1Sel ajal, kui rahvast oli kokku tulnud tuhandete kaupa, nii et üksteist tallati, hakkas Jeesus rääkima esmalt oma jüngritele: 'Hoidke end variseride haputaigna, see tähendab silmakirjalikkuse eest!
1 Alwaato din ra, kaŋ borey margu zambar-zambarey, hal i goono ga care taamu, kala Yesu sintin ka ne nga talibey se jina: «Araŋ ma haggoy da Farisi* fonda borey dalbuwo*, kaŋ ga ti munaficitaray.
2Ei ole midagi varjatut, mis ei tuleks ilmsiks, ega peidetut, mida ei saadaks teada.
2 Zama hay kulu si no daabante kaŋ i s'a feeri. Hay kulu si no mo tugante kaŋ i si aniya ka bay a gaa.
3Seepärast kõik, mida te ütlete pimedas, saab kuuldavaks valges, ja mida te üksteisele kõrva sosistate kambrites, seda kuulutatakse katustelt.
3 Woodin sabbay se, hay kulu kaŋ araŋ ci kubay ra, i ga maa woodin kaari ra. Haŋ kaŋ araŋ ga salaŋ hanga ra lokoto-lokotey ra, i ga fatta k'a fe fuwey boŋ.
4Teile aga, oma sõpradele, ma ütlen: Ärge kartke neid, kes ihu tapavad ja pärast seda ei saa midagi rohkemat teha!
4 Ay ga ne araŋ kaŋ ga ti ay corey se mo: araŋ ma si humburu borey kaŋ yaŋ ga gaaham wi, woodin banda i sinda hay kulu kaŋ i ga hin ka te.
5Ma näitan teile, keda teil tuleb karta: kartke teda, kellel on meelevald pärast tapmist heita põrgusse! Jah, ma ütlen teile, teda kartke!
5 Amma ay g'araŋ kaseeti da nga kaŋ araŋ ga hima ka humburu. Araŋ ma humburu nga kaŋ, wiyaŋ banda, gonda dabari a m'araŋ jindaw danji* bango ra. Oho me, ay ga ne araŋ se: wa humburu nga.
6Eks müüda viis varblast kahe veeringu eest? Ja ükski neist ei ole unustatud Jumala ees.
6 Manti i ga sasa gu neera dala hinka? Kaŋ i ra baa afo Irikoy mana dinya a gaa.
7Isegi teie juuksekarvad on kõik ära loetud. Ärge kartke, te olete enam väärt kui hulk varblasi!
7 Amma, i n'araŋ boŋ hamney kulu kabu. Araŋ ma si humburu, zama araŋ bisa sasa boobo darza!
8Aga ma ütlen teile, igaüht, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistab ka Inimese Poeg Jumala inglite ees,
8 Woodin banda ay ga ne araŋ se: boro kulu kaŋ g'ay seeda borey jine, ay, Boro Izo g'a koy seeda Irikoy malaykey jine.
9aga see, kes minu ära salgab inimeste ees, salatakse ära Jumala inglite ees.
9 Amma boro kaŋ n'ay ze borey jine, ay g'a koy ze Irikoy malaykey jine.
10Igaüks, kes ütleb midagi Inimese Poja kohta, võib saada andeks, aga kes teotab Püha Vaimu, sellele ei anta andeks.
10 Boro kulu mo kaŋ na sanni yaamo te Boro Izo boŋ, i g'a yaafa a se. Amma boro kaŋ ga Biya Hanna kayna, i s'a yaafa bora din se.
11Aga kui teid viiakse sünagoogidesse ja ülemate ja võimumeeste ette, ärge siis muretsege, kuidas või mida enese eest kosta või mida öelda,
11 Amma waati kaŋ i g'araŋ candi Yahudance diina marga borey, wala koyey, wala mo dabarikoyey jine, araŋ laakal ma si tun da tuyaŋ kaŋ dumi araŋ ga te, wala haŋ kaŋ araŋ ga ci.
12sest selsamal tunnil õpetab Püha Vaim teile, mida te peate ütlema.'
12 Zama saaya din ra no Biya Hanno g'araŋ dondonandi nda hayey kaŋ yaŋ araŋ ga hima ka ci.»
13Aga keegi rahva seast ütles Jeesusele: 'Õpetaja, ütle mu vennale, et ta jagaks päranduse minuga!'
13 Boro fo kaŋ go borey marga game ra ne a se: «Alfa, ma ci ay nya izo se a ma tubo fay in d'a game ra.»
14Jeesus ütles talle: 'Inimene, kes mind on seadnud teie üle kohtumõistjaks või jagajaks?'
14 Amma Yesu wo ne a se: «Albora, may no k'ay daŋ alkaali wala fayko araŋ game ra?»
15Ja ta ütles neile: 'Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest, sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!'
15 A ne i se mo: «Araŋ ma haggoy k'araŋ boŋ gaay biniyaŋ laalo kulu gaa, zama manti arzaka boobo kaŋ go boro se no ga naŋ a fundo ma yulwa nda albarka.»
16Ja Jeesus rääkis neile ka tähendamissõna: 'Ühe rikka mehe põllumaa oli hästi vilja kandnud.
16 Kal a na misa fo salaŋ i se ka ne: «Arzakante fo laabu na albarka boobo hay.
17Ja ta arutas endamisi: 'Mis ma pean tegema? Mul ei ole kohta, kuhu oma vilja koguda.'
17 Nga mo, a lasaabu nga boŋo ra ka ne: ‹Ifo no ay ga te? Zama ay sinda nangu kaŋ ay g'ay albarka margu.›
18Ja ta ütles: 'Seda ma teen: ma lõhun maha oma aidad ja ehitan suuremad ning kogun sinna kõik oma vilja ja muu vara
18 A ne mo: ‹Haŋ kaŋ ay ga te neeya: ay g'ay barmey feeri ka afooyaŋ cina kaŋ ga beeri nd'ey. Noodin no ay g'ay ntaaso d'ay arzaka jisi.
19ning ütlen oma hingele: Hing, sul on tagavaraks palju vara mitmeks aastaks, puhka, söö, joo ja ole rõõmus!'
19 Ay ga ne ay fundo se mo: Ay wo, ay gonda arzaka boobo ga jisi kaŋ ga te ay se jiiri boobo. Ay ma fulanzam, ya ŋwa, ya haŋ, ay m'ay waate ŋwa.›
20Aga Jumal ütles talle: 'Sina arutu! Selsamal ööl nõutakse sinult su hing. Aga kellele jääb siis see, mis sa oled soetanud?'
20 Amma Irikoy ne a se: ‹Nin saamo! Hunkuna cino wo ra ay ga ni fundo ceeci ni gaa. Hayey kaŋ ni soola binde, may se no i ga bara?›
21Nõnda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas.'
21 Yaadin mo no nga nda boro kaŋ ga arzaka jisi nga boŋ se, nga wo manti arzakante no Irikoy do.»
22Aga Jeesus ütles jüngritele: 'Seepärast ma ütlen teile, ärge muretsege elu pärast, mida süüa, ega ihu pärast, millega rõivastuda,
22 A ne nga talibey se: «Woodin sabbay se no ay ga ne araŋ se: araŋ ma si karhã araŋ fundey se, haŋ kaŋ araŋ ga ŋwa, wala araŋ gaaham se, haŋ kaŋ araŋ ga bankaaray d'a.
23sest elu on enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas.
23 Zama fundi ga bisa ŋwaari, gaahamo mo ga bisa bankaaray.
24Vaadake kaarnaid - nad ei külva ega lõika, neil ei ole varakambrit ega aita, ning Jumal toidab neid. Kui palju enamat väärt olete teie lindudest!
24 Wa gaarey guna. I siino ga duma, i siino ga wi mo, i sinda jisiri do wala barma. Irikoy g'i ŋwaayandi mo. Sanda ifo cine no araŋ ga bisa curey!
25Aga kes teie seast suudab muretsemisega oma elueale küünra lisada?
25 Woodin banda, may no araŋ ra kaŋ nga boŋ karhã do ga hin ka baa kambe kar folloŋ tonton nga kuuyaŋo gaa?
26Kui te nüüd kõige vähematki ei suuda, mis te siis muu pärast muretsete?
26 D'araŋ si hin ka te haŋ kaŋ ga kayna ka bisa, ifo se no araŋ ga karhã cindey sabbay se?
27Vaadake lilli, kuidas nad ei ketra ega koo, aga ma ütlen teile, isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud kui igaüks neist.
27 Araŋ ma waaliya bokey guna, beeray kaŋ cine i ga te. I si ga taabi, i siino ga silli bi. Kulu nda yaadin ay ga ne araŋ se: baa Suleymanu nda nga darza kulu mana sutura ka to i afo cine.
28Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal rohtu, mis täna on ja homme visatakse ahju, kui palju enam teid, te nõdrausulised!
28 Amma da Irikoy ga bankaaray yaadin te subu kaŋ go batama ra se, kaŋ hunkuna a go no, suba mo i g'a catu danji ra, sanku fa araŋ, a g'araŋ bankaara, cimbeeri kayna koyey.
29Ja teiegi ärge küsige, mida süüa või mida juua, ja ärge olge kärsitud,
29 Araŋ ma si ceeci haŋ kaŋ araŋ ga ŋwa da haŋ kaŋ araŋ ga haŋ, wa si karhã mo.
30sest kõike seda taotlevad maailma rahvad. Teie Isa ju teab, et te seda vajate.
30 Zama hayey din kulu, ndunnya dumey goono g'i ceeci, amma araŋ Baabo ga bay araŋ ga laami nd'ey.
31Pigem otsige tema kuningriiki, siis antakse kõik see teile pealegi!
31 Day wa Irikoy koytara ceeci, nga mo ga hayey din tonton araŋ se.
32Ära karda, sa pisike karjake, sest teie Isal on hea meel anda teile kuningriik!
32 Ya araŋ kuru kayna, wa si humburu! Zama a ga kaan araŋ Baabo se a m'araŋ no koytara.
33Müüge ära, mis teil on, ja andke see almusteks! Tehke enesele kulumatud kukrud ja muretsege enesele kahanematu aare taevas, kuhu varas ei saa ligi ja kus koi pole rikkumas,
33 Wa araŋ arzaka neera ka no sargayyaŋ. Wa fooloyaŋ te araŋ boŋ se kaŋ yaŋ si zeen, arzaka kaŋ si gaze. Beena ra n'a go, nangu kaŋ zay si maan, kollo mo si hasaraw te.
34sest kus on teie aare, seal on ka teie süda.
34 Zama nango kaŋ ni arzaka go, noodin no ni bina mo ga bara.
35Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu
35 Araŋ ma goro nda guddama, araŋ fitilley goono ga di.
36ja teie olge inimeste sarnased, kes ootavad oma isandat pulmapeolt koju, et kui ta tulles koputab, võiksid nad kohe talle ukse avada.
36 Araŋ ma bara danga borey kaŋ yaŋ ga ngey koyo fonda guna, waati kaŋ a ga kaa ka fun hiijay bato do, zama d'a kaa ka kobi, i ma fiti a se sahãadin.
37Õndsad on need sulased, keda isand tulles leiab valvamas. Tõesti, ma ütlen teile, ta vöötab oma riided ja paneb nad lauda istuma ning tuleb ja teenib neid.
37 Albarkanteyaŋ no bannyey din kaŋ d'i koyo kaa, a ga kaa ka gar i goono g'a batu. Haciika ay ga ne araŋ se: a ga nga boŋ guddu, k'i gorandi ŋwaaro do, a ma kaa k'i saajaw.
38Ja kui ta tuleks ka teisel või kolmandal öövalvekorral ja leiaks nad nõnda - õndsad on need!
38 Da mo cin batu hinkanta ra no a kaa, wala ihinzanta ra, k'i gar yaadin, albarkanteyaŋ no bannyey din.
39Küllap te mõistate, et kui peremees teaks, mil tunnil varas tuleb, siis ta ei laseks oma kotta sisse murda.
39 Amma ma woone bay: da windikoyo ga bay saaya kaŋ no zay ga kaa, a si naŋ i ma nga fuwo fun.
40Ka teie olge valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi!'
40 Araŋ mo ma goro soolanteyaŋ, zama saaya kaŋ ra araŋ mana tammahã no Boro Izo ga kaa.»
41Aga Peetrus küsis: 'Issand, kas sa räägid selle tähendamissõna meile või kõikidele?'
41 Bitros ne: «Rabbi, iri se no ni goono ga misa wo ci, wala boro kulu se?»
42Ja Issand ütles: 'Kes küll on ustav ja arukas majapidaja, kelle isand seab oma pererahva üle neile parajal ajal andma määratud moona?
42 Rabbi mo ne: «May no binde jine funo wo kaŋ gonda naanay da laakal, kaŋ a koyo n'a daŋ nga windo almayaaley boŋ, zama a m'i no ŋwaari alwaato kaŋ ga hagu ra?
43Õnnis on see teener, kelle ta isand tulles leiab nõnda tegevat.
43 Tamo wo ya albarkante no, d'a koyo kaa ka gar a goono ga te yaadin.
44Tõesti, ma ütlen teile, ta seab tema kogu oma vara üle.
44 Haciika ay ga ne araŋ se: a g'a daŋ a ma nga jinayey kulu dabari.
45Aga kui see teener mõtleb oma südames: 'Mu isand viibib tulles', ning hakkab peksma sulaseid ja tüdrukuid, sööma ja jooma ning purjutama,
45 Amma da tam din ga ne nga bina ra: ‹Ay koyo ga gay hal a ga kaa,› hal a ma soobay ka tamtaray hangasiney kar, alborey da wayborey, a ma ŋwa ka haŋ ka bugu mo.
46siis selle teenri isand tuleb päeval, mil ta ei oota, ja tunnil, mida ta ei tea, ning raiub ta pooleks ja annab talle sama osa nendega, keda ei saa usaldada.
46 Tamo din koyo ga kaa zaaro kaŋ a mana tammahã din ra, da saaya kaŋ a si bay ra. A g'a barzu k'a gaahamo kulu bagu-bagu k'a baa ye borey kaŋ sinda naanay banda.
47Too teener, kes küll teadis oma isanda tahtmist, ent ei valmistanud ega teinud tema tahtmise järgi, saab palju peksa,
47 Tam kaŋ na nga koyo miila bay, amma a mana soola, a mana koyo miila te mo, kal i m'a barzu gumo.
48kes aga ei teadnud, kuid tegi, mis on hoope väärt, saab peksa vähem. Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem.
48 Amma boro kaŋ mana bay, a te mo haŋ kaŋ to barzuyaŋ, i g'a barzu kayna. Boro kulu mo kaŋ se i na iboobo no, a do no i ga iboobo ceeci. Nga mo kaŋ i na iboobo daŋ a kambe ra, a do no i ga ceeci ka bisa.
49Tuld olen ma tulnud viskama maa peale, ja mida muud ma tahaksin, kui et see oleks juba süttinud!
49 Ay kaa zama ay ma danji catu ndunnya boŋ. Doŋ day i ma jin k'a funsu!
50Aga mul on ees ristimine, millega mind ristitakse, ja kuidas mul on kitsas käes, kuni see on viidud lõpule!
50 Ay gonda baptisma fo kaŋ i g'ay baptisma te d'a. Ay go kankami ra mo hal a ma timme.
51Kas te arvate, et ma olen tulnud rahu andma maa peale? Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid hoopis lahkmeelt.
51 Wala araŋ ga tammahã ay kaa zama ay ma baani daŋ ndunnya ra no? Ay ga ne araŋ se: manti yaadin no bo, kala day fayyaŋ.
52Sest nüüdsest peale on viis ühes kojas lahkmeeles, kolm kahe vastu ja kaks kolme vastu,
52 Zama ne ka koy jina boro gu ga bara windi fo ra kaŋ yaŋ ga fay da care. Ihinza ga gaaba nda ihinka, ihinka mo ga gaaba nda ihinza.
53isa poja vastu ja poeg isa vastu, ema tütre vastu ja tütar ema vastu, ämm minia ja minia ämma vastu.'
53 I ga fay da care: baaba ga gaaba nda nga ize aru, ize aro mo ga gaaba nda baabo. Nya ga gaaba nda ize way, ize wayo mo ga gaaba nda nyaŋo. Anzuray ga gaaba nda nga anzuray way, anzuray wayo mo ga gaaba nda nga anzuray.»
54Aga Jeesus ütles ka rahvahulkadele: 'Kui te näete pilve tõusvat lääne poolt, siis te ütlete kohe: 'Raske sadu tuleb.' Ja nõnda sünnibki.
54 A ne borey marga se: «D'araŋ di beena hirri wayna funay haray, sahãadin no araŋ ga ne: ‹Hari go kaa,› yaadin mo no ga te.
55Ja kui puhub lõunatuul, siis te ütlete: 'Kuum ilm tuleb.' Ja nõnda sünnib.
55 Da haw ga faaru ka fun dandi kambe haray mo, kal araŋ ma ne: ‹Fufule ga te,› yaadin mo no a ga bara.
56Te silmakirjatsejad! Maa ja taeva nägu te oskate ära arvata, kuidas te siis seda aega ära ei arva?
56 Araŋ wo munaficey! Araŋ ga hin ka ndunnya nda beena baaru fay-fay, amma zamana wo, ifo se no araŋ si hin k'a fasara?
57Miks te siis iseeneste kohta ei otsusta, mis on õige?
57 Ifo se no araŋ bumbey, araŋ si ciiti nda wo kaŋ ga saba?
58Sest see on nii: kui sa oma vastasega lähed ülema ette, püüa siis temaga asi lahendada teel, et ta sind ei veaks kohtuniku ette ja kohtunik ei annaks sind kohtuteenri kätte ja kohtuteener ei heidaks sind vangi.
58 Zama za ni goono ga dira ni yanjekaaro banda ka koy alkaali do, fonda ra ni ma te dabari ka ni boŋ kaa. A ma si te hambara a ma konda nin alkaalo do, alkaalo mo ma ni no doogarey se, doogarey mo ma ni daŋ kaso ra.
59Ma ütlen sulle, sa ei pääse sealt enne välja, kui oled tagasi maksnud viimsegi leptoni.'
59 Ay ga ne ni se: ni si fatta noodin abada, kala nda ni na tanka kulu me bana.»