¹Kutsunud kokku need kaksteist, andis Jeesus neile väe ja meelevalla kõigi kurjade vaimude üle ja meelevalla haigusi ravida

¹ A na iway cindi hinka din ce k'i margu. A n'i no dabari da hin follay kulu boŋ, i ma du ka jante waani-waani kaa mo.

²ning läkitas nad kuulutama Jumala riiki ja parandama haigeid.

² A n'i donton i ma Irikoy koytara waazu, i ma borey no baani.

³Ja ta ütles neile: 'Ärge võtke midagi teele kaasa, ei saua ega pauna, ei leiba ega raha ja ärgu olgu kellelgi kahte särki!

³ A ne i se: «Araŋ ma si hay kulu jare dirawo sabbay se, goobu, wala foolo, wala ŋwaari, wala nooru, wala baa kwaay hinka boro kulu se.

⁴Ja kuhu majja te iganes sisse astute, sinna jääge, ja sealt minge teele!

⁴ Windi kulu mo kaŋ ra araŋ ga furo, araŋ ma goro noodin ka tun noodin.

⁵Kus teid vastu ei võeta, sellest linnast minge välja ja raputage selle koha tolm oma jalgadelt tunnistuseks nende vastu!'

⁵ Boro kulu mo kaŋ si araŋ kubayni, waati kaŋ araŋ fatta kwaara din ra, kal araŋ ma kusa kaŋ go araŋ cey gaa din kokobe, zama a ma ciya i se seeda.»

⁶Nii nad läksid välja ja käisid mööda külasid, kuulutasid evangeeliumi ja tegid haigeid terveks kõikjal.

⁶ Talibey koy mo ka kawyey gana ka Baaru Hanna waazu ka borey no baani nangu kulu.

⁷Aga nelivürst Heroodes sai kuulda kõigest toimunust ja oli kahevahel, sest mõned ütlesid: 'Johannes on üles äratatud surnuist,'

⁷ Bonkoono Hirodus* maa hay kulu kaŋ te baaru. A boŋ haw mo, zama boro fooyaŋ goono ga ne Yohanna tun ka fun buukoy game ra.

⁸mõned: 'Eelija on ilmunud,' teised aga: 'Keegi muistseist prohveteist on üles tõusnud.'

⁸ Afooyaŋ mo goono ga ne Iliya no bangay. Cindey mo ne doŋ annabi fo no ka tun.

⁹Aga Heroodes ütles: 'Johannese pea lasksin ma maha raiuda. Kes on aga see, kellest ma niisuguseid asju kuulen?' Ja ta püüdis Jeesust näha saada.

⁹ Amma Hirodus ne: «Ay na Yohanna boŋo kaa, amma may no boro woone kaŋ boŋ ay go ga maa hayey wo dumi?» Kal a ceeci nga ma di Yesu.

¹⁰Ja kui apostlid pöördusid tagasi, jutustasid nad Jeesusele, mida kõike nad olid teinud. Ja Jeesus võttis nad kaasa ning läks ära üksindusse, linna poole, mida hüütakse Betsaidaks.

¹⁰ Waato kaŋ diyey ye ka kaa, i dede Yesu se hay kulu kaŋ ngey te. A kamba ka kond'ey hala kwaara fo do kaŋ se i ga ne Baytsayda.

¹¹Aga kui rahvahulgad said seda teada, järgnesid nad talle. Ja Jeesus võttis nad vastu ning rääkis neile Jumala riigist ja parandas need, kel tervekstegemist vaja.

¹¹ Amma waato kaŋ borey marga bay a gaa, i n'a gana. A n'i kubayni ka Irikoy koytara baaro salaŋ i se. Ngey kaŋ yaŋ ga laami nda baani mo, a n'i no baani.

¹²Aga päev kaldus õhtule ja need kaksteist astusid ta juurde ja ütlesid talle: 'Lase rahvahulk ära minna, et nad läheksid ümberkaudsetesse küladesse ja asulatesse öömajale ja toidupoolist otsima, sest me oleme siin tühjas paigas!'

¹² Amma wayna sintin ka ye ganda. Kal iway cindi hinka din maan Yesu do ka ne a se: «Ma borey marga sallama, i ma koy kawyey da windey do ne windanta, i ma du ka zumbu, i ma du ŋwaari mo, zama neewo saaji ra no iri go.»

¹³Ent tema ütles neile: 'Andke teie neile süüa!' Nemad ütlesid: 'Meil ei ole rohkem kui viis leiba ja kaks kala, olgu siis, et läheksime ja ostaksime toitu kogu sellele rahvale.'

¹³ Amma Yesu ne i se: «Araŋ bumbey m'i no ŋwaari.» I ne: «Iri sinda haŋ kaŋ ga bisa buuru kunkuni gu nda hamisa hinka. Wala iri ma koy ka ŋwaari day borey din kulu se no?»

¹⁴Neid oli ju ligi viis tuhat meest. Jeesus ütles siis oma jüngritele: 'Seadke nad rühmiti istuma umbes viiekümne kaupa!'

¹⁴ (Zama alborey to danga zambar gu cine.) Kala Yesu ne nga talibey se: «W'i gorandi sata-sata, sata kulu ra danga boro waygu cine.»

¹⁵Ja nad tegid nõnda ja seadsid kõik maha istuma.

¹⁵ I te yaadin k'i kulu gorandi.

¹⁶Aga Jeesus võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas neid ja murdis ning andis jüngrite kätte rahvale ette panna.

¹⁶ Yesu na buuru guwa da hamisa hinka din sambu ka beena guna ka albarka daŋ i gaa. Waato gaa a n'i ceeri-ceeri k'i no talibey se, i m'i zaban borey se.

¹⁷Ja nad sõid ja kõikide kõhud said täis. Ja nendest üle jäänud palakesi korjati kaksteist korvitäit.

¹⁷ Borey kulu ŋwa hal i kungu. Woodin banda i na patarmey kaŋ yaŋ cindi margu, ka cilla kayna way cindi hinka toonandi.

¹⁸Kord, kui Jeesus palvetas üksildases paigas ja jüngrid olid koos temaga, küsis ta neilt: 'Kelle ütlevad rahvahulgad minu olevat?'

¹⁸ Han fo kaŋ Yesu kamba ka te adduwa, a talibey go a banda. A n'i hã ka ne: «Borey marga goono ga ne ay ya may no?»

¹⁹Nemad kostsid: 'Ristija Johannese, mõned aga Eelija, mõned aga, et keegi muistseist prohveteist on üles tõusnud.'

¹⁹ Kal i tu ka ne a se: «Yohanna baptisma teekwa. Amma boro fooyaŋ ga ne Iliya, afooyaŋ mo ga ne doŋ annabi fo no ka ye ka tun.»

²⁰Aga tema küsis neilt: 'Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?' Peetrus kostis: 'Jumala Messias.'

²⁰ A ne i se: «Araŋ binde, araŋ ga ne ay ya may no?» Bitros tu ka ne: «Ni ya Almasihu no, Irikoy wano.»

²¹Ent Jeesus hoiatas neid ja keelas kellelegi seda rääkimast,

²¹ Amma Yesu n'i gongormandi i ma si woodin ci boro kulu se.

²²öeldes: 'Inimese Poeg peab palju kannatama ning kõlbmatuks tunnistatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ning tapetama ja kolmandal päeval jälle üles äratatama.'

²² A ne: «Tilas no kala Boro Izo ma taabi boobo haŋ, arkusey da alfaga beerey da asariya dondonandikoy ma wang'a k'a wi, zaari hinzanta hane mo a ma tun.»

²³Siis ütles Jeesus kõikidele: 'Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist päevast päeva enese peale ja järgnegu mulle,

²³ A ne i kulu se: «Da boro fo ga ba nga ma kaa ay banda, kal a ma nga boŋ ze jina, ka nga kanjiyaŋ* bundo sambu han kulu k'ay gana.

²⁴sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu pärast, see päästab selle.

²⁴ Zama boro kulu kaŋ ga miila nga ma nga fundo faaba, a fundo ga daray. Amma boro kulu kaŋ ga nga fundo nooyandi ay wo sabbay se g'a faaba.

²⁵Sest mis kasu on inimesel, kui ta võidaks terve maailma, aga kaotaks iseenese või teeks enesele kahju?

²⁵ Zama riiba woofo ka bara boro se, baa day a du ndunnya kulu, amma a fundo ma daray, wala a ma halaci?

²⁶Jah, kes iganes häbeneb mind ja minu sõnu, seda häbeneb ka Inimese Poeg, kui ta tuleb oma kirkuses ning Isa ja pühade inglite kirkuses.

²⁶ Boro kulu kaŋ haawi g'a di in d'ay sanney sabbay se, Boro Izo mo, haawi g'a di bora din sabbay se waati kaŋ a ga kaa nga nda Baabo da malayka hanney darza ra.

²⁷Aga ma ütlen teile, tõepoolest, siin seisjatest on mõned, kes ei maitse surma, kuni nad näevad Jumala riiki.'

²⁷ Amma cimi no ay ga ci araŋ se: afooyaŋ goono ga kay ne kaŋ yaŋ si buuyaŋ taba baa kayna kala nd'i di Irikoy koytara jina.»

²⁸Ent arvata kaheksa päeva pärast neid kõnesid sündis, et Jeesus võttis kaasa Peetruse ja Johannese ja Jaakobuse ning läks üles mäele palvetama.

²⁸ A go no, sanni wo ciyaŋ banda, danga jirbi ahakku cine, kaŋ Yesu na Bitros da Yohanna da Yakuba sambu ka ziji nd'ey tondi kuuku fo boŋ zama nga ma te adduwa.

²⁹Ja palvetamise ajal ta näoilme muutus ja tema riided läksid kiirgavalt valgeks.

²⁹ Waato kaŋ a goono ga adduwa, kal a moyduma alhaalo barmay, a bankaaray mo kwaaray far-far ka nyaale.

³⁰Ja ennäe, kaks meest kõnelesid Jeesusega, need olid Mooses ja Eelija,

³⁰ Guna mo, kala boro hinka goono ga salaŋ d'a, kaŋ ga ti Musa nda Iliya.

³¹kes kirkuses ilmudes rääkisid tema eluotsast, sellest, mis tal Jeruusalemmas tuli täide viia.

³¹ I bangay darza ra ka Yesu dirawo misa ciine te, kaŋ a ga ba k'a toonandi Urusalima kwaara ra.

³²Aga Peetrus ja tema kaaslased olid suikunud raskesse unne. Ent virgudes nägid nad Jeesuse kirkust ja neid kahte meest tema juures seismas.

³² Amma Bitrosyaŋ dusungu ka jirbi. Waato kaŋ i moy hay soosay, kal i di Yesu darza da alboro hinka wo wane mo, ngey kaŋ yaŋ go ga kay a banda.

³³Ja see sündis, et kui need mehed tema juurest olid lahkumas, ütles Peetrus Jeesusele: 'Õpetaja, siin on meil hea olla, teeme õige kolm lehtmaja: ühe sinule ja ühe Moosesele ja ühe Eelijale.' Ta ei teadnud, mida ta ütleb.

³³ A go no mo, waato kaŋ i fay da Yesu, kala Bitros ne Yesu se: «Alfa, iri ne goonoyaŋo wo boori. Naŋ iri ma tanda hinza te, afo ni se, afo mo Musa se, afo mo Iliya se.» (A mana faham da haŋ kaŋ nga goono ga ne.)

³⁴Aga kui ta seda ütles, tekkis pilv ja varjas nad, nemad aga kartsid pilve sisse jäädes.

³⁴ Za a go sanno din ciyaŋ gaa, kala buru fo kaa ka te i se yuumay. Talibey humburu mo waato kaŋ i furo buro ra.

³⁵Ja pilvest kostis hääl: 'See on minu äravalitud Poeg, teda kuulake!'

³⁵ Jinde fo mo fun buro ra ka ne: «Boro woone ga ti ay Izo suubananta. Wa maa a se.»

³⁶Ja kui see hääl oli kostnud, selgus, et Jeesus oli üksi. Ja nemad vaikisid ega kuulutanud kellelegi neil päevil midagi sellest, mida nad olid näinud.

³⁶ Waato kaŋ jinda salaŋ ka ban, i mana di boro kulu kala Yesu hinne. I dangay mo jirbey din ra. I mana ci boro kulu se hay kulu kaŋ ngey di.

³⁷Ja kohe järgmisel päeval, kui nad mäelt laskusid, tuli Jeesusele vastu suur rahvahulk.

³⁷ A go no, a wane suba, waato kaŋ i goono ga zumbu ka fun tondi kuuko boŋ, kala borey marga bambata fo kuband'a.

³⁸Ja ennäe, üks mees rahvahulgast hüüdis: 'Õpetaja, ma anun sind, vaata mu poja peale, sest ta on mu ainus laps!

³⁸ Guna, boro fo kaŋ go marga ra n'a ce ka ne: «Alfa, ay ga ni ŋwaaray, ni m'ay ize aro guna, zama ay ize follonka no.

³⁹Ja vaata, vaim haarab temast kinni ja poiss karjatab äkitselt, ja vaim raputab teda, nii et poiss ajab vahtu suust, ja teda murdes taandub see temast väga tõrksalt.

³⁹ Follay fo go no kaŋ g'a di, hala sahãadin a ma kaati! Follay g'a kuubi-kuubi hal a meyo ma kufu kaa. Kala nda cat no a ga fun a banda, a g'a taabandi mo.

⁴⁰Ja ma palusin sinu jüngreid, et nad ajaksid ta välja, aga nad ei suutnud.'

⁴⁰ Ay na ni talibey ŋwaaray i m'a gaaray, amma i mana hin.»

⁴¹Aga Jeesus vastas: 'Oh, uskmatu ja jonnakas sugupõlv! Kui kaua pean ma teie juures olema ja kannatama teiega? Too oma poeg siia!'

⁴¹ Yesu tu ka ne: «Ya zamana wo borey kaŋ sinda cimbeeri*, kaŋ yaŋ gonda daa siiro! Kala waatifo no ay ga goro araŋ do? Kala waatifo no ay ga suuru nd'araŋ? Ma kande ni izo neewo.»

⁴²Kui poiss oli alles lähenemas, paiskas kuri vaim ta maha ja raputas teda. Jeesus aga sõitles rüvedat vaimu, tegi poisi terveks ning andis ta isale tagasi.

⁴² Waati kaŋ a goono ga kaa Yesu do, folla n'a zeeri k'a kuubi-kuubi. Amma Yesu deeni follay laala gaa, ka zanka no baani k'a ye nga baabo se.

⁴³Ja kõik hämmastusid Jumala suurusest. Aga kui kõik panid imeks Jeesuse tegusid, siis ütles ta oma jüngritele:

⁴³ Kal i kulu dambara nda Irikoy koytara darza. Waato kaŋ boro kulu goono ga dambara nda hayey wo kulu kaŋ Yesu te, kal a ne nga talibey se:

⁴⁴'Pidage meeles need sõnad: Inimese Poeg antakse inimeste kätte!'

⁴⁴ «Wa naŋ sanney wo ma furo araŋ hangey ra: I ga Boro Izo daŋ borey kambey ra.»

⁴⁵Aga neile jäi see ütlus arusaamatuks ja see oli varjule pandud nende eest, et nad seda ei mõistaks, ent nad kartsid Jeesuselt küsida seletust selle kohta.

⁴⁵ Amma i mana faham da sanno wo. A go tugante i se hal i ma si bay a gaa. I humburu mo ngey ma Yesu hã sanno din ciine.

⁴⁶Jüngrite seas aga sündis arutlus, kes küll nendest peaks olema suurim.

⁴⁶ Kakaw mo tun i game ra, hala woofo no ga ti i ra ibeero.

⁴⁷Ent Jeesus, teades nende südame mõtteid, võttis ühe lapse, pani ta enese kõrvale seisma

⁴⁷ Yesu binde, za kaŋ a bay kakaw kaŋ go i biney ra, na zanka kayna fo sambu k'a kayandi nga jarga.

⁴⁸ja ütles neile: 'Kes iganes selle lapse võtab vastu minu nimel, võtab vastu minu, ja kes iganes võtab vastu minu, võtab vastu minu Läkitaja. Sest kes on väikseim teie kõikide seas, see on suur.'

⁴⁸ A ne i se: «Boro kulu kaŋ ga zanka kayney wo cine afo ta ay maa ra, ay no a goono ga ta. Boro kulu mo kaŋ g'ay ta, a na nga kaŋ n'ay donton ta. Zama araŋ game ra boro kaŋ kayna ka bisa araŋ kulu, nga no ga beeri.»

⁴⁹Siis Johannes hakkas rääkima: 'Õpetaja, me nägime üht meest sinu nimel kurje vaime välja ajamas ja püüdsime teda keelata, sest ta ei järgne meile.'

⁴⁹ Yohanna tu ka ne a se: «Ay jine bora, iri di boro fo kaŋ goono ga follayyaŋ gaaray ni maa ra. Iri n'a gaay mo, zama a si g'iri gana.»

⁵⁰Aga Jeesus ütles talle: 'Ärge keelake, sest kes ei ole meie vastu, see on meie poolt!'

⁵⁰ Yesu ne a se: «Wa s'a gaay, zama boro kaŋ si gaaba nd'araŋ, araŋ do haray no a go.»

⁵¹Aga see sündis, kui Jeesuse ülesvõtmispäevad olid lähenemas, et ta hakkas minema Jeruusalemma poole.

⁵¹ A go no mo, waato kaŋ jirbey maan ka kaa kaŋ i ga Yesu ta beene, kal a na nga jine bare Urusalima do haray ka koy noodin,

⁵²Ja Jeesus läkitas enese eele käskjalgu. Need läksid teele ja tulid ühte samaarlaste külla, et talle öömaja valmistada.

⁵² ka diyayaŋ donton nga jine. Ngey mo koy ka furo Samariya kawye fo ra, zama ngey ma soola a se.

⁵³Aga külarahvas ei võtnud teda vastu, sest ta oli minemas Jeruusalemma poole.

⁵³ Amma Samariyancey man'a kubayni, zama _i di|_ a goono ga koy Urusalima haray.

⁵⁴Seda nähes jüngrid Jaakobus ja Johannes ütlesid: 'Issand, kas sa tahad, et me käsime tulel taevast alla tulla ja nad ära hävitada?'

⁵⁴ Waato kaŋ a talibey Yakuba nda Yohanna di woodin, i ne: «Rabbi, ni ga ba iri ma ci danji ma fun beena ra k'i ŋwa, sanda mate kaŋ Iliya te?»

⁵⁵Tema aga pöördus ümber ja sõitles neid.

⁵⁵ Amma a bare ka deeni i gaa. A ne: «Araŋ si bay biya kaŋ dumi do araŋ bara.

⁵⁶Ja nad läksid teise külla.

⁵⁶ Boro Izo mana kaa zama nga ma borey fundey halaci se bo, amma zama a m'i faaba se.» Gaa no i koy kawye fo do.

⁵⁷Ja kui nad olid teel minemas, ütles keegi Jeesusele: 'Ma tahan sulle järgneda, kuhu sa iganes läheksid.'

⁵⁷ Kaŋ i go fonda ra ga koy, boro fo ne a se: «Ay ga ni gana nangu kulu kaŋ ni ga koy.»

⁵⁸Ja Jeesus ütles talle: 'Rebastel on urud ja taeva lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna.'

⁵⁸ Yesu ne a se: «Zoŋey gonda guusuyaŋ, beene curey mo gonda fitiyaŋ, amma Boro Izo sinda nangu kaŋ a ga nga boŋo dake.»

⁵⁹Teisele ütles ta: 'Järgne mulle!' Aga see ütles: 'Luba mul enne minna matma oma isa!'

⁵⁹ A ne boro fo mo se: «Ay gana.» Amma nga wo ne: «Rabbi, ma yadda ay se ay ma koy k'ay baaba fiji jina.»

⁶⁰Ent tema ütles talle: 'Lase surnuil matta oma surnuid, aga sina mine ja kuuluta Jumala riiki!'

⁶⁰ Amma Yesu ne a se: «Ma fay da buukoy i ma ngey buukoy fiji. Amma nin wo, ni ma koy ka Irikoy koytara baaru fe.»

⁶¹Aga ka üks teine ütles: 'Issand, ma tahan sulle järgneda, kuid luba mul enne jätta hüvasti nendega, kes mul kodus on!'

⁶¹ Afo mo ne a se: «Rabbi, ay ga ni gana, amma ma yadda ay ma koy jina ka ci ay fu borey se: ‹Kal ay kaayaŋ.› »

⁶²Aga Jeesus ütles: 'Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!'

⁶² Amma Yesu ne a se: «Boro kaŋ kamba go farmi jinay gaa, d'a ye ka banda guna, bora mana to Irikoy koytara gaa.»