¹Ja sündis, kui Jeesus oli ühes paigas palvetamas, et kohe, kui ta oli lõpetanud, ütles üks ta jüngreid talle: 'Issand, õpeta meidki palvetama, nõnda nagu Johannes õpetas oma jüngreid!'

¹ Han fo, kaŋ Yesu go nangu fo ga te adduwa, kaŋ a te ka ban, kal a talibey ra afo ne a se: «Rabbi, m'iri dondonandi adduwa, mate kaŋ cine Yohanna na nga talibey dondonandi nd'a.»

²Aga tema ütles neile: 'Kui te palvetate, siis ütelge: Isa! Pühitsetud olgu sinu nimi, sinu riik tulgu!

² Yesu ne i se: «Waati kaŋ araŋ ga adduwa, araŋ ma ne: ‹Ya Baaba, ni maa ma ciya ihanna. Ni koytara ma kaa.

³Meie igapäevast leiba anna meile päevast päeva,

³ M'iri ŋwaaro no iri se hunkuna nda suba.

⁴ja anna meile andeks meie patud, sest meiegi anname andeks igaühele, kes on meile võlgu! Ja ära lase meid sattuda kiusatusse!'

⁴ M'iri zunubey yaafa iri se, zama iri mo, iri goono g'iri garawkooney kulu yaafa. Ma si konda iri siyaŋ do.› »

⁵Ja Jeesus ütles neile: 'Kui kellelgi teie seast oleks sõber ja see tuleks südaöösel ta juurde ja ütleks talle: 'Sõber, laena mulle kolm leiba,

⁵ Koyne a ne i se: «May no araŋ ra, d'a gonda coro, day a ma koy a do cin bindi ra ka ne a se: ‹Ay cora, m'ay garaw buuru kunkuni hinza,

⁶sest mu sõber on rännakul tulnud mu juurde ja mul ei ole midagi talle pakkuda!',

⁶ zama ay coro fo go diraw ra, a kaa ka zumbu ay gaa. Ay mo sinda haŋ kaŋ ay ga jisi a jine.›

⁷kas saaks ta toast vastata: 'Ära tüüta mind, uks on juba lukus ja ma olen koos lastega voodis, ma ei saa üles tõusta sulle andma!'?

⁷ Nga mo kaŋ go fuwo ra, a ma tu ka ne: ‹Ma s'ay taabandi. I na fu meyo daabu sohõ. Ay izey go ay do daaro boŋ mo. Ay si hin ka tun ka no ni se.›

⁸Ma ütlen teile, kui ta ka ei tõuse teisele leiba andma sõpruse pärast, siis ta teeb seda ometi tema järelejätmatu pealekäimise pärast, kui ta kord juba on üles äratatud, ja annab talle, niipalju kui tal vaja.

⁸ Ay ga ne araŋ se: baa a mana tun k'a no zama nga ya a coro no se, kulu nda yaadin a kankamandiyaŋo sabbay se a ga tun k'a no hay kulu kaŋ a ga laami nd'a.

⁹Ka mina ütlen teile: Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse,

⁹ Ay mo ga ci araŋ se: wa ŋwaaray, i g'araŋ no. Wa ceeci, araŋ ga du. Wa kobi, i ga fiti araŋ se.

¹⁰sest iga paluja saab ja iga otsija leiab ja igale koputajale avatakse!

¹⁰ Zama boro kulu kaŋ ga ŋwaaray, i g'a no, boro kaŋ ga ceeci ga du, boro kaŋ ga kobi mo, i ga fiti a se.

¹¹Aga missugune isa teie seast, kellelt poeg palub kala, annaks talle kala asemel mao?

¹¹ Wala may no araŋ ra kaŋ ga ti baaba, kaŋ d'a izo n'a ŋwaaray buuru, a g'a no tondi? Wala d'a n'a ŋwaaray hamisa, a g'a no gondi?

¹²Või kui ta palub muna, annaks talle skorpioni?

¹² Wala d'a n'a ŋwaaray gunguri, a g'a no daŋ?

¹³Kui nüüd teie, kes olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad!'

¹³ Woodin sabbay se mo, d'araŋ wo, kaŋ ga ti boro laaloyaŋ ga waani mate kaŋ araŋ ga nooyaŋ hanney no araŋ izey se, sanku fa araŋ Baabo kaŋ go beena ra ga Biya Hanna no borey kaŋ yaŋ ga ŋwaaray a gaa se.»

¹⁴Ja kord ajas ta välja kurja vaimu; see oli keeletu. Ja sündis, et kui kuri vaim oli välja läinud, hakkas keeletu inimene rääkima, ja rahvahulgad panid seda imeks.

¹⁴ Yesu goono ga follay fo gaaray kaŋ na bora te beebe. A go no mo, waato kaŋ folla fun, kala beeba salaŋ. Borey marga dambara.

¹⁵Aga mõned nende seast ütlesid: 'Ta kihutab kurje vaime välja kurjade vaimude ülema Peltsebuli abil.'

¹⁵ Amma i boro fooyaŋ ne: «Baalzabula* kaŋ ga ti follayey koyo, a dabaro no a goono ga follayyaŋ gaaray d'a.»

¹⁶Teised aga nõudsid kiusates tema käest tunnustähte taevast.

¹⁶ Boro fooyaŋ mo goono g'a si, ka alaama fo ceeci a gaa kaŋ ga kaa ka fun beene.

¹⁷Jeesus aga, teades nende mõtteid, ütles neile: 'Iga kuningriik, mis on omavahelises riius lõhenenud, laastatakse, ja koda langeb koja peale.

¹⁷ Amma kaŋ Yesu g'i miiley bay, a ne i se: «Koytaray kulu kaŋ fay ihinka ka gaaba nda care ga say. Fu mo kaŋ gaaba nda care ga kaŋ.

¹⁸Aga kui saatangi on omavahelises riius lõhenenud, kuidas siis tema kuningriik saab püsida? Te ju ütlete, et mina ajavat kurje vaime välja Peltsebuli abil.

¹⁸ Yaadin gaa, da Saytan* tun ka gaaba nda nga boŋ, mate no a koytara ga te ka kay? Zama araŋ goono ga ne Baalzabula dabari no ay goono ga follayey gaaray d'a.

¹⁹Aga kui mina ajan kurje vaime välja Peltsebuli abil, kelle abil siis ajavad neid välja teie pojad? Järelikult saavad nendest teile kohtumõistjad.

¹⁹ D'ay goono ga follayey gaaray da Baalzabula dabaro, araŋ izey binde, may dabari no i goono ga follayey gaaray d'a? Woodin sabbay se, ngey wo ga bara araŋ se ciitikoyaŋ.

²⁰Aga kui mina Jumala sõrmega ajan kurje vaime välja, siis on Jumala riik jõudnud teie juurde.

²⁰ Amma d'ay ga follayyaŋ gaaray da Irikoy kamba dabaro, yaadin gaa Irikoy koytara kaa araŋ do nooya.

²¹Kui tugev relvastatud vägimees valvab oma elamut, siis ta vara on rahus.

²¹ Waati kaŋ gaabikooni kaŋ gonda wongu jinay goono ga nga windo batu, a arzaka ga goro baani.

²²Aga kui temast tugevam tuleb ta kallale ja võidab tema, siis võtab ta ära tema sõjavarustuse, mille peale ta lootis, ja jagab laiali temalt saadud saagi.

²² Amma waati kaŋ afo kaŋ bis'a gaabi kaa, a g'a zeeri, kal a m'a wongu jinayey kaŋ gaa a ga naanay din sambu, k'i zaban boro fooyaŋ se.

²³Kes ei ole minuga, see on minu vastu, kes ei kogu minuga, see pillab.

²³ Boro kaŋ si ay banda, a ga gaaba nd'ay nooya. Boro kaŋ si margu ay banda mo ga say-say.

²⁴Kui rüve vaim on inimesest välja läinud, käib ta põuaseid paiku pidi hingamist otsides ega leia seda. Siis ta ütleb: 'Ma pöördun tagasi oma majja, kust ma välja läksin.'

²⁴ Waati kaŋ follay fun boro banda, a ga dira ka gana naŋ kaŋ hari si, ka ceeci naŋ kaŋ ga fulanzam. Kaŋ a mana du, a ga ne: ‹Ay ga ye ay fu zeena ra, naŋ kaŋ ay fun.›

²⁵Ja tulles leiab ta selle pühitud ja ehitud olevat.

²⁵ A ga kaa ka gar i n'a haabu k'a taalam.

²⁶Siis ta läheb ja võtab kaasa teist seitse vaimu, kes on kurjemad temast endast, ja nad tulevad ning asuvad sinna elama, ja selle inimese viimane lugu läheb halvemaks kui esimene.'

²⁶ Gaa no a ga koy ka kande follay iyye fooyaŋ kaŋ yaŋ ga futu ka bisa nga bumbo, i ma furo ka goro noodin. Bora din kokor banda gora ga laala ka jaase ijina.»

²⁷Sündis aga, et kui Jeesus seda kõike rääkis, tõstis üks naine rahva hulgast häält ja ütles talle: 'Õnnis on ihu, mis sind on kandnud, ja rinnad, mida sa oled imenud!'

²⁷ A go no mo, waato kaŋ Yesu goono ga hayey din salaŋ, kala wayboro fo kaŋ go jama game ra na nga jinde sambu ka ne a se: «Albarkante no gunde kaŋ na ni hay da fafa kaŋ ni naanu mo.»

²⁸Aga tema ütles: 'Jah, õndsad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja seda järgivad.'

²⁸ Amma Yesu ne: «Sanku fa borey kaŋ yaŋ ga maa Irikoy Sanno k'a gana ya albarkante yaŋ no.»

²⁹Kui aga rahvahulki murdu kokku tuli, hakkas Jeesus kõnelema: 'See sugupõlv on paha sugupõlv, ta nõuab tunnustähte, ja talle ei anta muud kui Joona tunnustäht,

²⁹ Borey marga goono ga kankam a gaa, kal a sintin ka ne: «Zamana wo izey, boro yaamoyaŋ no. I goono ga alaama ceeci, amma i si alaama cabe i se kala day Yonana* wane.

³⁰sest nii nagu Joona sai tunnustäheks Niineve rahvale, nii peab ka Inimese Poeg olema sellele sugupõlvele.

³⁰ Zama mate kaŋ Yonana ciya alaama Ninawiya* borey se, yaadin cine no Boro* Izo mo ga ciya zamana wo izey se.

³¹Lõunamaa kuninganna tõuseb üles kohtupäeval koos selle sugupõlve meestega ja mõistab nad süüdi, sest tema tuli ilmamaa otsast kuulama Saalomoni tarkust, ja vaata, siin on rohkem kui Saalomon.

³¹ Dandi kambe wayboro bonkoono ga tun suba-aliciyoma ciito ra zamana wo borey game ra k'i zeeri. Zama za ndunnya me no a fun ka kaa ka maa Suleymanu laakal sanney. Guna mo, nga kaŋ bisa Suleymanu beeray go ne.

³²Niineve mehed tõusevad üles kohtupäeval koos selle sugupõlvega ja mõistavad ta süüdi, sest nemad parandasid meelt Joona jutluse peale, ja vaata, siin on rohkem kui Joona.

³² Ninawiya borey ga tun suba-aliciyoma ciito ra zamana wo borey game ra k'i ciiti k'i zeeri mo, zama ngey wo tuubi waato kaŋ Yonana waazu. Guna mo, boro kaŋ bisa Yonana beeray neeya.

³³Keegi, kes on süüdanud lambi, ei pane seda peitu ega vaka alla, vaid lambijalale, et sisseastujad näeksid valgust.

³³ Boro kulu si fitilla diyandi k'a tugu, wala a m'a daŋ cilla cire. Amma a g'a jisi taablo boŋ no, zama ngey kaŋ yaŋ ga furo ma di kaaro.

³⁴Su silm on ihu lamp. Kui sinu silm on selge, siis on ka kogu su ihu valgust täis, kui ta on aga haige, siis on ka su ihus pimedus.

³⁴ Ni gaahamo fitilla ga ti ni mwa. Da ni mwa ga boori, ni gaahamo kulu ga to da kaari. Amma d'a gonda laru, kala ni gaahamo ma to da kubay.

³⁵Hoolitse siis, et valgus, mis on sinu sees, ei oleks pimedus!

³⁵ Woodin se ma haggoy kaaro kaŋ go ni do din ma si ciya kubay.

³⁶Kui nüüd kogu sinu ihu on valgust täis, see tähendab, et temas sugugi ei ole pimedust, siis on ta tervenisti valgust täis nagu siis, kui lamp sind valgustaks oma säraga.'

³⁶ Yaadin gaa da ni gaahamo kulu ga kaari, kubay si nangu kulu mo, kal a kulu ma kwaaray danga saaya kaŋ fitilla ga kaari ni gaa da nga kaaro.»

³⁷Jeesuse rääkimise aegu palus keegi variser teda enese juurde lõunale. Jeesus läks sisse ja istus maha.

³⁷ Yesu goono ga salaŋ, kala Farisi fonda boro fo n'a ce a ma kaa ka alciri kaa nga banda. A furo mo ka goro ŋwaaro do.

³⁸Variser imestas, et ta enne lõunasööki käsi ei pesnud.

³⁸ Amma Farisi fonda bora wo, kaŋ a di woodin, a dambara zama Yesu mana alwala ka sintin ŋwaari.

³⁹Aga Issand ütles talle: 'Teie, variserid, puhastate nüüd karika ja vaagna küll väljastpoolt, teie sisemus aga on täis rüüstet ja kurjust.

³⁹ Amma Rabbi ne a se: «Araŋ Farisi fonda borey wo, araŋ goono ga gullayze da gaasu banda gaa nyun, amma araŋ ra haray, a ga to da zamba nda laala mo.

⁴⁰Te mõistmatud, eks see, kes on teinud välispidise, ole teinud ka seespidise?

⁴⁰ Araŋ saamey! Nga kaŋ na banda te, manti nga no ka a ra hara mo te?

⁴¹Ent andke seesolev halastusanniks, ja vaata, siis on teile kõik puhas!

⁴¹ Amma hayey kaŋ go a ra haray, araŋ m'i no sargay. Yaadin gaa hay kulu ga hanan araŋ se.

⁴²Kuid häda teile, variserid, et te maksate kümnist mündist ja ruudist ja igast aedviljast, aga lähete mööda kohusest ja Jumala armastusest! Neid asju tuleb teha, kuid teisi ei tohi jätta hooletusse.

⁴² Amma kaari araŋ wo, Farisi fonda borey! Zama araŋ ga kori gabu zakka kaa, da maafay wane, da kali tuuri kulu wane mo, amma ciiti kaŋ ga kay da Irikoy baakasinay, araŋ g'i muray. Woone yaŋ no ga hima araŋ m'i te, ya-haray waney mo ma si gaze.

⁴³Häda teile, variserid, et te armastate esimesi istmeid sünagoogides ja teretamisi turgudel!

⁴³ Kaari araŋ, Farisi fonda borey! Zama araŋ ga ba boro beerey nangorayey diina marga fuwey ra, da mo araŋ ga ba borey m'araŋ fo habey ra.

⁴⁴Häda teile, et te olete nagu tähistamata hauad, ja inimesed, kes kõnnivad nende peal, ei teagi!'

⁴⁴ Kaari araŋ! zama araŋ ga hima saaray tugante yaŋ, kaŋ borey si bay i gaa, kal i m'i taamu.»

⁴⁵Aga keegi seadusetundja kostis Jeesusele: 'Õpetaja, seda öeldes sa solvad ka meid.'

⁴⁵ Boro fo kaŋ asariya bayko no tu a se ka ne: «Alfa, kaŋ ni na woodin ci, ni goono g'iri mo foy no.»

⁴⁶Tema aga ütles: 'Häda ka teile, seadusetundjad, sest te koormate inimesi vaevukantavate koormatega, ise ei pane aga neile koormaile sõrmeotsagi külge!

⁴⁶ Amma Yesu ne: «Kaari araŋ wo mo, asariya dondonandikoy! Zama araŋ goono ga borey jarandi nda jarawey kaŋ ga tin. Araŋ bumbey wo si baa kambayze folloŋ dake jarawey gaa.

⁴⁷Häda teile, sest te ehitate prohvetitele hauamärke, teie isad on nad aga tapnud!

⁴⁷ Kaari araŋ! Zama araŋ no ga annabey saarayey cina, ngey kaŋ yaŋ araŋ kaayey wi.

⁴⁸Niisiis, te ise tunnistate, et olete oma isade tegude poolt, sest nemad tapsid nad ära, aga teie ehitate nende hauamärke.

⁴⁸ Yaadin gaa araŋ ga te seedayaŋ kaŋ araŋ yadda nd'araŋ kaayey te-goyey. Ngey no k'i wi, araŋ mo go g'i saarayey cina.

⁴⁹Seepärast ütleb ka Jumala tarkus: Ma läkitan nende juurde prohveteid ja apostleid, ja nad kiusavad neid taga ja tapavad neist mõned,

⁴⁹ Woodin sabbay se mo, Irikoy laakalo ga ne: ‹Ay ga annabiyaŋ da diyayaŋ donton i do. Afooyaŋ, i g'i wi k'i gurzugandi,›

⁵⁰et sellelt sugupõlvelt nõutaks kätte kõigi prohvetite veri, mis on valatud maailma rajamisest peale,

⁵⁰ zama annabey kuri kaŋ i dooru za ndunnya sinjiyaŋ, i m'i alhakku kulu ceeci zamana wo izey gaa,

⁵¹Aabeli verest kuni Sakarja vereni, kes hukati altari ja jumalakoja vahel. Jah, ma ütlen teile, see nõutakse kätte sellelt sugupõlvelt!

⁵¹ za Habila kuro ka koy Zakariya kuro, kaŋ i halaci sargay* feema da Nangoray Hanna game ra. Haciika, ay ga ne araŋ se: zamana wo izey gaa no i g'a ceeci.

⁵²Häda teile, seadusetundjaile, sest te olete ära võtnud tunnetuse võtme; ise te ei ole sisse läinud, ent olete takistanud sisseminejaid!'

⁵² Kaari araŋ asariya dondonandikoy! Zama araŋ na bayray saaf'izo sambu. Araŋ bumbey, araŋ mana furo, ngey mo kaŋ yaŋ ga ba ngey ma furo, araŋ n'i ganji.»

⁵³Ja kui Jeesus oli majast väljunud, said kirjatundjad ja variserid väga vihaseks ja hakkasid teda sõnast püüdma paljude asjade pärast,

⁵³ Waato kaŋ a fun noodin, kala asariya dondonandikoy da Farisi fonda borey sintin k'a taabandi gumo. I goono g'a me hã hari boobo boŋ.

⁵⁴varitsedes teda, et midagi kätte saada tema suust.

⁵⁴ I go ga lamba k'a batu mo, zama ngey m'a di a me sanney ra.