1Neil päevil sündis, et keiser Augustus andis käsu kirjutada üles kogu riigi rahvas.
1 Jirbey din ra no hini sanni fo fun Kaysar* Agustos* do ka ne i ma laabey borey hantum.
2See esmakordne üleskirjutus toimus ajal, kui Küreenius oli Süüria maavalitseja.
2 I na hantumyaŋ sintinay wo te waato kaŋ Cirinyos ga ti Suriya laabo koy.
3Ja kõik läksid ennast kirja panema igaüks oma linna.
3 Kal i kulu koy zama i m'i hantum, boro kulu koy nga kwaara do.
4Nii läks ka Joosep Galileamaalt Naatsaretist üles Juudamaale Taaveti linna, mida hüütakse Petlemmaks, sest ta oli Taaveti soost ja pärusmaalt,
4 Yusufu mo ziji ka fun Nazara kwaara ra, Galili* laabo do, ka koy Yahudiya laabo ra, hala Dawda kwaara do, kaŋ se i ga ne Baytlahami, zama nga wo Dawda dumi no, d'a kuray boro mo.
5et lasta end üles kirjutada koos Maarjaga, oma kihlatuga, kes oli lapseootel.
5 A koy zama i m'a hantum, nga nda nga wandiyo Maryama, kaŋ gonda gunde.
6Aga nende sealoleku aegu said päevad täis ja Maarja pidi sünnitama.
6 A go no binde, waato kaŋ i go noodin, kala jirbey to kaŋ a ga hay.
7Ta tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta.
7 A na nga hay-jina hay, alboro. A n'a didiji nda zaara-zaarayaŋ k'a jisi garba fo ra, zama nangu si no i se yaw fuwo ra.
8Karjased olid seal paigus õitsil ja valvasid öösel oma karja.
8 Kurukoyaŋ go no laabo din ra, kaŋ yaŋ ga kani saajo ra ka ngey alman kuro batu cino ra.
9Issanda ingel seisatas nende juures ja Issanda kirkus säras nende ümber ja nad kartsid üliväga.
9 Kala Rabbi malayka fo kaa i do, Irikoy darza mo kaari i windanta. I humburu mo gumo.
10Aga ingel ütles neile: 'Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale,
10 Amma malayka ne i se: «Wa si humburu, zama a go, ay kande araŋ se baaru hanno fo, farhã bambata wane, kaŋ ga ciya boro kulu wane.
11et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.
11 Zama i na Faabako hay araŋ se hunkuna Dawda kwaara ra, Rabbi Almasihu no.
12Ja see on teile tunnustäheks: te leiate lapsukese mähitud ja sõimes magavat.'
12 Woone mo ga ciya araŋ se alaama: araŋ ga attaciriya fo gar didijante kaŋ go ga kani garba fo ra.»
13Äkitselt olid koos ingliga taevased väed Jumalat kiitmas:
13 Kala sanni si, beene marga bambata fo go noodin malayka banda ga Irikoy kuku ka ne:
14'Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel!'
14 «Darza go Irikoy gaa beene beena ra, ndunnya ra mo baani go borey game ra, kaŋ Irikoy ga maa i kaani.»
15Ja sündis, kui inglid olid nende juurest ära läinud taevasse, et karjased ütlesid üksteisele: 'Läki nüüd Petlemma, et näha saada seda, mis on sündinud, mis Issand on teatanud meile!'
15 Waato kaŋ malaykey fay d'ey ka ye beena ra, kala kurukoy ne ngey nda cara se: «Wa naŋ iri ma koy hala Baytlahami ka di hayo kaŋ te, kaŋ Rabbi n'iri bayrandi nd'a.»
16Ja nad läksid rutates ja leidsid Maarja ja Joosepi ja lapsukese, kes magas sõimes.
16 I kaa da waasi. Kal i na Maryama nda Yusufu gar, da attaciriya kaŋ go garba ra ga kani.
17Aga nähes teda teatasid nad sõnumist, mis neile oli räägitud selle lapse kohta.
17 Waato kaŋ i di a, i na sanno dede kaŋ malaykey ci ngey se zanka din boŋ.
18Kõik, kes kuulsid, panid seda imeks, mida karjased olid neile kõnelnud.
18 Borey kulu kaŋ maa dambara nda hayey kaŋ kurukoy ci i se.
19Ent Maarja jättis kõik need lood meelde, mõtiskledes nende üle oma südames.
19 Amma Maryama na hayey wo kulu gaay k'i lasaabu nga bina ra.
20Karjased pöördusid tagasi, ülistades ja kiites Jumalat kõige eest, mis nad olid kuulnud ja näinud. Kõik oli olnud nii, nagu neile oli räägitud.
20 Kurukoy ye, i goono ga Irikoy beerandi k'a kuku hayey wo kulu boŋ kaŋ ngey maa, da kaŋ ngey di mo, mate kaŋ cine i ci i se.
21Kui kaheksa päeva sai täis ja tuli aeg lapse ümberlõikamiseks, siis pandi talle nimeks Jeesus, mille oli ütelnud ingel, enne kui laps sai ema ihusse.
21 Waato kaŋ jirbi ahakkanta to kaŋ i ga zanka dambangu*, i n'a maa daŋ Yesu, maa kaŋ malayka ci za Yesu mana te gunda ra.
22Ja kui nende puhastuspäevad Moosese Seaduse järgi said täis, viisid nad lapse üles Jeruusalemma, et teda seada Issanda ette,
22 Waato kaŋ i hanandiyaŋo jirbey to mo, Musa asariya* boŋ, kal i konda Yesu hala Urusalima* kwaara zama i m'a salle Rabbi se.
23nõnda nagu on kirjutatud Issanda Seaduses: 'Iga poeglast, kes on avanud lapsekoja, hüütagu Issandale pühaks',
23 Mate kaŋ i n'a hantum Rabbi asariya ra ka ne: «Alboro hay-jine kulu, boro m'a fay waani k'a ye Rabbi se.»
24ja et tuua Issanda Seaduses öeldu järgi ohvriks 'paar turteltuvi või kaks tuvipoega'.
24 I koy mo zama ngey ma sargay* no mate kaŋ Rabbi asariya ci, danga: «Koloŋay hinka wala tantabal ize hinka.»
25Ja vaata, Jeruusalemmas oli mees, Siimeon nimi. See mees oli õiglane ja vaga ning ootas Iisraeli lohutust, ja Püha Vaim oli tema peal.
25 Guna mo, boro fo go no Urusalima kaŋ maa Simeyon. Boro adili no, kaŋ ga humburu Irikoy mo, kaŋ goono ga Israyla kunfa batu.
26Püha Vaim oli talle ennustanud, et ta ei sure enne, kui ta on näinud Issanda Messiat.
26 Biya Hanno go a gaa mo. Biya Hanna jin k'a bayrandi kaŋ a si di buuyaŋ kala nd'a di Rabbi Almasihu jina.
27Ta tuli Vaimu ajel pühakotta. Ja kui vanemad tõid sinna lapse Jeesuse, et toimida temaga Seaduse sätte järgi,
27 Biya _Hanna|_ ra no a furo Irikoy* windo ra waato kaŋ hayrey kande zanka Yesu zama ngey ma te a se asariya alaada boŋ.
28siis ta võttis tema sülle, ülistas Jumalat ja ütles:
28 Kala Simeyon n'a sambu nga kambey ra ka Irikoy saabu ka ne:
29'Issand, nüüd sa lased oma sulasel lahkuda rahus oma ütlust mööda,
29 «Sohõ, ya Koy Beero, ma naŋ ay, ni tamo ma dira baani, ni sanno boŋ.
30sest mu silmad on näinud sinu päästet,
30 Zama ay moy di ni faaba
31mille sa oled valmistanud kõigi rahvaste silme ees:
31 kaŋ ni soola ndunnya borey kulu jine.
32valgust, mis on ilmutuseks paganaile, ja kirkust sinu rahvale Iisraelile.'
32 Annura no kaŋ ga bangay ndunnya dumey se, darza mo no Israyla se, kaŋ ga ti ni wane jama.»
33Jeesuse isa ja ema panid seda imeks, mida tema kohta räägiti.
33 Baabo da nyaŋo mo, i dambara nda hayey kaŋ yaŋ i goono ga ne a boŋ.
34Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: 'Vaata, see laps on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu räägitakse -
34 Kala Simeyon na albarka gaara i se, ka ne a nyaŋo, Maryama se: «Guna, Irikoy na zanka wo jisi Israyla boro boobo kaŋyaŋo d'i tunyaŋo se. A ga goro alaama mo kaŋ i ga jance.
35ja sinu endagi hinge läbistab mõõk -, et tuleksid ilmsiks paljude südamete mõtted.'
35 Hala ni bumbo mo, takuba ga ni fundo gooru, zama bine boobo miiley ma bangay.»
36Seal oli ka prohvet Hanna, Penueli tütar, Aaseri suguharust, kes oli kõrgesse ikka jõudnud. Ta oli mehega elanud seitse aastat pärast oma neitsipõlve
36 Wayboro annabi fo mo go no, kaŋ jiirey baa, kaŋ maa Hannata. Fanuwel ize way fo no, Aser kunda boro no. A wandiyotara banda a te jiiri iyye da nga kurnye.
37ja lesk olnud kuni kaheksakümne neljanda eluaastani. Tema ei lahkunud pühakojast, vaid teenis Jumalat ööd ja päevad paastumiste ja palvetamistega.
37 A ciya wayboro kaŋ kurnye bu mo hal a to jiiri wahakku cindi taaci. A si fay da Irikoy windo mo. A goono ga sududu nda mehaw da adduwa mo cin da zaari.
38Tema tuli sel tunnil sinna ja ülistas Jumalat ning kõneles Jeesusest kõigile, kes ootasid Jeruusalemma lunastust.
38 A kaa mo saaya din ra. Kal a na Irikoy saabu gumo. A na zanka din ciine te borey se kaŋ ga Urusalima fansayaŋo batu.
39Kui nad olid täitnud kõik, mis tuli teha Issanda Seaduse järgi, siis nad pöördusid tagasi Galileasse oma külla Naatsaretti.
39 Waato kaŋ i na hayey kulu kaŋ Rabbi asariya ci din ban, kal i ye Galili laabo ra hal ngey kwaara, Nazara.
40Laps aga kasvas ja sai tugevaks ning täitus tarkusega. Ja Jumala arm oli tema peal.
40 Zanka mo, a beeri, a te gaabi, a to da laakal. Irikoy gomno mo go a boŋ.
41Tema vanemad käisid igal aastal paasapühadel Jeruusalemmas.
41 Jiiri kulu a hayrey ga koy Urusalima Paska bato* do.
42Kui Jeesus oli saanud kaheteistkümneaastaseks, läksid nad üheskoos pühadeaja kombe järgi üles Jeruusalemma.
42 Waato kaŋ zanka to jiiri way cindi hinka, i ziji ka koy bato do alaada boŋ.
43Kui nad olid pärast nende päevade möödumist teel kodu poole, jäi Jeesus Jeruusalemma, ent tema vanemad ei teadnud seda.
43 Kaŋ i na jirbey toonandi, i goono ga ye ka kaa, kala zanka Yesu goro banda Urusalima ra. A hayrey sind'a baaru.
44Aga et nad arvasid tema olevat teekaaslaste seas, käisid nad ära ühe päeva tee ja hakkasid alles siis otsima teda sugulaste ja tuttavate juurest.
44 Kaŋ i go ga tammahã a go jama ra, i te zaari fo diraw, gaa no i n'a ceeci dumey da mo-ka-bayrayey game ra.
45Ja kui nad teda ei leidnud, pöördusid nad teda otsides tagasi Jeruusalemma.
45 I mana di a mo, kal i ye Urusalima, i goono g'a ceeci.
46Kolme päeva pärast sündis, et nad leidsid Jeesuse pühakojas istumas õpetajate keskel neid kuulamas ja küsitlemas.
46 Hala jirbi hinza banda i di a Irikoy windo ra. A goono ga goro asariya* dondonandikoy game ra ka hangan i se, g'i hã mo.
47Kõik, kes teda kuulsid, olid hämmastunud tema mõistusest ja ta vastustest.
47 Borey kaŋ yaŋ maa r'a mo dambara nd'a fahama d'a tuyaŋey.
48Ja Jeesuse vanemad olid teda nähes jahmunud ning ta ema ütles talle: 'Poeg, miks sa oled meile nõnda teinud? Vaata, su isa ja mina oleme sind südamevaluga otsinud.'
48 Kaŋ hayrey di Yesu, i dambara. Kala nyaŋo ne a se: «Ay izo, ifo se no ni na woone te iri se? Guna, in da ni baaba, iri go ga ni ceeci nda bine saray.»
49Ent tema ütles neile: 'Miks te siis olete mind otsinud? Kas te ei teadnud, et ma pean olema neis paigus, mis on mu Isa päralt?'
49 Yesu mo ne i se: «Ifo se no araŋ g'ay ceeci? Wala araŋ mana bay a ga tilas no ay ma bara ay Baabo muraado ra?»
50Aga nemad ei mõistnud neid sõnu, mis ta neile rääkis.
50 Amma i mana faham da sanno kaŋ a ci ngey se.
51Jeesus läks koos nendega ja tuli Naatsaretti ning oli neile allaheitlik. Tema ema hoidis kõik need lood oma südames alal.
51 A koy i banda ka do Nazara kwaara, a soobay i ganayaŋo ra mo. Amma nyaŋo na hayey din kulu jisi nga bina ra.
52Ja Jeesus kasvas tarkuses ja pikkuses ja armus Jumala ja inimeste juures.
52 Yesu goono ga beeri laakal da gaaham da gaakuri ra, Irikoy do da borey mo do.