kaŋ ga kay Irikoy jine. Irikoy n'ay donton no zama ay ma salaŋ ni se, ay ma kande ni se baaru hanno wo.
20Ja vaata, sa jääd keeletuks ega saa kõnelda kuni päevani, mil see sünnib, seepärast et sa ei ole uskunud mu sõnu, mis lähevad täide omal ajal.'
20 Guna, ni ga dangay, ni si du ka salaŋ mo koyne kala han kaŋ hane hayey din ga te, za kaŋ ni mana cimandi ay sanney se, kaŋ Irikoy ga toonandi ngey alwaato ra.»
21Rahvas oli ootamas Sakariast ja pani imeks, et ta nii kaua viibis templis.
21 Jama mo go taray ga Zakariya batu. Kal i dambara nda gayyaŋo kaŋ a te Irikoy fuwo ra.
22Aga kui ta oli välja tulnud, ei saanud ta nendega rääkida. Ja nad mõistsid, et ta oli templis näinud nägemust. Tema üksnes viipas neile käega ning jäi tummaks.
22 Waato kaŋ a fatta, a si hin ka salaŋ i se. I bay mo kaŋ a di bangayyaŋ fo Irikoy fuwo ra. Nga mo, a soobay ka te i se dedandiyaŋ, ka goro beebe.
23Kui Sakariase teenistuskorra päevad lõppesid, läks ta koju.
23 A go no mo, kaŋ a goyo jirbey ban, a koy nga kwaara.
24Aga pärast neid päevi jäi ta naine Eliisabet lapseootele ja hoidis ennast varjul viis kuud, öeldes:
24 Jirbey din banda Alizabata, Zakariya wando te gunde. A na nga boŋ tugu handu gu ka ne:
25'Nõnda on Issand mulle teinud neil päevil, mil ta minu peale vaatas, et võtta ära häbi, mis mul oli inimeste silmis.'
25 «Ya-cine no Rabbi te ay se, hano kaŋ hane a bakar ay se, zama a m'ay jance haro ganandi borey jine.»
26Aga kuuendal kuul läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea külla, mille nimi on Naatsaret,
26 A go no koyne, a handu iddanta ra, kala Irikoy na malayka Jibraylu donton a ma koy kwaara fo do Galili laabo ra, kaŋ maa Nazara.
27neitsi juurde, kes oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise mehega. Selle neitsi nimi oli Maarja.
27 A ma koy wandiyo fo do kaŋ i ga ba k'a hiijandi alboro fo se. Albora maa ga ti Yusufu, Dawda dumo boro no. Wandiya mo maa Maryama.
28Tema juurde tulles ütles Gabriel: 'Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!'
28 Malayka furo a do ka ne a se: «Fofo, nin kaŋ du gomni. Rabbi go ni banda.»
29Tema oli aga vapustatud nende sõnade pärast ja imestas, mida see teretus võiks tähendada.
29 Amma Maryama laakalo tun gumo sanno sabbay se. A goono ga miila nga bina ra hala fooyaŋ woofo dumi no woone.
30Ja ingel ütles talle: 'Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures!
30 Kala malayka ne a se: «Ma si humburu, Maryama, zama ni du gaakuri Irikoy do.
31Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus.
31 Guna mo, ni ga te gunde, ni ga ize aru hay, ni g'a maa daŋ Yesu mo.
32Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni.
32 A ga ciya mo boro beeri, i ga ne a se Koy Beero kaŋ bisa ikulu Ize no. Rabbi Irikoy g'a no a kaayo Dawda koytara karga.
33Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu.'
33 A ga koytaray ŋwa Yakuba dumey boŋ hal abada, a koytara mo sinda me.»
34Aga Maarja küsis inglilt: 'Kuidas see võib juhtuda, kui ma ei ole mehega olnud?'
34 Maryama mo ne malayka se: «Mate no woodin ga te ka te d'a, za kaŋ ay mana alboro bay?»
35Ja ingel vastas talle: 'Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal, seepärast hüütaksegi Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks.
35 Malayka tu ka ne a se: «Biya Hanno ga zumbu ni boŋ. Koy Beero kaŋ bisa ikulu dabaro no ga te ni se yuumay. Woodin sabbay se no, izo kaŋ ni ga hay din, i ga ne a se Ihanna, Irikoy Ize.
36Ja vaata, ka su sugulane Eliisabet on pojaootel oma raugapõlves ja see on kuues kuu temal, keda hüüti sigimatuks,
36 Guna mo, ni nya-ka-fo-sina Alizabata gonda ize nga gunda ra, nga nda nga zeena. Woone mo ga ti a handu iddanta, nga kaŋ waato i ga ne a se waygunu.
37sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu.'
37 Zama sanni si Irikoy do kaŋ ga jaŋ dabari.»
38Aga Maarja ütles: 'Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!' Ja ingel läks ära tema juurest.
38 Maryama ne: «Guna, ay ya Rabbi koŋŋa no. I ma te ay se mate kaŋ ni ci din.» Kala malayka n'a naŋ.
39Neil päevil asus Maarja teele ja ruttas mäestikku Juuda linna
39 Maryama tun jirbey din ra ka koy da waasi tondey kuukey laabo ra, Yahudiya kwaara fo do.
40ja tuli Sakariase kotta ning teretas Eliisabetti.
40 A furo Zakariya fuwo ra ka Alizabata fo.
41Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, et laps hüppas ta ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu
41 A go no mo, waato kaŋ Alizabata maa Maryama fooyaŋo, kala attaciriya sar Alizabata gunda ra. Nga mo to nda Biya Hanno.
42ja hüüdis suure häälega: 'Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili!
42 A na nga jinda sambu nda gaabi ka ne: «Ni ya albarkante no wayborey game ra, albarkante mo no ni gundayzo.
43Miks saab mulle osaks, et mu Issanda ema tuleb minu juurde?
43 Man ay to mo, hala ay Rabbo nya ma kaa ay do?
44Sest vaata, kui su tervituse hääl mu kõrvu kostis, hüppas lapsuke mu ihus rõõmu pärast.
44 Zama guna, waato kaŋ ni fooyaŋo jinda furo ay hangey ra, kala attaciriya sar ay gunda ra, farhã sabbay se.
45Ja õnnis on naine, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand talle on kõnelnud.'
45 Albarkante no ni kaŋ cimandi kaŋ Irikoy ga haya kaŋ nga ci ni se toonandi.»
46Ja Maarja ütles: 'Mu hing ülistab Issandat
46 Maryama mo ne: «Ay bina ga Rabbi beerandi,
47ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast,
47 Ay biya mo ga farhã Irikoy ay Faabakwa se.
48sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale. Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved,
48 Zama a na nga koŋŋa kaynandiyaŋo guna, Hal a go, ne ka koy jine zamana kulu izey ga ne ay se albarkante.
49sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi
49 Zama nga kaŋ ga ti Hinkoyo, A te ay se hari bambata yaŋ, A maa ya Ihanna mo no.
50ja tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes teda kardavad.
50 A suujo go baabey da ngey waddey gaa ka koy izey da ngey waddey gaa, Ngey kaŋ yaŋ ga humbur'a gaa no.
51Ta on näidanud oma käsivarre kangust, ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt.
51 A na gaabi cabe nda nga kamba. A na borey kaŋ gonda boŋbeeray ngey biney saawarey ra din say-say.
52Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt ja ülendanud alandlikke,
52 A na gaabikooney zeeri ka kaa ngey koytaray kargey ra, Ka talkey beerandi.
53näljaseid on ta täitnud heade andidega, ent rikkad saatnud minema tühjalt.
53 A na harayzey kungandi nda hari hanno yaŋ, Amma arzakantey, a n'i sallama kambe koonu.
54Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli, pidades meeles oma halastust,
54 A na nga tamo Israyla gaa, Zama nga ma fongu nda suuji,
55nõnda nagu ta on rääkinud meie vanematele, Aabrahamile ja tema järglastele igavesti.'
55 Mate kaŋ cine a ci iri kaayey, Ibrahim da nga banda mo se hal abada.»
56Ja Maarja jäi Eliisabeti juurde umbes kolmeks kuuks ja pöördus siis tagasi koju.
56 Kala Maryama goro Alizabata do sanda handu hinza cine, waato din gaa no a ye fu.
57Eliisabetil sai aeg täis sünnitada ja ta tõi ilmale poja.
57 A go no mo, Alizabata jirbey to kaŋ a ga hay, hala mo a na ize alboro hay.
58Ja ta naabrid ja sugulased kuulsid, et Issand oli olnud temale armuline, ja nad rõõmustasid koos temaga.
58 A gorokasiney d'a nya-ka-fo-siney maa kaŋ Rabbi na nga suuji beero cabe a se. I farhã mo a banda.
59Nad tulid kaheksandal päeval lapsukest ümber lõikama ja tahtsid anda talle tema isa nime Sakarias.
59 Kala jirbi ahakkante hane i kaa zama ngey ma zanka dambangu*. I ho k'a maa ce Zakariya, a baabo maa.
60Ent tema ema kostis: 'Ei sugugi, vaid tema nimi peab olema Johannes!'
60 Amma nyaŋo tu ka ne: «Manti yaadin no. I ga ne a se Yohanna.»
61Nemad ütlesid talle: 'Su suguvõsas pole kedagi selle nimega.'
61 I tu ka ne a se: «Ni dumo ra boro kulu si no kaŋ i g'a ce nda maa woodin.»
62Ja nad viipasid ta isale, et saada teada, kuidas tema tahaks last nimetada.
62 Kal i te dedandiyaŋ baabo se, k'a hã maa kaŋ no a ga ba i m'a ce d'a.
63Sakarias palus lauakese ning kirjutas: 'Johannes on tema nimi.' Ja kõik imestasid.
63 Nga mo, a na walhã hã ka hantum: «A maa ga ti Yohanna.» Hala boro kulu dambara.
64Aga otsekohe läksid ta suu ja keelepaelad lahti ning ta hakkas rääkima, ülistades Jumalat.
64 Sahãadin-sahãadin, Irikoy na baabo meyo fiti, a n'a deena taŋ mo, hal a salaŋ ka Irikoy sifa.
65Ja kartus tuli kõikide ümberkaudsete peale ja kõigist neist asjust kõneldi kogu Juuda mäestikus.
65 Humburkumay kaa gorokasiney kulu gaa. Yahudiya tondey laabo kulu ra mo borey na baarey din ciinay te.
66Kõik, kes seda kuulsid, jätsid selle oma südamesse ja küsisid: 'Mis saab küll sellest lapsest?' Sest Issanda käsi oli temaga.
66 Borey kulu kaŋ maa mo n'i jisi ngey biney ra ka ne: «Zanka wo binde, mate no a ga bara nd'a? Zama haciika Rabbi kambe go a banda.»
67Tema isa Sakarias sai täis Püha Vaimu ja rääkis prohvetina:
67 Kala baabo, Zakariya to nda Biya Hanno ka annabitaray te ka ne:
68'Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, et ta on tulnud oma rahva ligi ja toonud talle lunastuse
68 «I ma Rabbi Israyla Irikoyo sifa, Zama a kaa ka nga borey kunfa, ka fansa te i se.
69ja on meile äratanud päästesarve oma sulase Taaveti soost,
69 A na faaba hilli fo tunandi iri se nga tamo Dawda dumo ra.
70nagu ta on rääkinud ajastute algusest oma pühade prohvetite suu läbi -
70 Mate kaŋ Irikoy ci din annabi* hanney meyey ra, Za doŋ zamaney waney.
71päästmist meie vaenlastest ja kõigi nende käest, kes meid vihkavad,
71 Hal a m'iri faaba iri ibarey gaa, D'iri konnakoy kulu kambe ra mo.
72et halastust anda meie vanematele ja pidada meeles oma püha lepingut,
72 A ma suuji te iri kaayey se, Ka fongu nda nga sappa hanna,
73vannet, mille ta on vandunud meie isale Aabrahamile.
73 Zeyaŋo boŋ kaŋ Irikoy ze d'a iri kaayo Ibrahim se,
74Nõnda ta laseb meid, vaenlaste käest päästetuid, kartmatult teenida teda
74 Hal a m'iri no iri ma faaba iri ibarey kambey ra, Iri ma may Irikoy se humburkumay si.
75vagaduses ja õigluses tema ees kõik meie elupäevad.
75 Iri ma Irikoy gana hananyaŋ da adilitaray ra, Hal iri aloomarey me.
76Ja sina, lapsuke, sind hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks, sest sa lähed Issanda eel temale teed valmistama,
76 Oho, nin mo zanka kayna, I ga ne ni se Koy Beero kaŋ bisa ikulu wane annabi, Zama ni ga furo Rabbi jine k'a fondey soola.
77et anda tema rahvale pääste tunnetus nende pattude andeksandmises
77 Ni ga faaba bayray no a borey se ngey zunubey yaafayaŋo do,
78meie Jumala südamliku halastuse läbi, millega meile tuleb päikesetõus kõrgustest.
78 Irikoy bina suujo sabbay se, Kaŋ a do no a kande beene mo boyaŋo iri do.
79See paistab nende peale, kes elavad pimeduses ja surmavarjus, see suunab meie jalgu rahuteele.'
79 Ngey kaŋ yaŋ go kubay ra da buuyaŋ biyo ra mo ga goro, Nga no ga kaari i gaa. A g'iri cey daŋ baani fonda ra mo.»
80Aga lapsuke kasvas ja sai tugevaks vaimus. Ja ta oli kõrbes selle päevani, mil ta astus Iisraeli ette.
80 Zanka binde beeri ka te gaabi biya ra. A goro saajey ra hala jirbey kaŋ i n'a cabe Israyla se.