¹Aga pärast seda määras Issand veel seitsekümmend [kaks] ja läkitas nad kahekaupa enese eele igasse linna ja paika, kuhu ta ise tahtis minna.

¹ Hayey din banda Rabbi na boro wayye fo suuban k'i donton ihinka-hinka i ma koy nga jine kwaara kulu da nangu kulu kaŋ nga wo ga ba ka koy.

²Ta ütles neile: 'Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!

² A ne i se mo: «Faro wiyaŋo ga baa, amma goy-teerey si baa. Woodin se binde araŋ ma ŋwaaray wiikwa gaa, a ma goy-teeriyaŋ donton nga faro wiyaŋo se.

³Minge! Vaata, ma läkitan teid kui lambaid huntide sekka.

³ Wa koy araŋ koyyaŋ. Wa guna, ay g'araŋ donton danga feejiyaŋ sakaliyaŋ* game ra.

⁴Ärge kandke kukrut ega pauna ega jalatseid ja ärge teretage kedagi teel!

⁴ Day wa si foolo, wala zalifonto, wala taamuyaŋ jare. Wa si boro kulu fo fonda boŋ mo.

⁵Aga kui te astute kuhugi majja, ütelge esmalt: 'Rahu olgu sellele kojale!'

⁵ Windi kulu mo kaŋ ra araŋ ga furo, wa jin ka ne: ‹Baani ma bara windo wo gaa.›

⁶Ja kui seal on rahulaps, siis hingab teie rahu tema peal, aga kui ei ole, pöördub rahu tagasi teie peale.

⁶ Da baani ize go noodin, araŋ salam ga goro a boŋ. Da manti yaadin mo no, a ga ye araŋ do.

⁷Aga jääge samasse majja, sööge ja jooge, mis neil on, sest tööline on oma palka väärt! Ärge käige ühest majast teise!

⁷ Araŋ ma goro windo din ra, ka ŋwa ka haŋ wo kaŋ go i se, zama goy-teeri ga hima ka du nga banando. Araŋ ma si zumbu windi-windi.

⁸Ja kui te lähete kuhugi linna ja teid võetakse vastu, siis sööge, mida teile ette pannakse,

⁸ Kwaara kulu kaŋ ra araŋ ga furo, hala mo i n'araŋ kubayni, kal araŋ ma ŋwa haŋ kaŋ i ga jisi araŋ jine.

⁹ja tehke terveks sealsed haiged ja öelge neile: 'Jumala riik on teie lähedal!'

⁹ Araŋ ma doorikomey kaŋ go a ra no baani. Wa ci i se: ‹Irikoy koytara kaa ka maan araŋ gaa.›

¹⁰Aga kui te lähete kuhugi linna ja teid ei võeta vastu, minge välja selle tänavaile ja öelge:

¹⁰ Amma kwaara kulu kaŋ ra araŋ furo, d'i mana araŋ kubayni, araŋ ma fatta ka koy kwaara fondey ra ka ne:

¹¹'Ka tolmu, mis teie linnast meie jalgade külge on hakanud, pühime teile maha. Ometi teadke, et Jumala riik on lähedal!'

¹¹ ‹Baa araŋ kwaara kusa kaŋ lamba iri cey gaa, iri g'a kokobe araŋ gaa. Kulu nda yaadin wa bay kaŋ Irikoy koytara kaa ka maan.›

¹²Ma ütlen teile: Soodomal on sel päeval hõlpsam põli kui tollel linnal.

¹² Ay ga ci araŋ se: Hano din hane, Saduma ga du rongome ka bisa kwaara din.

¹³Häda sulle, Korasin! Häda sulle, Betsaida! Sest kui Tüüroses ja Siidonis oleksid sündinud need vägevad teod, mis teie juures on sündinud, küll nad oleksid ammugi kotiriides ja tuhas istudes parandanud meelt.

¹³ Kaari nin, Korazin! Kaari nin, Baytsayda! Zama nda Tir* da Zidon* ra no i na dabari goyey wo te kaŋ yaŋ i te araŋ ra, doŋ i tuubi za waatifo, ka goro bufu zaara nda boosu ra.

¹⁴Ometi on Tüürosel ja Siidonil kohtus hõlpsam põli kui teil.

¹⁴ Kulu nda yaadin, Tir da Zidon ga du rongome ciito hane ka bisa araŋ.

¹⁵Ja sina, Kapernaum, kas sind ülendatakse taevani? Ei, surmavallani tõugatakse sind alla.

¹⁵ Ya nin Kafarnahum, ni ga ni boŋ beerandi ka koy hala beene no? Abada! I ga ni ye ganda hala Alaahara.

¹⁶Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, kes teid kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale minu, kes aga minu kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale mu Läkitaja.'

¹⁶ Boro kaŋ maa araŋ se, a maa ay mo se. Boro kaŋ wangu araŋ, a wangu ay mo. Boro kaŋ wangu ay mo, a wangu nga kaŋ n'ay donton.»

¹⁷Aga need seitsekümmend [kaks] pöördusid rõõmuga tagasi ja ütlesid: 'Issand, ka kurjad vaimud alistuvad meile sinu nime mõjul!'

¹⁷ Boro wayya din ye ka kaa da farhã ka ne: «Rabbi, baa follayey go iri dabaro cire ni maa ra!»

¹⁸Tema ütles neile: 'Ma nägin saatanat kui välku taevast maha langevat.

¹⁸ Kal a ne i se: «Ay go ga Saytan* guna waato kaŋ a fun beene ka kaŋ, mate kaŋ cine beene maliyaŋ ga te d'a.

¹⁹Vaata, ma olen andnud teile meelevalla kõndida madude ja skorpionide peal ja vaenlase kogu väe peal ja miski ei tee teile iial kahju.

¹⁹ Guna, ay n'araŋ no dabari araŋ ma gondiyaŋ da daŋyaŋ taamu, araŋ ma ibare dabaro kulu may mo. Hay kulu si no kaŋ g'araŋ maray.

²⁰Ometi ärge rõõmustage sellest, et vaimud teile alistuvad, vaid rõõmustage, et teie nimed on taevasse kirja pandud!'

²⁰ Kulu nda yaadin, araŋ ma si farhã woodin sabbay se, kaŋ follayey ga may araŋ se. Amma araŋ ma farhã da kaŋ i n'araŋ maayey hantum beena ra.»

²¹Selsamal tunnil juubeldas Jeesus Pühas Vaimus ja ütles: 'Ma tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa selle oled peitnud tarkade ja mõistlike eest ja oled ilmutanud väetitele! Jah, Isa, sest nõnda on see sündinud sinu head meelt mööda.

²¹ Saaya din ra a farhã Biya _Hanna|_ ra ka ne: «Ya Baaba, beene nda ganda Koyo, ay ga saabu ni se, zama ni na hayey din tugu laakalkooniyaŋ da fahamantey se, k'i bangandi zankey se. Oho, ya Baaba, zama yaadin no ga kaan ni se.

²²Kõik on mu Isa üle andnud mulle ja keegi ei tunne, kes on Poeg, kui vaid Isa, ja kes on Isa, kui vaid Poeg, ja kellele Poeg seda iganes tahab ilmutada.'

²² Ay Baaba na hay kulu daŋ ay kambe ra. Boro kulu si bay boro kaŋ no ga ti Izo kala day Baabo, wala mo i si bay boro kaŋ no ga ti Baabo kala day Izo nda boro kulu mo kaŋ se Izo miila nga m'a bangandi.»

²³Ja omavahel olles ütles Jeesus jüngrite poole pöördudes: 'Õndsad on silmad, mis näevad seda, mida teie näete,

²³ A bare nga talibey gaa ka guunu i se ka ne: «Albarkanteyaŋ no moy kaŋ yaŋ ga di haŋ kaŋ araŋ wo goono ga di.

²⁴sest ma ütlen teile, palju prohveteid ja kuningaid on tahtnud näha, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud.'

²⁴ Zama ay ga ci araŋ se: annabi boobo da koy boobo bini ngey ma di haŋ kaŋ araŋ goono ga di, amma i mana di a, i ma maa haŋ kaŋ araŋ goono ga maa, amma i mana maa mo.»

²⁵Ja vaata, üks seadusetundja tõusis püsti Jeesust kiusama ja küsis: 'Õpetaja, mis ma pean tegema, et pärida igavest elu?'

²⁵ A go no mo kala Tawretu* bayko fo tun ka Yesu si. A ne: «Alfa, ifo no ay ga te hal ay ma fundi hal abada tubu?»

²⁶Aga Jeesus ütles talle: 'Mis Seaduses on kirjutatud? Kuidas sa loed?'

²⁶ Nga mo ne a se: «Ifo no i hantum Tawreto ra? Ifo no ni caw?»

²⁷Tema vastas: 'Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega, ning oma ligimest kui iseennast!'

²⁷ Bora tu ka ne «Kala ‹ni ma ba Rabbi ni Irikoyo da ni bina kulu, da ni fundo kulu, da ni gaabo kulu, da ni laakalo kulu mo.› Woodin banda, ‹ni ma ba ni gorokasin danga ni boŋ cine.› »

²⁸Siis Jeesus ütles talle: 'Sa oled õigesti vastanud, tee nii, ja sa elad!'

²⁸ Yesu binde ne a se: «Ni tuyaŋo saba. Ni ma te yaadin, ni ga funa.»

²⁹Tema aga, tahtes iseennast õigustada, küsis Jeesuselt: 'Ja kes siis on mu ligimene?'

²⁹ Amma nga wo, kaŋ a ga ba a ma nga boŋ adilandi*, a ne Yesu se: «May no ga ti ay gorokasin?»

³⁰Jeesus ütles kõnelust jätkates: 'Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole ja sattus teeröövlite kätte. Kui need olid ta riided röövinud ja talle hoope andnud, läksid nad ära, jättes ta poolsurnuna maha.

³⁰ Yesu tu ka ne: «Boro fo go no kaŋ fun Urusalima ka do Yeriko kwaara. Kal a kaa ka kaŋ kosaraykoyaŋ game ra. Ngey mo n'a jinayey kulu ta a gaa, k'a kar ka gaahamo bagu-bagu. I dira k'a naŋ buuyaŋ da fundi game ra.

³¹Juhtumisi tuli keegi preester sedasama teed, ja kui ta teda nägi, läks ta kaarega mööda.

³¹ A kaa ka saba nda alfaga fo goono ga fonda din gana; kal a di bora din. A kamba ka bis'a gaa.

³²Nõndasamuti ka leviit, kui ta sattus sinna paika ja teda nägi, läks ringiga mööda.

³² Yaadin no Lawiti* fo kaŋ nga mo to noodin; a di a ka kamba ka bisa.

³³Aga sama teed tuli üks samaarlane. Kui ta jõudis temani ja teda nägi, hakkas tal hale

³³ Amma Samariyance fo kaŋ go naaruyaŋ ra, waato kaŋ a to noodin, a di bora. Kal a bakaraw n'a di.

³⁴ja ta astus ligi, sidus mehe haavad, valas nende peale õli ja veini, tõstis ta oma muula selga, viis öömajale ning kandis hoolt tema eest.

³⁴ A koy a do, a na ji da duvan* dooru a biyey boŋ k'i didiji. Waato kaŋ a na bora dake nga bumbo almano boŋ, a kond'a yaw fu fo do k'a saajaw.

³⁵Ja järgmisel hommikul võttis ta välja kaks teenarit, andis need peremehele ja ütles: 'Kanna tema eest hoolt, ja kui sa midagi veel lisaks peaksid kulutama, selle maksan mina sulle tagasi tulles.'

³⁵ A suba mo a na jirbi hinka sufuray kaa ka no yaw fu koyo se ka ne: ‹Ni m'a saajaw. Hay kulu kaŋ ni ga wi ka bisa yaadin, d'ay ye ka kaa, kulu ay ga ni bana.›

³⁶Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene inimesele, kes oli sattunud teeröövlite kätte?'

³⁶ To. I boro hinza din game ra, may no ni ga tammahã ka ciya gorokasin bora din se kaŋ kubay da kosaraykoy?»

³⁷Seadusetundja ütles: 'See, kes tema peale halastas.' Jeesus ütles talle: 'Siis mine ja tee sina nõndasamuti!'

³⁷ Nga mo ne: «E! Bora kaŋ te a se suuji.» Kala Yesu ne a se: «Ma koy, ni mo, ka te yaadin.»

³⁸Aga kui nad teed käisid, astus Jeesus sisse ühte külla. Keegi naine, Marta nimi, võttis ta vastu.

³⁸ Kaŋ i go fonda ra ga koy, a furo kawye fo ra. Wayboro fo kaŋ maa Marta n'a zumandi nga windo ra.

³⁹Ja sel naisel oli õde, keda hüüti Maarjaks. Maarja istus maha Issanda jalgade juurde ja kuulas tema kõnet.

³⁹ Kayne fo go a se kaŋ maa Maryama. A goro ganda Yesu jarga ka soobay ka hangan a sanney se.

⁴⁰Marta aga oli ametis mitmesuguste toimetustega. Ja ta tuli Jeesuse juurde ning ütles: 'Issand, kas sa ei hooli sellest, et mu õde jättis mu üksinda toimetama? Ütle talle nüüd, et ta tuleks mulle appi!'

⁴⁰ Amma Marta laakalo tun saajawo baayaŋ sabbay se. Kal a furo Yesu do ka ne: «Rabbi, ni baa si kaŋ ay kayno n'ay naŋ ay hinne da saajawo? Kala ma ci a se a ma kaa ka kambe daŋ ay se.»

⁴¹Aga Issand vastas talle: 'Marta, Marta, sa muretsed ja vaevad ennast paljude asjadega,

⁴¹ Amma Rabbi tu ka ne a se: «Marta, Marta, ni goono ga sakulla ka taabi hari boobo se,

⁴²aga tarvis on vaid üht. Maarja on ju valinud hea osa, mida ei võeta temalt ära.'

⁴² amma hari follonku no i ga laami. Maryama na baa hanna suuban kaŋ i s'a ta a gaa.»